Transcript Tiit Hennoste ettekanne

Uudisväärtuse ja žanrite muutumine uue meedia mõjul
Tiit Hennoste
Tartu ülikool
Žanriseminar, Tallinn 18.05.2012
Infoväärtus ja uudisväärtus:
teemade, sündmuste jms omadused, millest kirjutada
•
•
•
•
•
•
•
•
Mõju: tagajärjed
Ebatavalisus
Prominendid
Konflikt: eri seisukohad, väitlus, võitlus, probleem
Lähedus: füüsiline, psüühiline
Värskus
Aktuaalsus: jooksev, räägitud sündmus
KÜSIMUS ENDALE: MIS NEIST TEKITAB MINUS HUVI
Infoloo klassikalised sisulised omadused
•
•
•
•
Avalikkuse huvist lähtumine
Info, mitte hinnangud
täpsed faktid
võimalikult objektiivne info, enesereklaami vältimine, faktid ja
hinnangud lahus
• Liigse detailsuse ja liigse üldisuse vältimine
• Triviaalsuse ja liigsete detailide vältimine
Uudise ülesehitus
•
•
•
•
Juhtlõik (lead): olulisim info lühidalt ja tihedalt
Teema arendus: teemade kaupa, tähtsuse järjekorras
Lisainfo: taust ja perspektiiv
OHUD: SELLINE STRUKTUUR SOODUSTAB SIRVIMIST,
POOLELIJÄTMIST, RASKENDAB MÕISTMIST (TAUST TAGA).
OLEMASOLU PÕHJENDUS TRADITSIOONIDES
KÜSIMUSED ENDALE
• MIS JUHTUB AJAKIRJANDUSEGA, KUI SELLES PUUDUVAD
SELLISED LOOD? KAS SEE ON VEEL AJAKIRJANDUS?
• MIS SAAB EETIKAKOODEKSIST?
• Kas narratiivse ülesehitusega ja värvikusega kaob ära uudis või
ei kao? Mis on uudise määratlus? Kas pehme uudis on uudis?
• Kas lugejad hakkavad neist lugudest rääkima, sest need on
tehniliselt huvitavad? Või jätavad nad lehe ostmata/tellimata?
• Kas oluline tõuseb paremini esile narratiivis?
• Narratiive on palju erinevates kohtades. Miks ma peaks
lugema neid narratiive, mida ajaleht pakub? Milline on teema
ja serveerimise roll lugeja kaasatõmbamisel?
Netiajakirjanduse omadused.
NB eri maade netiajakirjandus on erinev. Siinne jutt käib eesti
ajakirjanduse kohta.
• Ajakirjanik on üha enam miksija ja toimetaja, üha vähem
reporter
• Maksimaalne rääkimine, vaikimine kaob. Netilehe maht on
piiramatu
• Minutileht päevalehe asemel: kiirus määrab kõik. Varem
kirjutati tähtsast asjast rohkem, nüüd kirjutatakse tähtsast
asjast kiiremini
• Lugemise muutumine sunnib muutma netilehe sisu ja vormi
• Klikiajakirjandus: loo alguse muutumine üha tähtsamaks, et
meelitada lugejat klikkima loo sisse
• Klõpsuajakirjandus: inimene klõpsib mitu korda päevas lehele.
Tuleb pakkuda pidevalt uut infot, et lugeja peaks klõpsima
• Lehetruuduse kadumine
• Ühe paberlehe asemel mitu lehte lemmikuribal kõrvuti
• Konkurents lugejate pärast on väga suur. See sunnib otsima
lugejate küljehoidmise võtteid. Üks neist on lugude
jutustamine ehk feature’i võtted uudised (vt Priit Pullerits)
Kommide mõju lugudele: kommimisväärtused
• Netiajakirjandus valib ja serveerib lugusid nii, et saada palju
komme. Kommid toovad uusi lugejaid, lugejad toovad klikke,
klikid toovad raha
• Kommimisväärtused: sündmuse, inimese, probleemi, nähtuse,
fakti jne omadused, mis panevad inimese selle kohta kiiresti
kommentaare esitama
Kommimiväärtuste näiteid (väärtused on muutumises)
•
•
•
•
•
•
•
•
Tugevalt tunnetele mõjuvad nähtused või kindlad inimesed
Isiklik emotsionaalne suhe asjaga
Ärritav sündmus või inimene
Sündmuse tugev vastuolu või tugev kooskõla minu või grupi
eelarvamustega või arusaamadega
Suure hulgaga samastumist võimaldav sündmus
Üleoleku näitamist võimaldav sündmus
Parastamist võimaldav sündmus või tegelane
Lahterdamist võimaldav sündmus
Kommima kutsuv esitusviis
•
•
•
•
Mustvalge esitus
Tugevad värvid
Tasakaalu ja objektiivsuse eiramine
Kerged valed, mis panevad tõde teada andma
Kommiväärtustest lähtumise tagajärjed
• Mõtete asemele tõusevad tunded nagu kollases
ajakirjanduses. Taustal kommimise kiirus
• Komm ei ole meelelahutus nagu kollases ajakirjanduses
• Kommimise tunded: viha, agressiivsus, tigedus jms
• Eelarvamuste võimendamine
• KÜSIMUS ENDALE: Kust saab lugeja objektiivset infot, kui ta
seda lehest ei saa? Kas objektiivsus on olemas? Netilehest ta
klassikalist uudist ja fakti tihti ei saa.
• Tulemuseks võib olla paberile orieneteeritud eliidi ja netile
orienteeritud massilugeja elu erinevates infomaailmades.
Uus ajakirjandus
• Mida võtta ja mida jätta neti mõjudest?
• Ajakirjanduse dialoogistumine: lugejate kommentaarid
• Lugu kui produkti ja protsessi segu: lugude muutmine peale
avaldamist
• Lugejale nähtav vigade parandus, kuid ilma vabandusteta
• Žanrisüsteemi lagunemine
• Kõigi mõju: eri lugejad loevad eri versioone ja saavad
erinevaid fakte. See alandab ajakirjanduse autoriteeti.
• Tohutu uudiste laenamine: uudiste massi suurenemine ja
infomassi püsimine
• Tulemus: sõnumi võimendumine
• Pooluudised: uudise ja arvamusloo hübriid
• Poolpehmed uudised: kõva uudise materjal pehme uudise
vormis
• Argisem suhtlus ja keel
• Emotsionaalsuse suurenemine
Minu lahendused probleemidele
• Ajakirjandus seisab teelahkmel. Paljud mõjurid kisuivad teda
vastuolulistesse suundadesse.
• Žanrsüsteem on muutunud. Kõva uudis taandub, featuresarnane pehme uudis tõuseb esiplaanile. Neti mõjul lisandub
dialoogilisust.
• Mida teha? Tagasi juurte juurde. Feature-sarnane lugu on
ammu tuntud. Selle kirjutamise võtted on ammu tuntud.
Need on samad kui klassikalise novelli kirjutamise võtted.
• Tagasi retoorika juurde. Kui žanrisüsteem laguneb, siis on
oluline lähtuda klassikalisest retoorikast tuntud
tekstitüüpidest.
Arvamuslood
• kolumn, juhtkiri, repliik, arvustus
• esitavad seisukohti, analüüse, seletusi.
• eesmärk on põhjendada, seletada mingit seisukohta, veenda
oma seisukohtade õigsuses
• Arvajad: valitud inimesed, arvamusliidrid, poliitikud,
kolumnistid
• Aluseks on loogika, mõtlemine, demagoogia vältimine
Muud zanrid
• Lisaks uudisloo sarnastele lugudele sobivad kõik muud žanrid,
mis annavad lugusid inimestest ja sündmustest
• olemuslugu, portree, reportaaz
• Intervjuud kui omaette lood: uudisintervjuu,
persooniintervjuu, arvamusintervjuu, talk show
Jutustamise maksiimid
• Vt ka Tiit Hennoste, Uudise käsiraamat ( kaks trükki), Priit
Pulleritsu samal seminaril peetud ettekanne
• Külgetõmbav sissejuhatus
• Juhtlõik? Kui vaja
• Narratiiv: pinge muutused, novellistseeni ehitus, tõstetud
sabaga kaar, laialijagatud kontekst ja taust
• Läheduse loomine lugejaga: detailid ja tsitaadid
• Jutustamise võluvahendiks on jutustaja oma hääl, mille lugeja
ära tunneb esimesest sõnast.
Retoorika põhitõed
• Klassikaliselt tuuakse välja viis tekstitüüpi. Nende põhitõed
sobivad alati kirjutamise aluseks.
• Jutustamine
• Kirjeldamine: olemuslikud detailid, mis eristab
• Seletamine: illustreerimine; võrdlemine; defineerimine;
klassifitseerimine ja liigendamine; analüüsimine.
• Põhjendamine
• Veenmine
Autori ja lugeja koostöömaksiimid dialoogi loomiseks
• Edasi dialoogi juurde. Klassikaline kõva uudis ja klassikaline
ajakirjandus on monoloogilised. Uues maailmas on dialoogil
keskne roll.
• lugu on vestlus lugejaga
• kõnele ka kirjutades alati kelleGAGI (mitte kelleLEGI või kellegi
JUURESOLEKUL)
• ehita/kinnita ühist tausta
• märka lugeja soove, huve, vajadusi, nb ka voorusi
• näita huvi ja sümpaatiat lugeja vastu
• stimuleeri lugejat kaasa mõtlema
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Ole siiras ja loomulik
esita oma materjali kindlalt, mitte kõhklevalt ja keerutades
ära rõhuta enese tähtsust, väldi võimupositsioonilt suhtlemist
usalda lugejat, kirjuta talle ka keerukatest asjadest
ära eelda, et sinust erinevalt mõtleja on loll; püüa aru saada,
miks ta nii mõtleb
ära jutlusta, ära moraliseeri
väldi kuulujutte ja klatshi
kasuta huumorit, kuid vähe, puhtalt humoorikas lugu ei ole
tõsiseltvõetav
Ütle oma arvamusi, eriti negatiivseid arvamusi teisi solvamata
• Lugege ja mõelge