Ilmalik muusika keskajal

Download Report

Transcript Ilmalik muusika keskajal

Ilmalik laul keskajal
Anu-Mai Lillo
[email protected]
Ilmalikust muusikast on vähe infot
• Ilmalik laul oli suuline
• Kirjalik traditsioon sündis kloostris, kus
kirjutati üles vaimulikku muusikat
Esimesed ilmalike laulude kirjapanijad
• Goljaarid ehk vagandid – rändavad
üliõpilased või teenistuseta vaimulikud
• Panid kirja luulet armastusest ja joomisest
– “Carmina Burana”
Tekkis kangelaslaul
• Vanim rahvakeelne ilmalik laul
• Pikk eepiline poeem müütiliste kangelaste
vägitegudest
• Lihtsa salmides korduva viisiga
• Tuntuim on “Rolandi laul”
• 11. sajandist
• Jutustab Karl Suure ajast (8.-9. saj)
Rüütlilaul
•
•
•
•
ehk õukondlik luule
seda on kõige rohkem säilinud
sai alguse 11. sajandi lõpus
Provence’ist Lõuna-Prantsusmaal
Rüütlilaulikud
• Trubaduurid – Lõuna-Prantsusmaal
• Truväärid – Põhja-Prantsusmaal
• Minnesingerid – Saksamaal
Rüütliluule tähtsamad žanrid
• Kantsoon - kõige kõrgem žanr, enamasti
armastuslaul
• Sirventees - teenistuslaul, laul poliitilisel või
ühiskondlikul teemal, sageli satiiriline pilkelaul
• Tentsoon - vaidluslaul, tavaliselt kahe
reaalse või kujuteldava tegelasega, väga
erinevatel teemadel, domineerib siiski
armastusteema
• Ristisõjalaul - ristikäigu kirjeldus või
üleskutse ristisõjaks
• Itk - konkreetse isikuga seotud leinalaul
Rüütliluule tähtsamad žanrid
• Alba - koidulaul, valvav teener manitseb
hommiku saabumisel kallima juures ööd
veetvat rüütlit
• Sereena - õhtulaul, rüütel palub daamil
endale uks avada
• Pastorell - rüütli ja karjusneiu armastuslaul
• Romanss - rüütli ja daami armastuslaul
• Ballaad - tantsulaul tavaliselt koori refrääniga
Alamast seisusest rändmuusikud
• Kandsid erinevatel maadel eri nimesid
– hulgaar
– žonglöör
– menstrel
– Spielmann
• Parimad rändmuusikaud jõudsid rüütlite
kaaskonda, kus nende ülesandeks oli
laulikut pillil saata
Rüütlikultuurile oli väga
iseloomulik südamedaami kultus
• Rüütel pöördus
lauludes
südamedaami poole
• Südamedaam pidi
vastutasuks andma
kingi
Pillid
Orelid
• Esimesed teated kirikuorelitest on
Aachen’ist ja Strasbourg’ist
• Kasutati ka
teisaldatavaid pille
– Positiiv
• Ning ühe käega
mängitavaid oreleid
– Portatiiv
Poogenpillid
Fiidel
Rebekk
Näppepillid
Harf
Psalteerium
Lauto
Rataslüüra e. organistrum
Puhkpillid
Trompet
Šalmei
Tromboon