Valgustussajand
Download
Report
Transcript Valgustussajand
valgustussajand
18. sajandi kirjandus:
Montesquieu,Voltaire, Rousseau, Defoe, Swift
Koostanud Anneli Oidsalu
Montesquieu
(1689 – 1755)
Esimesi suuri
prantsuse
valgustajaid,
filosoof,
ajaloolane ja
kirjanik.
Valiti 1728
Prantsuse
Akadeemiasse.
Montesquieu “Seaduste vaim” (1748)
entsüklopeediline teos
kritiseeris absolutismi ja usufanatismi;
kaitses inimõigusi, rahva vabadusi ja
usulist sallivust;
teos pandi paavsti “Keelatud
kirjanduse nimekirja”;
Montesqueu nõudis võimude lahusust,
seadusandliku, täidesaatva ja
kohtuvõimu eraldamist.
Montesquieu “Pärsia kirjad” (1721)
satiiriline kiriromaan;
rajas uue žanri – filosoofilise romaani;
teoses seiklevad kaasaegsel Prantsusmaal kaks noort
pärslast – elu jälgitakse n-ö võõra vaatepunktist; see
võimaldas anda kriitilise ülevaate oma aja ühiskonnast;
teos võrdles ida ja lääne ühiskonda, püüdes välja
selgitada kummagi puudusi ja voorusi;
autor kasutas epistolaarset vormi
ühiskonnavaatlusteks: Usbek ja Rica kirjeldavad Louis
XIV võimu loojakut ja tema surmale järgnenud aastaid;
autor pooldab mõistusest lähtuvat ühiskonnakorda, et
valitseja soodustaks rahva vaimset ja kõlbelist arengut.
Voltaire
(1694 – 1778)
François Marie Arouet;
prantsuse kirjanik, filosoof
ja ajaloolane;
Euroopa
valgustusliikumise juht;
kirjutas näidendeid (u 50),
luulet, filosoofilisdidaktilisi värsstraktaate,
proosat;
tema põhižanr oli
filosoofiline romaan või
jutustus;
kultuurilooliselt on oluline
tema kirjavahetus (14 000
kirja);
“Filosoofiline sõnaraamat”
(1764)
Voltaire
Ta oli enam kui inimene, ta oli
terve sajand.
(Victor Hugo)
Eesti keelde on tõlgitud Voltaire’i
filosoofilised jutustused “Zadig”,
“Candide ehk Optimist”,
“Mikromegas”, Kohtlane” ning
tema “Filosoofiline sõnaraamat”
Jean-Jacques Rousseau
(1712–1778)
prantsuse filosoof,
kirjanik;
iseõppinu e autodidakt;
entsüklopedist;
ta ideed olid
vastuolulised,
subjektiivsed,
omapärased;
mõjutas oma
loominguga saksa
“tormi ja tungi”
liikumist ja prantsuse
romantismi;
Rousseau “Julie ehk Uus Héloïse” (1761)
üks Rousseau’
peateoseid
kiriromaan;
tundeline
armastuslugu Šveitsi
kauni looduse
taustal;
teost peetakse
romantismi
eelkäijaks;
Rousseau “Émile ehk Kasvatusest” (1762)
pedagoogiline
käsiraamat;
oma aja kontekstis on
lähenemine uudne:
Rousseau propageerib
lapse individuaalsust
arvestavat vaba
arengut; teos on
tugevasti mõjutanud
hilisemaid
kasvatusteooriaid;
teos põletati
kirikuvõimude ja Pariisi
parlamendi käsul.
Rousseau “Ühiskondlikust lepingust” (1762)
traktaat
(uurimus,
üksikküsimus
e põhjalik
käsitlus)
Autor kirjeldab, kuidas
algselt vabad
loodusinimesed
ühiskonna arenedes ja
eraomandi tekke
tulemusel oma vabaduse
ja õnne minetavad ning
ühiskondliku leppe alusel
riigi moodustavad.
Daniel Defoe
inglise valgustuskirjanik
ja publitsist,
ajakirjanik, pamfletist;
loomingu paremiku
moodustavad romaanid;
peateos “Robinson
Crusoe elu ja
kummalised seiklused”;
Peale “Robinson Crusoe”
kirjutas Defoe veel teisigi
seiklus- ja
sotsiaalolustikulisi
romaane (“Moll Flanders”).
(u 1660 – 1731)
Defoe “Robinson Crusoe”
I –III, 1719–1720
inimtühjale saarele
sattunud merehädalise
seiklused ja
olelusvõitlus, ülistus
ettevõtlikkusele,
mõistusele ja elujõule.
Romaanil oli tohutu
menu.
Defoe pani aluse
inglise realistlikule
proosale.
Jonathan Swift
inglise-iiri
proosakirjanik,
valgustuslik publitsist,
ühiskonnategelane;
satiirik;
kutsus iirlasi vastu
seisma Inglismaa
laostavale
majandustegevusele;
Peateos “Gulliveri
reisid” (1726)
(1667 – 1745)
“J. Swift “Gulliveri reisid” (1726)
4-osaline satiiriline
teos kritiseerib
Inglismaa
ühiskonda;
kunagi
täiskasvanutele
mõeldud teos on
praeguseks
muutunud
lastekirjanudseks.
Allikad
Talvet, Jüri. Maailmakirjandus 1. Koolibri. Tallinn, 1995
Kalamees, Katrin. Maailmakirjandus. XVII–XIX sajand. Avita, 2009
Wikipedia artiklid
Interneti-avarused