Slide 1

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 2

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 3

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 4

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 5

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 6

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 7

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 8

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 9

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 10

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 11

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 12

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 13

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 14

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 15

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 16

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 17

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 18

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 19

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 20

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused


Slide 21

LUULE LÄÄNE-EUROOPAS XIX SAJANDI II POOLEL

SÜMBOLISM
II
Suurkujud
1
TPL 2009, 2010

PAUL VERLAINE
(1844–1896)
 Euroopa

sümbolistidest
luuletajate iidol,
tema lüürilist, peeni
varjundeid tabavat
luulelaadi hakkas
matkima prantsuse
ja Euroopa
sümbolistide
enamik.
2

Gustave Courbet’ maal

PAUL VERLAINE’I LOOMINGU ERIPÄRA
 Verlaine’i

lüürikale on iseloomulik:

kergus, ihulisus, tundlikkus, melanhoolsus,
lakoonilisus ja meloodilisus;
 kõla- ja helivarjundid, mis saavad ise sümboli
tähenduse;
 tundlik ja täpne rütm;
 melanhoolia, lüürilisus;
 leidub ka iroonilisi, humoristliku varjundiga
ja kõnekeelseid tsitaate sisaldavaid luuletusi;
 ka temas oli kaks alget nagu Baudelaire’iski:
3
jumalik ja saatanlik.


VERLAINE’I ELU













töötas Pariisi linnavalitsuses ametnikuna;
sidemed kirjandusringkondadega;
kohvikuelu;
kohtub noore neiuga, loodab, et too aitab tal deemoneid
võita – püüd puhtuse poole; 1870 abiellub;
idüll kaua ei kesta: Pariisi piiramise ajal hakkab jälle jooma,
ta vallandatakse 1871. a kahtlustatuna Kommuuni
toetamises;
1871 septembris ilmub välja Arthur Rimbaud, Verlaine laseb
Rimbaud’ga jalga (Inglismaa, Belgia);
1873 tulistab joobnult Rimbaud’d ja mõistetakse kaheks
aastaks vanglasse;
vanglas hingeline kriis; otsustab hakata heaks kristlaseks;
töötab õpetajana, seejärel hakkab talupidajaks; pankrot,
uuesti allakäik;
elu lõpp: haigused ja joomine.

PAUL VERLAINE’I TEOSED
LUULEKOGUD:
„Saturnilised luuletused” (1866):
tundlikkus, musikaalsus; autor leiab, et on sündinud
Saturni mõju all > õnnetused, kibestus; joomine >
vihahood

„Galantsed peod” (1869):
pisut peenutsev, nostalgiline

„Hea laul” (1890): põhiliselt armastusluule;
„Sõnadeta romansid” (1874):
pealkiri rõhutas seost muusikaga ja häälikulise kõla
tähtsust; kirjutatud afääri ajal Rimbaud’ga

„Muiste ja äsja” (1884):
selles nähti tõelist uue luule manifesti (luuletus
„Luulekunst”)

Proosaraamat „Neetud poeedid”
(1884)

5

PAUL VERLAINE

Eugène Carrière’ maal, 1891,
Orsay’ muuseum

Verlaine’i manifestliku
luuletuse „Luulekunst”
võttis sümbolistidest
luuletajate noorem
põlvkond oma lipukirjaks:
Muusikat, muusikat enne muud!
Eelista seda, mil puudub vaste,
Kõike, mis hajub, mil hõljuv aste,
Eelista kõnele sosinal suud. /.../
Tlk J. Semper

Verlaine’i kutsuti
Poeetide Kuningaks.

6

Paul VerlaineProcope’i kohvikus absinti
(aniisimaitselist koirohuviina) joomas
(Dornac’i foto, Carnavalet’ muuseum Pariisis)

7

ARTHUR RIMBAUD (1854–1891)
 Prantsuse

luuletaja, kes hakkas luuletama juba 15aastaselt ja 19. eluaastaks oli juba kõik oma
luuletused kirjutanud ning loobus kirjatööst.
 Mässuline, peibutav ja mõistatuslik autor.
 1872 kirjutas „Selgeltnägija kirjad”: luuletaja on
selgeltnägija, kes vaatleb uusi maailmu ja kaost ning
tajub sealpoolsust.
 Tema arvates oli luuletaja roll olla „tuletooja”.
 1874 leidis, et kunst on lollus, jättis kirjutamise ning
elas rändurielu ega tahtnud oma loomingust
8
midagi teada.

ARTHUR RIMBAUD’ ELUST
 Mässumeelsus

ja raske iseloom vastandusid ema
rangele kasvatusele;
 õpetaja julgustas tema kirjanduslikke katsetusi;
 põgenes kolm korda kodust;
 saatis oma luuletusi tol ajal juba kuulsale Verlaine’ile;
 Pariis, sõprus Verlaine’iga, skandaalid;
 pärast skandaali Verlaine’iga tuli Pariisi tagasi,
avastas, et sõbrad on ta maha jätnud ja süüdistavad
teda;
 reisid; lõpuks oli ta Etioopias ühe äri teenistuses,
organiseeris karavane jm;
 1891 avastati ta jalas vähkkasvaja;
9
 teel kodumaale jõudis ta Marseille’sse, kus suri.

ARTHUR RIMBAUD’ LOOMING


„Selgeltnägija kirjad”
(kirjutatud 1872, ilmus 1912)



Kuulsaim luuletus
„Joobnud laev” (kirjutatud
1871, ilmus 1883)



Proosaluulekogu „Hooaeg
põrgus” (trükitud 1873, aga
aastani 1900 peaaegu tundmatu)



Luulekogu
„Illuminatsioonid”
(kirjutatud 1872–73, osaliselt
ilmus 1886)
10

ARTHUR RIMBAUD’ LUULE ERIPÄRA
Rimbaud’ keelekasutus oli omas ajas
vabameelne, sõnade ja väljendite
tähendusi segi pillutav.

Nappide vahenditega loodud
vaimukirkad ebareaalsed pildid on
valatud rütmikasse proosaluulesse.
11

Tema loomingut on peetud kogu
moodsa luule aluseks.

ARTHUR RIMBAUD’ PÕHIMÕTTEID
 Rimbaud’

filosoofia: poeet = nägija, kes tungib
tundmatusse, kogeb seal enneolematuid
elamusi;
 poeesia muutub hallutsinatsiooniks;
 nägijaks saab meelte ohjeldamatuse kaudu –
mõistus ei tohi meeli kontrollida;
 narkootikumid on vahend;
 Baudelaire oli tema jaoks esimene „nägija”,
ainult B. vormi pidas ta liiga traditsiooniliseks;
 luule = aistingute, kujundite julge üksteise
kõrvale asetamine, muljete üksteise kõrvale
lükkimine, ta ei seo neid omavahel;
 sellega seostub vabavärss – väljendusvorm, mis
vastab tema kui luuletaja taotlustele.

12

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD

Henri Fantin-Latour
Lauanurgas (detail)
13
1872/73, Orsay muuseum

Henry Fantin-Latour
LAUANURGAS (1872/73), Orsay muuseum

14

PAUL VERLAINE JA ARTHUR RIMBAUD
Legendaarne on Verlaine’i ja Rimbaud’ keerukas ja kestev
armulugu, mis sai 1871. a alguse sellest, et noor Rimbaud
saatis tuntud luuletaja Verlaine’ile oma luuletusi.
 Verlaine’i elu oli täis vastuolulist hingevõitlust: ühelt
poolt kristlik moraal ja armastus oma naise vastu, teisalt
kustumatu kirg Rimbaud’ vastu.
 1872 –1873 elasid nad boheemlaseelu, turgutasid sageli
oma kujutlust uimastitega, kuid lõid ka oma küpseimad
värsid.
 Verlaine tulistas (1873) armukadedushoos Rimbaud’d
kätte ning pidi veetma kaks aastat vanglas.




Verlaine’i ja Rimbaud’d loost on tehtud film Total Eclipse (1995),
eestikeelne pealkiri „Täielik varjutus”: vt http://www.youtube.com/watch?v=tO70ErMaCjQ

15

STÉPHANE MALLARMÉ (1842–1898)







Prantsuse luuletaja ja
luuleteoreetik.
Teda mõjutas baudelaire’ilik
spleen ja Poe tõdemus, et
luuletus pole mitte ainult
ideaali-ihalus, vaid ka ränk
töö värsi kallal. Ta tõlkis Poe
loomingut.
Mallermé luule peateemaks on
luuletamine („Fauni
pärastlõuna”, 1876). Sellele on
kirjutanud muusika Claude
Debussy.
Tema luule on mõjutanud
kogu XX saj luulet, tema
teisipäevast kirjanduslikku
salongi külastasid paljud
noorkirjanikud.

16

STÉPHANE MALLARMÉ LUULE
Kunst ei olnud Mallarmé
jaoks tegelikkuse
järeleaimamine, vaid
iseseisev sõltumatu sisu ja
vormiga valdkond.
 Sõnad ei pea väljendama
mitte asjade nimesid, vaid
vallandama tundeid ning
tekitama sümboleid ja
seoseid.
 Mallarmé luulekeel oli vaba
süntaksiga, sõnavalikut
juhtis eelkõige kõlaline
sobivus, paljutähenduslikkus
oli omaette eesmärk.


17

EDUOARD MANET,

STÉPHANE MALLARMÉ PORTREE, 1876, ORSAY’ MUUSEUM

18

VAATA!
„FAUNI PÄRASTLÕUNA“




Ballett, Fauni tantsib Rudolf
Nurejev (10 min)
http://www.youtube.com/watch?feat
ure=player_embedded&v=NczD1Vf13M

SÜMBOLISMI LEVIK
Sajandivahetusel levis sümbolism laiemalt.
 Mitmel pool tekkis sellenimelisi koolkondi:


Venemaal, kust mõjud ulatusid ka Eestisse;
 Saksamaal;
 Austrias – luuletaja Rainer Maria Rilke;
 Belgias – sümbolistliku draama rajaja Maeterlinck,
luuletaja Emile Verhaeren.


ALLIKAD
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 2. Koolibri. Tallinn, 1999.

Aunin, Tiina; Listra, Lore; Mattisen, Heli. Väike
maailmakirjanike leksikon. Virgela, 1999
21

A. Oidsalu ülikooliaegsed konspektid, mis on kirjutatud
Toomas Liivi loenguis.
Wikipedia artiklid

Interneti-avarused