Kirjandus. Ilukirjandus

Labürint II (2012), lk 16 – 17

Kirjandus ehk literatuur

 kirjasõna, kirjavara; teatud ala teosed  kirjutatud ja trükitud sõnaline looming (tarbe- ja ilukirjandus kokku)  kõik kirjutatud tekstid, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks  Näiteks: 

Vanemat literatuuri on meie raamatukogus vähe.



Vaimulik ja ilmalik literatuur.



Prantsuskeelne arhitektuurialane literatuur.

Ilukirjandus ehk belletristika

 kunstiloomingu valdkonda kuuluv kirjandus 

kirjandus kui kunst

Ilukirjanduse eesmärgid



Ilukirjanduse peamine eesmärk on mõjutada

lugeja emotsioone, avardada tundemaailma;  peaeesmärk ei ole anda infot, ehkki ilukirjandus teeb sedagi (nt ajalooline romaan)

Ilukirjandus



EEPIKA



LÜÜRIKA



DRAMAATIKA

ilukirjanduse kolm põhiliiki

(on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid)

Ilukirjanduse tunnused: fiktiivsus

    fiktiivsus, fiktsioon – väljamõeldis, fantaseeritud tegevustik

ilukirjandusteoses kirjeldatakse enamasti väljamõeldud maailma ja tegelasi

kirjanik loob oma maailma, mis sarnaneb suuremal või vähemal määral pärismaailmaga kujutluslikus maailmas tegutsevad inimesed elavad läbi argielulisi või fantastilisi olukordi

Ilukirjanduse tunnused:

stiilikujundite kasutamine



kujundlik keelekasutus

 keel on kirjaniku väljendusvahend, sõnadega manab ta lugeja ette pilte ja sündmusi  kujundite abil taotletakse väljendusrikkust

Ilukirjanduse tunnused:

sügavmõttelisus ja filosoofilisus

 ilukirjanduslikud tekstid 

panevad lugeja kaasa mõtlema

 

käsitlevad inimolemise olulisimaid küsimusi võivad muuta lugeja maailmavaadet

Ilukirjanduse tunnused:

tõlgenduste paljusus

    ilukirjandust m õistab iga lugeja erinevalt

ilukirjandusteosel ei ole üht ja ainuõiget tõlgendust

hea raamat tekitab erinevaid (isegi vastakaid) arvamusi hea ilukirjandusteos lugeja ja teose vahel dialoogi, paneb mõtlema

Žanr

  kunsti põhiliigis eristuv kindlate struktuuri- ja

vormitunnustega alaliik

Näiteks: 

Ilukirjanduse, rahvaluule, maalikunsti, kammermuusika, raadioajakirjanduse, filmikunsti žanrid.

   

Romaan, jutustus, novell, laast, reisikirjeldus on proosakirjanduse žanrid. Vokaalmuusika žanrid on laul, romanss, kantaat ja oratoorium. Kunstnik loob mitmes žanris. Žanritest on kunstnik harrastanud eriti natüürmorti. Žüriil tekkis raskusi teose žanri määratlemisega.

Eepika



jutustav ilukirjandus

 jutustavate ilukirjandusžanrite üldmõiste  eeldab jutustaja olemasolu  eepiline teos kujutab tavaliselt üksikasjalikult, rahulikult ja objektiivselt tõepäraseid või tinglikult tõepäraseid sündmusi, olukordi ja tegelasi  on proosa- ja värsskõnes eepilisi teoseid 

esikohal on jutustav element, mis seondub kirjeldava või dialoogilise esitusega

Eepika žanrid



eepos



romaan



jutustus

 lühijutt 

novell

 laast ehk miniatuur  reisikiri  valm  muinasjutt  anekdoot  jm

Eepos

 eepika ehk jutustava ilukirjanduse suurvorm 

müütilise sisuga värsiline lugulaul



tegelasteks on jumalad, kangelased, müütilised olendid

 teemad: maailma loomine, looduskatastroofid, kangelasteod jpm

Eeposed

 Maailma vanim eepos – sumerlaste „Gilgameš“  Vanakreeka eeposed, mille autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost:  „Ilias“  „Odüsseia“  Soome rahvuseepos „Kalevala“, koostaja Elias Lönnrot  Eesti rahvuseepos „Kalevipoeg“, autor F. R. Kreutzwald

Romaan



eepika ehk jutustava ilukirjanduse suurvorm



enamasti proosas

(ehkki leidub ka värssromaane)  tunnused: 

palju tegelasi



palju süžeeliine ja sündmusi

 romaanil on palju alaliike: ajalooline romaan, kriminaal-, ulme-, armastus-, sõja-, seiklusromaan jpm

Romaane

      J. Verne „Saladuslik saar“ J. K. Rowling „Harry Potter ja saladuste kamber“ Ch. Brontë „Jane Eyre“ A. Dumas „Krahv Monte-Cristo“ A. Dumas „Kolm musketäri“ A. H. Tammsaare „Tõde ja õigus“

Jutustus



jutustava proosa žanr



romaani ja novelli vahepealne proosažanr

 romaanist lihtsam piiratud sündmustikuga ning

vaba vormiga jutustav ilukirjanduslik proosateos

 võrreldes romaaniga lühem 

keskendub enamasti ühe tegelase ümber kulgevatele sündmustele

Jutustusi

 O. Luts „Kevade“  E. Bornhöhe  „Tasuja“  „Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad“   E. Kippel „Meelis“ A. Musset „Lugu valgest rästast“

Novell



Lühike jutustav proosažanr



Keskendub ühele konfliktile

 Klassikaline novell sisaldab kulminatsiooni (pinge haripunkt, kõrgpunkt), lõpus on puänt (ootamatu lõpplahendus)

Novelle

 Jaan Tätte „Romantika“  Mehis Heinsaar „Kohtumine Taageperas“  Anton Tšehhov „Paks ja peenike“

Lüürika



üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist

 poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus – lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted 

lüürilistele tekstidele on omane tundeküllasus, kujundlikkus, hingestatus

 enamasti seotud kõnes (luulevormis)  luuakse nii riimilist kui ka vabavärsilist luulet  värsid ehk luuleread on enamasti seatud salmidesse ehk stroofidesse

Lüürika žanrid



riimiline luule



sonett



haiku

 ood  hümn  eleegia (kurvatooniline luuletus)  jpm 

vabavärsiline luule

   

Sonett

kindla ülesehitusega 14-värsiline luuletus

Euroopa luule kõige levinum kinnisvorm peale värsside ja stroofide arvu on klassikalises sonetis nõutav ka kindel riimiskeem, sisuline struktuur jpm eristatakse mitut tüüpi sonetti, nt  itaalia e Petrarca sonett, 14 värssi jagunevad salmidesse järgmiselt: 4 + 4 + 3+ 3   inglise e Shakespeare’i sonett: 4 + 4 +4 +2 sonette on eesti kirjanduses kirjutanud nt Marie Under

Haiku



Jaapani klassikaline luuletus



ilma kindla värsimõõdu ja riimita, kuid kindla ülesehitusega:

 3 rida ja 17 silpi (5 + 7 + 5)  Jaapani haiku sisaldab tavaliselt aastaajale osutavat vihjet  ka eesti kirjanikud on haikusid kirjutanud

metsast kostab isakaru mõmin hästi räägib K. M. Sinijärv

Eesti haiku

eemal üksik peni haugub kuud või tühja maanteed Jürgen Rooste sale must siug saagu sinu suvi nagu jõgi Asko Künnap tuunikala magab õiglase und omas mahlas K. M. Sinijärv vannitoas on külm ja väike ämblik tuleb peole Jürgen Rooste hamster jookseb pimedas oma rattas see on öö hääl Asko Künnap

  

Lüroeepika

lüüriline eepika, sisaldab mõlema liigi – eepika ja lüürika – tunnuseid

Ballaad

 mitmestroofiline ehk mitmesalmiline  ballaade on kirjutanud nt F. Schiller, J. W. Goethe, Marie Under

poeem

 pikk värssteos (eeposest lühem), värsivormis jutustus  hrl. jutustavat laadi (kuid eeposest lihtsama süžeega), kuid lüüriliste kõrvalepõigetega  poeeme on kirjutanud G. G. Byron, A. Puškin, Betti Alver

Dramaatika

  

ilukirjandusliik, mis on mõeldud laval esitamiseks

tunnused: 

dialoogivorm



olevikus esitatav tegevus dramaatika žanrid



komöödia

 

tragöödia draama

Komöödia

  dramaatika žanr – lõbus näidend kuulsaid komöödiakirjanikke   W. Shakespeare („Tõrksa taltsutus“, „Suveöö unenägu“) Moliere („Kodanlasest aadlimees“, „Misantroop“)   Eduard Vilde („Pisuhänd“) Andrus Kivirähk („Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia“, „Vombat“, „Eesti matus“)

Tragöödia

 dramaatika žanr – kurva ehk traagilise sisuga (traagilise konflikti, traagilise lõpplahendusega)

näidend

 tragöödiakirjanikke  W. Shakespeare („Hamlet“, „Romeo ja Julia“)  August Kitzberg („Libahunt“)

Draama

 Sõna draama kasutatakse üldmõistena näidendi kohta  dramaatika žanrina tähendab draama tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidendit, mis võib

sisaldada nii traagilist kui ka koomilist elementi

 draamakirjanikke  A. Tšehhov („Kolm õde“, „Kirsiaed“)  E. Vilde („Tabamata ime“)  Andrus Kivirähk („Aabitsa kukk“)