EESTI ROMANTISM 1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu. 1868.
Download ReportTranscript EESTI ROMANTISM 1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu. 1868.
Slide 1
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 2
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 3
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 4
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 5
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 6
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 7
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 8
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 9
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 10
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 11
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 12
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 13
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 14
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 15
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 16
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 17
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 18
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 19
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 20
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 2
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 3
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 4
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 5
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 6
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 7
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 8
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 9
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 10
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 11
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 12
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 13
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 14
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 15
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 16
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 17
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 18
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 19
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related
Slide 20
EESTI ROMANTISM
1849.
aasta talurahvaseadusega said talupojad
võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe
seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu.
1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus.
1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu
koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed.
Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt
liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja
anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid
raamatuid.
Tekkis eestikeelne ja –meelne haritlaskond, kes tahtis
teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks.
Ärkamisaja
tulekut
kuulutas Johann
Voldemar Jannseni
ajaleht Perno
Postimees (1857), mille
esimeses numbris
pöördus Jannsen lugeja
poole: “Tere, armas
eesti rahvas...”
Pärnu Postimehe esinumbri tiitelleht
Tänu
eestikeelse
ajakirjanduse tekkele
levisid ärkamisaja ideed,
rahvas hakkas mõtlema
ühiskondlikele
probleemidele.
Olulisemad ajalehed:
J. V. Jannseni
Perno Postimees ja
Eesti Postimees,
C. R. Jakobsoni Sakala.
Sakala esinumber (1878)
1864.
aastal esitati
tsaar Aleksander II-le
palvekiri, milles sooviti
kaitset baltisaksa
mõisnike omavoli
vastu ning maarahva
olukorra parandamist.
Kirja aitas üle anda nn
Peterburi patriootide
ring, mida juhtis
kunstnik Johann Köler.
Tsaar Aleksander II
Kultuurielu
elavnes
tänu laulu- ja
mänguseltsidele.
Olulisimad seltsid olid
Vanemuine Tartus
(1865) ja Estonia
Tallinnas (1865).
Mõlemast seltsist
arenes edaspidi välja
kutseline teater.
Vanemuise teatri vana hoone, ehitatud
1906 (arhitekt Armas Eliel Lindgren),
hävis II maailmasõjas 1944.
Rahvusliku liikumise
kõrghetkeks kujunenud
esimene üldlaulupidu toimus
1869. a. 18.-20. juunil Tartus.
• Laulupeo korraldasid J. V.
Jannsen ja Vanemuise selts.
• I üldlaulupidu oli pühendatud pärisorjusest vabanemise 50. aastapäevale.
•
Pildil rahvas 1879. aasta II
üldlaulupeol Tartus.
Eesti
Kirjameeste Selts
tegutses Tartus 1872-1893.
Tegevusalad: eesti keele
korraldus, uue kirjaviisi
propageerimine,
rahvaluule kogumine, eesti
kirjanduse arendamine,
eestikeelsete raamatute
kirjastamine.
EKmS-i kuulusid kõik, kes
tahtsid eestlust edendada.
EKmS-i järeltulijaks sai
Eesti Kirjanduse Selts
(1907-1940; taastati 1993)
Eesti Kirjandusmuuseum Tartus
1860.
aastal algatasid
Viljandimaa talumehed
eestikeelse keskkooli
asutamise mõtte.
Kooli nimeks pidi saama
Aleksandrikool
pärisorjuse kaotanud
keisri järgi.
Ülemaalisel korjandusel
koguti kooli asutamiseks
100 000 rubla.
Tööd juhtis
Aleksandrikooli
peakomitee (1870), mille
juhiks valiti Jakob Hurt.
1880.
aastatel alanud
venestusajal asutasid
ametivõimud rahvalt
kogutud rahaga
Põltsamaa lähedal
venekeelse linnakooli,
kus õpetati paar tundi
nädalas erandlikult ka
eesti keelt.
Aleksandrikooli hoone
Järjepideva
eestikeelse
ajakirjanduse rajaja: Perno
Postimees (1857-1863), Eesti
Postimees (1864-1880)
Vanemuise seltsi asutaja
I üldlaulupeo korraldaja
Eesti hümni “Mu isamaa, mu
õnn ja rõõm” sõnade autor
(esiettekanne I laulupeol)
Mõiste “eestlased” kinnistaja
Esindas konservatiivset
suunda, toetus baltisakslastele.
All keskel J. V. Jannsen, tema taga Hugo Treffner, paremalt
teine keeleteadlane ja luuletaja Mihkel Veske
Esimene eesti poliitik, radikaalse
suuna esindaja, toetus venelastele.
Tema Vanemuise seltsis 1868. ja
1870. a peetud kolm isamaakõnet
esitasid uudse Eesti ajaloo käsituse.
Asutas ajalehe Sakala (1878-1882).
Kirjutas eesti koolidele õpikuid:
“Kooli lugemise raamat” (1867) jt.
Oli põllumajanduse arendaja, pani
aluse eestikeelsele
põllumajanduskirjandusele, pidas
Kurgjal talu.
Vt ka
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_J
akobson
Rahvusliku liikumise mõõduka
suuna juht.
Pidas olulisimaks rahva
vaimset, kultuurilist ja eetilist
arengut.
Pidas I laulupeo kõne, milles
tähtsustas üldise hariduse
levikut rahva seas.
Oma üleskutsega “Paar palvid”
algatas rahvaluule
suurkogumise 1888. a.
Rahvalaulude trükis
avaldamisega (“Vana kannel”)
pani aluse eesti rahvaluule
teaduslikele väljaannetele.
“Kui me ei saa saada suureks
jõult ega arvult, siis võime me
saada suureks kultuurilt.”
Folklorist ja etnoloog
Rahvavalgustuslik
kirjandus
Allegooriline satiir
“Reinuvader Rebane”
(1850)
Rahvaraanat “Kilplased”
“Eesti rahva ennemuistsed
jutud” (1866)
“Kalevipoeg” (1857-1861;
1862)
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/tutvustus/
Kreutzwald haige
Faehlmanni voodi ääres
Reinhold Sachkeri portree
Lydia Koidulast
Eesti esimene naisajakirjanik
Eesti rahvusteatrile alusepanija: tema
“Saaremaa onupoeg” 1870. aastal
Vanemuise seltsis
I eestikeelne algupärane näidend
“Säärane mulk ehk sada vakka
tangusoola” (1871)
Rahvusliku ärkamisaja esiluuletaja
Luulekogud “Vainulilled” (1866) ja
“Emajõe ööbik” (1867)
Tuntuimad isamaaluuletused: “Mu
isamaa on minu arm”, “Sind surmani!”,
“Eesti muld ja eesti süda” jt
http://www.youtube.com/watch?v=34mYlYk
zPVU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=1ziVAMn
RoSU&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=G47vXyt
62no&feature=related
http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6
xu7M&feature=related
MIHKEL VESKE
1843-1890
• Keeleteadlane ja
luuletaja
• Luuletusi: “Kodumaa”,
“Ilus oled, isamaa!”
http://www.youtube.com/w
atch?v=sHg9pm0IiY&feature=related
FRIEDRICH KUHLBARS
1841-1924
• Õpetaja ning luuletaja
• “Vanemuine”
http://www.youtube.com
/watch?v=0IjNhEr04_k
ADO REINVALD
1847-1922
• Talunik ja luuletaja
• “Kuldrannake”, “Müts
maha!”
http://www.youtube.com/
watch?v=4qR3L4bVE18
Ajaloolised jutustused:
“Tasuja” (1880), seotud Jüriöö
ülestõusu sündmustega 1343;
“Villu võitlused” (1890), samuti
1343. aasta sündmused;
“Vürst Gabriel ehk Pirita
kloostri viimsed päevad” (1893),
Liivi sõja sündmused.
Satiiriline jutustus “Tallinna narrid
ja narrikesed”: “Kuulsuse
narrid”, “Raha narrid”,
“Armastuse narrid”
http://www.youtube.com/watch?v=L
dSPCQiGPQQ
http://www.youtube.com/watch?v=
CWcy8up_bIg&feature=related