(1799 – 1837) ja tema aeg TPL 2013 A. S. Puškin – vene romantiline luuletaja, moodsa vene kirjanduse rajajaid O.
Download ReportTranscript (1799 – 1837) ja tema aeg TPL 2013 A. S. Puškin – vene romantiline luuletaja, moodsa vene kirjanduse rajajaid O.
Slide 1
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 2
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 3
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 4
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 5
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 6
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 7
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 8
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 9
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 10
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 11
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 12
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 13
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 14
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 15
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 16
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 17
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 18
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 19
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 20
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 21
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 22
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 23
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 24
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 25
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 26
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 27
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 28
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 29
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 30
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 31
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 32
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 33
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 34
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 35
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 36
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 37
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 38
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 39
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 40
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 41
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 42
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 43
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 44
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 45
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 46
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 2
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 3
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 4
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 5
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 6
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 7
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 8
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 9
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 10
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 11
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 12
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 13
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 14
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 15
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 16
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 17
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 18
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 19
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 20
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 21
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 22
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 23
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 24
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 25
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 26
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 27
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 28
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 29
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 30
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 31
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 32
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 33
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 34
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 35
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 36
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 37
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 38
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 39
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 40
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 41
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 42
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 43
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 44
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 45
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube
Slide 46
(1799 – 1837)
ja tema aeg
TPL 2013
A. S. Puškin –
vene romantiline
luuletaja, moodsa
vene kirjanduse
rajajaid
O. A. Kiprenski
Paul I
Aleksander I
Puškinid kuulusid
Moskva haritud aadlike
hulka.
Luuletaja isa oli
põlisaadlik,
ema pärines Etioopia
vürsti pojast Abram
Hannibalist, kelle Peeter
I oli Venemaale toonud
ja oma lähikonda võtnud.
Xavier De Maistre,
Noor Puškin
(1800 – 1892),
Puškini muuseum Moskvas
Pärisorjast külanaine, luuletaja
õe hoidja, kellesse Puškin
suhtub äärmise soojusega.
Vanemad suhtusid poega
millegipärast külma
ükskõiksusega, mistõttu oli
tema lapsepõlv rõõmutu.
Luules ei räägi ta lapsepõlvest
ega maini kordagi isa-ema.
Tänu koduõpetajaile
valdas Puškin varakult
vabalt prantsuse keelt;
luges juba enne kooli läbi
isa raamatukogu.
Ta ise pidas tähtsaks
füüsilisi saavutusi, oli
osav tantsija, vehkleja ja
laskur, julge ja riskialdis.
Puškin (1810), S. G. Tširikov
Napoleon
(1805), autor Andrea
Appiani
Kutuzov
1811-1817 õppis Puškin
19. sajandi joonistus
Tsarskoje Selo lütseumis.
See oli kinnine õppeasutus,
kus algselt pidid õppima
hakkama ka keiser
Aleksander I nooremad
vennad.
Ehkki plaanist loobuti,
kujunes lütseumis õppimine
siiski privileegiks.
Kooli õpetajate tase oli ebaühtlane, 12-14-aastasi poisse
õpetati ülikooliprogrammide alusel, ent süsteemitult.
Tooni andis humanitaarne vaimsus, välja anti
õpilasalmanahhe ja ergutati kirjandushuvi.
Et Puškini kooliajal toimusid suured ajaloosündmused,
arutati lütseumiski sõjateateid ja poliitilisi uudiseid, õhkkond
oli vaidlushimuline.
Kool asus Katariina
lossi tiibhoones
Puškini mälestused 1814. a üleminekueksamist, kuhu oli
kutsutud 72-aastane Deržavin, vene luule patriarh:
“Deržavin oli väga vana. Ta kandis mundrit ja
plüüssäärikuid. Eksam väsitas teda väga. Ta istus
käsipõsakil, mittemidagiütleva näoga. Ta tukastas seni, kuni
algas vene kirjanduse eksam... Lugesin oma “Mälestusi
Tsarskoje Selos”, seistes Deržavinist kahe sammu kaugusel.
Ma ei suuda kirjeldada oma hingeseisundit: kui jõudsin
värssideni, kus on mainitud Deržavinit, kilas mu hääl
poisikeselikult, süda aga tuksus vaimustusjoovastuses... Ma
ei mäleta, kuidas ma lugemise lõpetasin, ei mäleta, kuhu
jooksin. Deržavin oli vaimustatud, nõudis mind, tahtis mind
emmata... Mind otsiti, kuid ei leitud...”
16-aastane Puškin lugemas luuletust Gavrila Deržavini ees.
Deržavin oli olulisem luuletaja enne Puškinit.
Autor Ilja Repin (1911)
Puškini suuremaid mõjutajaid
lütseumi päevil: arusaam
eneseväärikusest, vaimsest
vabadusest.
1812. aasta Isamaasõja kangelane;
vapper, aristokraatlik, ilus,
sundimatu suhtleja, oma aja
haritumaid mehi.
1816. aasta alguses viidi ta üle
kaardiväe husaaripolku, mis
paiknes Tsarskoje Selos;
tutvusid Nikolai Karamzini kodus
http://et.wikipedia.org/wiki/Pjotr_T%C5%A1aadajev
Poliitiliste värsside ja epigrammide
tõttu saatis Aleksander I Puškini
pagendusse.
Mõnda aega viibis Puškin
Kaukaasias ja Krimmis, mida on
pidanud elu õnnelikemaks ajaks.
Romantilised lõuna-poeemid:
“Kaukasuse vang”
“Bahtšisarai purskkaev”
Puškini poeemid algatasid vene
ajakirjanduses poleemika
romantismi üle.
Puškinist sai Venemaa esiluuletaja.
Puškin oli ka lõunas seotud dekabristide liikumisega.
Kui Hüvanguliit hävitati, viidi luuletaja üle Odessasse.
Poeeti tabas pettumus ja kibestumine (“Nõuks võtsin
külvitööle minna”).
Kui politsei leidis tema kirjast ettevaatamatuid
väljendeid, Puškin arreteeriti, vallandati ja saadeti
vanemate mõisa Mihhailovskojesse politsei järelevalve
alla õiguseta sealt lahkuda.
Mihhailovskoje, Trigorskoje härrastemaja
Trigorskojes kohtus Puškin sugulastele külla sõitnud Anna
Kerniga, kellele kirjutas oma tuntuima armastusluuletuse.
Kui ime jäi see tund mul meele:
just nagu põgus nägemus
sa, kaunis, ilmusid mu teele
kui puhta ilu kehastus.
Kui süda mures tröösti vajas,
kui elulärm mu ümber kees,
õrn hääl veel kaua kõrvus kajas,
hell pilk veel seisis silme ees.
Aeg möödus. Elu marus ruttu
kõik unistused hajusid
ja paksu unustuseuttu
su hääl ja pilgud vajusid.
Ja keset halli oleskelu
siis õhtusse mu päevad said.
Mul polnud armastust ja elu
ja vaimustust ja pisaraid.
Ent lõppes öö, mis lasus hingel:
just nagu põgus nägemus
sa jälle ilmusid, mu ingel,
kui puhta ilu kehastus.
Ja valgus sügav rõõm mu rindu
ja süda on täis joobumust
ja jälle tunneb eluindu
ja pisaraid ja armastust.
Tõlkinud August Sang
Mihhailovskoje, Petrovskoje härrastemaja
Puškin veetis aega hoidja Arina Rodionovna seltsis, külastas
naabermõisa Trigorskojet, mõtles ja kirjutas.
Romantikute ja dekabristide mõjul hakkas ta vene
rahvaluulet uurima ja üles kirjutama.
Mihhailovskojes jõudis Puškin uue loomemeetodi –
realismi juurde.
Mihhailovskojes kirjutas
poeemi “Mustlased” – õiendab arved romantilise kangelasega;
osa värssromaanist “Jevgeni Onegin”;
tragöödia “Boriss Godunov” – rahva ja türanni suhted;
esietendus alles 1870.
Luuletaja töötuba Mihhailovskojes
19. nov 1825 suri ootamatult
Aleksander I;
Nikolai I võimuletõusuga algas
Venemaal uus ajastu.
Nikolai kohta on öeldud, et ta
valitses Venemaad kui
hiiglaslikku sõjaväekasarmut,
hoolimata inimeste ehk sõdurite
olukorrast, pöörates peaaegu
kogu tähelepanu vaid riigi sõjalise
ja välise võimsuse kasvatamisele.
Temaaegset Venemaad nimetati
Euroopa sandarmiks.
14. dets 1825 – dekabristide revolutsioonikatse.
Juba enne keisriks saamist peeti Nikolaid üldiselt
tagurlikuks, karmiks ning läbini militaristlikuks meheks;
liberaalsed dekabristid otsustasid tema võimuletulekut
takistada, kehtestades konstitutsioonilise monarhia;
nad tõid endale ustavad väed Senati väljakule, kus keeldusid
Nikolai I-le truudust vandumast, nõudes vanema
troonipärija Konstantini troonileasumist.
Ülestõus suruti veriselt maha: väljakule kogunenud väed
purustati suurtükiväe tulega; kohtu alla anti ligi 600 inimest,
viis juhti poodi üles, 121 dekabristi saadeti sunnitööle ja
asumisele Siberisse.
Karl Kolmani pilt ülestõusust
1826. aastal moodustas Nikolai I
Venemaa Keisririigi
kontrollimiseks Isikliku
Kantselei, mille 3. osakond,
sisuliselt poliitiline politsei,
tegeles keisrivastase tegevuse ja
riikliku julgeoleku ohtude ning
riigiaparaadi korruptsiooni
jälgimisega.
Venemaa salapolitsei otseseks
loojaks ja juhiks sai baltisaksa
päritolu keisri isiklik sõber
jalaväekindral Alexander von
Benckendorff (Peeter Volkonski
esiisa, pildil).
Teated Aleksander I surmast ja dekabristide ülestõusust
jõudsid Puškinini Mihhailovskojes.
Peagi lasi Nikolai I Puškini enda juurde tuua, etendas
reformaatorit ja lubas ise Puškini tsensoriks hakata,
vabastades ta nii üldisest tsensuurist.
Puškin sattus väga ebameeldivasse positsiooni: tegelikku
vabadust polnud, ta pidi iga kahtluse korral käima
Benckendorffile aru andmas;
noored süüdistasid luuletajat vanamoodsuses.
Puškin vastas kriitikale epigrammide ja artiklitega.
Seerav (kuuetiivaline 1. järgu ingel),
M. Vrubeli illustratsioon Puškini teosele “Prohvet” (1905)
1830. aastal abiellus Puškin
Moskva kaunitari Natalja
Gontšarovaga.
Puškini abikaasa
Natalja,
portree autor Ivan Makarov
Natalja Puškina
(1831 – 1832), A. Brüllov
Puškini-aegne ball
Puškini abielu osutus
õnnelikuks. Paari sidus
armastus, nad said neli last.
Nende vanimat tütart Mariat
peetakse Anna Karenina
prototüübiks (Wikipedia).
Puškini järeltulijaid elab praegu
nii Euroopas kui ka USA-s.
Aleksandr Puškin ja Natalja Gontšarova
Aleksander Burganovi skulptuur
Moskvas Arbati tänaval
Kolme kuu jooksul valmisid
“Jevgeni Onegin”
Väikesed tragöödiad
“Ihnus rüütel”
“Mozart ja Salieri”
“Kivist külaline”
“Pidu katku ajal”
“Belkini jutustused”
luuletusi ja artikleid
A. Tropinin
Renee Fleming Tatjanana
kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Lz_Z9Tp_FrY
Natalja Kovalova kirjastseenis
http://www.youtube.com/watch?v=Z90oDn9Va-M
Onegini aaria – Dmitri
Hvorostsvski
http://www.youtube.com/watch?v=qa_13xMhjkg
1999. aasta film “Onegin”
Ralph Fiennesi ja Liv Tyleriga
http://www.youtube.com/watch?v=oiPusOhzWX8
Tatjana kiri Oneginile
http://www.youtube.com/watch?v=6_kyjggnwLU
Onegini kiri Tatjanale
http://www.youtube.com/watch?v=hToKHQR7aDc
1830. aastatel kirjutas Puškin
“Muinasjutt papist ja tema
rea värssmuinasjutte:
sulasest Baldaast”
“Muinasjutt tsaar Saltaanist”
“Muinasjutt kalamehest ja
kalakesest”
“Muinasjutt surnud
tsaaritarist ja seitsmest
vägilasest”
“Muinasjutt kuldsest
kukest”
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm (1951) “Muinasjutt surnud
tsaaritarist”
http://www.youtube.com/watch?v=Qo4u_xs9A2M
Multifilm (1984) “Muinasjutt tsaar Saltaanist”
http://www.youtube.com/watch?v=HSJ527vYAaw
Rimski-Korsakovi ooper “Muinasjutt tsaar
Saltaanist” Kiievi ooperiteatris
http://www.youtube.com/watch?v=n72QudpqLqs
Ivan Bilibini illustratsioone Puškini muinasjuttudele (1906)
Multifilm “Muinasjutt kuldsest kukest”
http://www.youtube.com/watch?v=K0453awEYLU
Hollandi saadiku kasupoeg
Georges d’Anthès valis
Puškini naise oma
seltskondliku edu
saavutamise vahendiks: ta
vajas kõmulist ja avalikku
romaani tuntud suurilmadaamiga ja Natalja oli oma
Natalja piiramist.
seltskondliku edu tipus.
Intriigi õhutasid seltskonna
Häbitule flirdile sai vastata
keelepeksjad ja Puškini
vaid väljakutsega.
vaenlased, kes lootsid teda
avalikult alandada.
D’Anthès lõi araks ja abiellus
Natalja õega, kuid jätkas
26. jaanuaril 1837 saatis
Puškin d’Anthèsile solvava
kirja, mis ei jätnud võimalust
leppida. Ainus lahendus oli
kahevõitlus.
Duell toimus sama päeva
pärastlõunal.
Aleksandr Puškini ja Georges d'Anthèsi
duell
Andrian Volkov, 1860ndad
Puškin sai surmavalt haavata
ja suri 29. jaanuaril kell 2.45.
Puškini mälestusmärk
Peterburis
Puškin mere ääres (1887), Ivan Aivazovski
Puškini monument Moskvas, monumendi avasid 1880 Turgenev ja Dostojevski
Puškini monument
tänases Moskvas
Puškini mälestusmärk
Puškini linnas
Puškini
autoportree –
vermitud
1-rublasele
mündile 1999
Lotman, Juri. Aleksander Puškin. Varrak. Tallinn, 2003
Lotman, Juri. Vene kirjandus. Õpik IX klassile. Valgus.
Tallinn, 1982
Vikipeedia
Google’i pildiotsing
Youtube