Slide 1

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 2

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 3

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 4

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 5

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 6

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 7

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 8

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 9

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 10

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 11

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 12

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 13

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 14

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 15

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 16

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 17

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 18

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 19

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 20

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 21

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia


Slide 22

Külli Semjonov (2012)

 XII sajandil muutus aadlitiitel päritavaks.
 Rüütlid rikastusid, neil kujunes välja oma

elulaad ja kombed.
 Rüütel pidi olema truu oma läänihärrale
ehk senjöörile, s.t feodaalile, eriti
suurfeodaalile, maahärrale (kellest
sõltusid vasallid); ta pidi võitlema kiriku
eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku,
naisi ja orbe.
 Rüütel pidi olema vapper, õiglane ning
helde.
 Algsest Maarja-kultusest kasvas
rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes
daamikultus ja rüütel arenes robustsest
sõjamehest seltskondlikuks,
peenekombeliseks kavaleriks.

 Lõuna-Prantsusmaal ristusid mitmete

kultuuride mõjud: lähedal oli Itaalia,
kus mäletati antiikaega, vallutatud
Hispaaniast jõudsid Prantsusmaale
idamaade poeesia mõjud.
 Provance’is valitses vabade rüütlite
vaim, siin hinnati väärikust ja vaimset
sõltumatust.
 Siin tunnistati naiste suuri õigusi:
naine võis pärida, pärandada ja
kinkida maavaldusi.

 Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse

Lõuna-Prantsusmaal 11. saj lõpul
ja lõi õitsele 12. sajandil.
 Rüütlilaulikute kunst esindas
ilusa, peene elu kultust.
 Trubaduur, provanssaali
luuletaja-rändlaulik, ülistas
eelkõige armastust ja sõda.
 Vahetus armastuse objekt: jumal
asendati naisega, taevane
maisega.

 Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli

nii sõnade kui viisi autor, sest lüürikat
esitati muusika saatel.
 Tihti olid trubaduurid oma loomingu
esitajad, kuid sageli usaldasid nad
esitamise elukutselisele laulikule
žonglöörile.
 Teada on umbes 500 trubaduuri, neist
kuulsaid on umbes 40.
Tuntumad rüütlilaulikud on
 XII saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
(Lõuna-Prantsusmaa);
 XIII saj truväär - Adam de la Halle (PõhjaPrantsusmaa);
 XIII saj minnesinger - Walther von der
Vogelweide (Saksamaa).

 Elulookirjutajate sõnul oli tegu hästi

kasvatatud mehega, kes tundis
kombeid, oskas sõnu seada, arutleda
hea ja halva üle.
 Tema kohta räägiti ka, et ta õhutas
alatasa senjööre omavahel lahinguid
pidama, nt Inglise troonipärija olevat
ühes Borni ärgitatud lahingus
hukkunud.
 Bertran de Borni leiame Dante
“Jumalikust komöödiast”, kus ta pidi
põrgus piinlema sugulus- ja
sõprussuhete lõhkumise pärast.

Dante ja Vergilius kohtuvad põrgus krahv Mosca ja Bertran de
Borniga.

William Blake : Bertran de Born põrgus
(Dante “Jumalik komöödia”)

 Bertran de Bornilt on

säilinud sirventeese (laul
elukondlikul, satiirilisel
või sõjateemal) ja itk
(nutu- ehk leinalaul)
__________
Bertrand de Born - Rassa,
tan creid e monta e pola
http://www.youtube.com/watch?v=HoBnB4FSo0o

Salvador Dali “Bertrand de Born”

 “selge stiili” peaesindaja;
 ilmselt madalamat päritolu

laulik, kes teenis Ventadorni
vikondi (paruni ja krahvi
vahepealne tiitel Prantsusmaal)
juures;
 ülistab kurtuaasset armastust;
 tuntud rohkem romantismiajal.
 Kantsoon – (antiigis ood) kõige
kõrgem lüürikaliik keskajal, 5- 7salmiline 3-4värsilise refrääniga
laul (teemad: armastus,
ristisõjad, kuid pigem
sõjavastase meeleoluga)

 Bernart de Ventadorn: Can vei la

lauzeta
http://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ&feature=re
lated

 Bernart de Ventadorn: Quand

l'herba fresca
http://www.youtube.com/watch?v=8KRdHgHeNNA&feature=
related

 Sekstiini looja
 Sekstiin kõige keerulisem ja

vorminõudlikum: 6 6-värsilist stroofi ja
3-värsiline saade; tundub, et tegu on
blankvärsiga (riimita luuletusega), kuid
värsside lõpus olevad sõnad langevad
kindlas järjekorras kokku, kusjuures iga
stroofi lõppvärsi ja järgneva stroofi
algusvärsi viimane sõna kattuvad. Saates
esinevad kõik kuus erinevates stroofides
korduvat sõna uuesti.
_______
 Arnaut Daniel “Chanson do'ill mot son
plan e prim”

http://www.youtube.com/watch?v=v19x1Pqr69c&feature=relate
d

 Armastuse käsitlus võis olla kas

õrnõhkav rüütliluule või rahvapärane
veidi labane luule.
 Žanre:
Pastoreel – rüütli idüll karjuseneiuga;
enamasti rüütli võrgutamiskatse
ebaõnnestub;
Sereena – õhtulaul: armastaja palub
daamil ukse/akna avada, et tema
juurde pääseda;
Alba – koidu- ehk äratuslaul: rüütli
valvesse jäänud sõber või kannupoiss
tuletab isandale meelde, et aeg on
salakohtumiselt lahkuda.

 Gascone’ist pärit leidlaps, harrastas

tumedat stiili, taunis kurtuaasset
armastust.
 Säilinud on romanss – PõhjaPrantsusmaal viljeldud vorm, mis
sarnaneb pastoreeliga, sisus on erinevus:
rüütel püüab võluda noort aadlineiut.

 Vaidluslaul
 Vaidluslaul leidis aset kahe lauliku vahel kas reaalselt või

luuletaja kujutluses.
 Vaieldi armastuse, sõja, poeesia üle, arutleti selle üle, kas
luuletaja peaks kasutama lihtsat või keerulist stiili:
Giraut, kui luua suudaks ma
vaid tiheda, kaaluka töö,
mida ajahammas ei söö,
siis tühja sest
aust, kuulsusest –
on odav see, mis igal pool,
ei kallim kullast ole sool.
(Vaidlevad Giraut de Borneil ja
Raimbaut de Vaqueiras)

 Trubaduuride luule areng katkes 1209. aastal alanud






ristisõjaga Lõuna-Prantsusmaal levinud ketserluse
vastu.
Maa laastati ja kultuurikeskused hävitati, algas
inkvisitsioon.
Ellujäänud trubaduurid põgenesid teistesse maadesse,
kus tekkisid uued rüütliluule kolded.
Saksamaal hakati kurtuaasseid luuletajaid kutsuma
minnesingeriteks e armastuslaulikuteks.
Minnesingerite looming oli lähedasem rahvaluulele.

 Varane minnesinger,

loomingut iseloomustab
rahvaluulelähedus.
____________
 Slafest du vriedel ziere
http://www.youtube.com/watch?v=z_TMqACTmzI

 Suurim saksa minnesinger;
 poliitilistel põhjustel rändas mööda

Euroopat ja sai seetõttu väga
kuulsaks.
 Tuntuim laul kõneleb Palestiinast ja
on kirjutatud ristisõja ajal (u 1228)
_____________
Walther von der Vogelweide “Under
der linden”
http://www.youtube.com/watch?v=yzXv7I-Zav8&feature=related

Walter von der Vogelveide mälestusmärk Duxi linnas.

Walter von der Vogelweide mälestusmärk Würtzburgis

 Igor Šaitanov “Maailmakirjandus. Keskaeg.

Renessanss”. Avita 2004.
 Jüri Talvet “Maailmakirjandus” I. Koolibri
 Jacques le Goff “Keskaja Euroopa kultuur”
 wikipedia