JUHAN LIIV

1864 - 1913

Kirjanik sündis Tartumaal Alatskivi vallas Riidma kandimehe pojana.

Juhan Liiv sündis 30. aprillil 1864. aastal Benjamin ja Marianne Liivi seitsmenda lapsena. Ning kasvas üles koos nelja vanema vennaga, kelle hugas oli ka teine tulevane kirjanik-Jakob Liiv (1859-1938). Benjamin ja Marianne üritasid oma lapsi jõudumööda koolitada, saates oma nooremad pojad kihelkonnakooli. Samal ajal nägi Marianne kõige rohkem vaeva Juhani kasvatamisel. Viimane oli nõrga tervisega, enesesse pöördunud ning teiste lastega vähe seltsiv.

 Tema lapsepõlv möödus Rupsi külas Oja talus.

  Kümneaastaselt läks tulevane kirjanik Naelavere külakooli (1875 – 1878) Kirjatarkusega oli Juhan Liiv esimest tutvust teinud juba kodus vanemate vendade kõrval.

 Hiljem õppis ta Kodavere kihelkonnakoolis (1879 – 1884)  See järel proovis jätkata haridusteed Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis, kuid ei pidanud seal kaua vastu ( 1886)



Liiv töötas ajakirjanikuna mitme ajalehe juures:

   “Virulane“ Tallinnas 1885 “Sakala” Viljandis1888-1889 “Olevik” Tartus 1890-1892

Esimesed teosed trükis

   1885. aastal – esimene luuletus - “Maikuu öö” 1888. aastal – esimene jutt – “Päästetud” 1892. aasta lõpul seadis Tartus trükivalmis oma jutukogu “Kümme lugu” (Tartu 1893)

“Kümme lugu” Tartu 1893

Juhan Liivi pikemad jutustused

   “Käkimäe kägu “1893 “Vari”1894 “Nõia tütar”1895

   Pingilises loomingulises töös hakkasid ilmnema Liivil vaimuhaiguse tunnused.

1894. aastal oli ta üle kolme kuu ravil Tartu närvikliinikus.

Pärast seda elas parandamatu haigena vanematekodus ning sugulaste ja sõpeade juures Alatskivil.

 49-aastasena suri ta tuberkuloosi ja maeti Alatskivi kalmistule.

 Alatskivi vallas asub Eesti üks idapoolsemaid isikumuuseume – Liivide koduloomuuseum.

Juhan Liivi luule põhiteemad

Isamaa Loodus Luuletaja enese saatus Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas Armastus

 J. Liivi hilisemale luulele on iseloomulik erakordne tundeintensiivsus ja kujundiline mõjukus, mis on kantud isiklikust traagikast ja siseelamisvõimest kodumaa loodusesse ja saatusesse.

 Tema looming tõi pöörde järelromantilisse kirjandusse, avades loominguliselt uued võimalused.

Isamaaluule

  Isamaaluule- on karm ja otsekohene. Ta näeb kõiki neid tegelikke hädasi ja painavaid probleeme, mis 19. saj lõpp Eestile kaasa tõi.

Kodumaa saatus ühineb luuletaja tunnetuses ta enda raske saatusega.



Loodusluule

Loodusluule - nukker ja luuleline, annab edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Pühendas palju luuletusi aastaaegadele, eriti sügisele, mis oli tema lemmikaastaaeg. Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses. Nii kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja ihkas kogu elu pääseda merele. Ka veekogude-teemalise luule võib piltlikult kaheks jaotada: üks grupp luuletusi kirjeldavad veekogu ilu ja kaunidust, teine grupp aga veekogude salakavalust ning süngust.

Armastusluule

   armastusluuletuste arv pole suur.

Armastusluule on võrreldes loodus- ja isamaaliseluulega nii tasemelt kui ka mahult väiksema tähendusega. Need toetuvad enamuses haiguseelsetele elamustele, millele viitab ka armastatu  päikesesäras.

Liivi hilisemas armastusluules märgata ka ilmset süvenemist ja kainenemist, samuti ka omapäraste ja ilmekate kujundite



Looming

Juhan Liivi luulelooming kuulub eesti kirjanduse paremiku hulka. Tema kurb-mõtlikud kaunid luuletused on südamelähedased nii noortele kui vanadele. Kirjanik Lehte Hainsalu on kirjutanud nõnda: „Lehitsed, loed. Värsid igituttavad ja alati uued. Nagu selge veega kaev, millest janu täis ei saa. Nagu Juhan Liiv.”