Transcript Tekstide lihtsustamine

Tekstide lihtsustamine
Leelo Kingisepp
Piret Kärtner
Mai 2010
Ülesanne 1
Mis tüüpi tekste kavatsete oma
õppematerjalis kasutada?
Lugemisstrateegiad
üldlugemine ehk globaalne lugemine – lugeja
loeb üldise ettekujutuse saamiseks
detailne lugemine ehk süvalugemine – lugeja
soovib tekstist väga täpselt aru saada
valiklugemine ehk otsiv lugemine ehk
selektiivne lugemine – lugeja otsib teatud infot
loovlugemine ehk vabalugemine – lugeja loeb
naudingu saamikseks, tavaliselt pikemaid tekste
Lugemisülesanded
Lugemiseelsed ülesanded
Lugemisaegsed ülesanded
Lugemisjärgsed ülesanded
Tekstide valimine
Teksti sobivus õppe-eesmärkidega
Teksti sobivus sihtgrupile
Teksti pikkus
Teksti liigendatus
Teksti sisukus
Teksti keerukus



Sõnavara
Lauseehitus (teksti võib vajadusel muuta, vahel vaja
koguni midagi lisada).
Uue teabe rohkus võrreldes õppijate varasemate
teadmistega
Lihtne tekst Raske tekst
on lühike
sisaldab tuntud sõnavara
ja keelestruktuure
on lugejale huvitav
koosneb lühikestest ja
lihtsatest lausetest
on tuttaval teemal,
sisaldab tuttavaid fakte
on hästi liigendatud ja
illustreeritud
on pikk
sisaldab palju tundmatut
sõnavara ja
keelestruktuure
on lugejale ebahuvitav
koosneb keerukatest
lausetest (eriti põimlause
on raske)
on tuttaval teemal,
sisaldab tuttavaid fakte
ei ole liigendatud ega
illustreeritud
Teksti lihtsustamise võtted
KEELELINE LIHTSUSTAMINE
- Sõnavara
- Grammatika ja süntaks
TEKSTI STRUKTUURI JA SISU
LIHTSUSTAMINE
KEELELINE LIHTSUSTAMINE sõnavara
Tundmatute või raskete sõnade asendamine
tuntumate või kergematega.
Spetsiifilise või vähekasutatava sõnavara
väljajätmine või asendamine
Sünonüümide lisamine (näit sulgudes sõna järel)
Definitsioonide lisamine tundmatutele sõnadele
(näit. teksti all või kõrval)
Selgituste või tõlgete lisamine tekstile
Kuidas mõisteid esile tõsta?
Mõisted esitatud teksti ees (loendina)
/kõrval (ühikult) /järel (loendina)
Mõisted välja toodud rasvases kirjas või
värvilise kirjaga teksti sees
Mõisted esitatud nn mõistekastis
Mõistete seletamise võimalusi
Uued mõisted on toodud enne teksti, õppijad püüavad
neid eelnevalt iseseisvalt seletada (olemasoleva
teadmise välja selgitamine). Lugemise ajal kontrollivad
oma ennustusi.
Uued mõisted seletatud teksti ees (nt mõistekastis)
Uued mõisted ja nende seletused on esitatud
segipaisatult. Enne lugemist tuleb mõisted ja seletused
sobitada.
Seletused teksti kohal/järel, mõisted tekstis rasvases
trükis. Lugemise ajal sobitab õppija mõiste ja seletuse
Mõiste rasvases trükis ja selgitus/tõlge sulgudes mõiste
järel
Raamatu lõpus mõistete ja definitsioonide/tõlgete loend
KEELELINE LIHTSUSTAMINE grammatika ja süntaks
Keerukate grammatiliste konstruktsioonide
lihtsustamine
Sama tüüpi grammatikakonstruktsioonide
kasutamine läbivalt kogu tekstis
Pikkade lausete jagamine lühikesteks.
Lausete struktuuri lihtsustamine.
TEKSTI STRUKTUURI JA SISU
LIHTSUSTAMINE
Teksti jagamine lõikudeks
Alapealkirjade lisamine
Pikkade lausete jagamine lühikesteks (igas lauses võiks
olla uus mõte)
Õpieesmärkide seisukohast ebavajalike osade
kärpimine, teksti lühendamine
Lausete või lõikude järjekorra muutmine
Korduste väljajätmine
Oluliste mõistete, sõnade, mõtete, faktide esiletõstmine
Mõistmist toetavate vahendite lisamine tekstile (nt pildid,
diagrammid, tabelid, vahepealkirjad jm)
Segaste lõikude ümberkirjutamine, vajaliku info lisamine
ÜLESANNE
Lihtsusta teabeteksti kasutades teksti
lihtsustamise põhimõtteid
Küsimuste koostamine teksti juurde
Küsimused ei tohi sisaldada raskemaid
sõnu kui tekst.
Küsimused peavad olema üheselt
mõistetavad.
Küsimused tuleb koostada nii, et õppija,
kes sai tekstist aru, suudaks oma
keeleoskustasemel ka neile vastata.
Küsimusi ei ole mõtet esitada väheolulise
või juhusliku info kohta.
Küsimuste koostamine teksti juurde
Järjestage küsimused nii:
a) küsimused, millele saab vastused leida
üldlugemise strateegiat kasutades
b) küsimused, millele saab leida vastused detailse
lugemise strateegiat kasutades
Jälgige, et küsimusi oleks kogu teksti kohta.
Vältige selliseid küsimusi, millele saab vastata
ka ilma teksti lugemata.
Koostage teksti kohta eri tüüpi küsimusi.
Vaata ka…
Jaan Mikk. Lihtsa keele reeglid.
http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.
htm
Piret Kärtner 2000. Lugemisoskuse
arendamine. TEA
Ene Peterson 2003. Oskuslikuks lugejaksaga kuidas. Atlex