Transcript DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REŽIIM

DEMOKRAATIA
JA
TOTALITAARNE REŽIIM
TPL 2012
Koostanud Anneli Oidsalu
II
EUROOPALIKU DEMOKRAATIA
IDEELINE ALUS
EUROOPALIKU DEMOKRAATIA ALUS
•
18. sajand oli valgustussajand – usuti mõistuse jõusse.
Filosoofid arutlesid parema ühiskonnakorralduse üle.
•
18. sajandi prantsuse valgustusfilosoofid panid
euroopalikule demokraatiale ideelise aluse juba enne
Suurt Prantsuse revolutsiooni.
•
Euroopalik demokraatia eeldab, et kõik riigi
kodanikud sünnivad siia ilma võrdsetena ning igal
täiskasvanud kodanikul on õigus osaleda riigi
võimuorganite töös.
“ÜHISKONDLIK LEPING”
•
Prantsuse filosoofi Jean Jacques Rousseau’ [ru’soo]
sõnastas teoses “Ühiskondlik leping” demokraata
põhimõtted:
•
ühiskondlik leping tähendab demokraatlikus ühiskonnas
seda, et hääletades valimistel ühe või teise kandidaadi
poolt, loobub kodanik vabatahtlikult oma õigusest otse
osaleda võimu teostamisel. Tema asemel teostab võimu
see inimene, kelle poolt kodanik valimistel oma hääle
andis.
•
Kui valitud isik (saadik) valija mandaati (volitust) ei
õigusta, annab valija järgmistel valimistel oma hääle
teisele kandidaadile või seab end ise kandidaadiks. Nii
teostubki demokraatlikus ühiskonnas rahva võim.
J. J. ROUSSEAU
•
Rousseau uskus, et
inimesed sünnivad
ilma võrdsetena.
Quentin de La Tour. J. J. Rousseau’ portree
KOLME VÕIMU LAHUSUS
•
18. sajandil pani prantsuse filosoof
Montesquieu [mo(n) tesk´jöö]
esimest korda kirja kolme võimu
lahususe põhimõtte:
• seadusandlik,
• täidesaatev,
• kohtuvõim
tegutsevad üksteisest sõltumatult.
Tundmatu autor
Montesquieu’ portree
Demokraatliku ühiskonna
põhitunnus on võimude –
seadusandliku, täidesaatva ja
kohtuvõimu – lahusus.
Jätan meelde!
PARLAMENT
•
•
Seadusandlikku võimu
teostab demokraatlikus
ühiskonnas PARLAMENT,
mille valivad kõik riigi
täiskasvanud kodanikud.
Sõna parlament on tulnud
meie keelde prantsuse
keelest. Sõna parler on
prantsuse keeles
kõnelema, kõne; seega
oleks parlament meie
keeles kõnekoda.
•
Igas riigis on parlamendil oma
nimi:
• Eestis Riigikogu
• Soomes Eduskunta
• Lätis Seim
• Prantsusmaal
Rahvusassamblee
• Ühendatud Kuningriigis the
Commons
• Venemaal Duuma
Eesti Vabariigi Riigikogu (parlamendi) hooneToompeal
RIIGIKOGU
•
Eesti riigi parlamendi – RIIGIKOGU – saavad valida
kõik riigi täiskasvanud kodanikud (s.t inimesed
alates 18. eluaastast, kui neil on Eesti kodakondsus).
•
Rahvas Riigikogu koosseisu iga 4 aasta tagant uuesti.
•
Viimati valisime uue Riigikogu koosseisu märtsis
2011, järgmised Riigikogu valimised on aastal 2015.
•
Eesti Vabariigi parlamendis on 101 rahvasaadikut
(paaritu arv, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda
täpselt pooleks).
Vaade Riigikogu istungitesaali
J. L. David. Pallimängusaali vanne.
Visand paberil. Carnavalet’ muuseum, Pariis.
See pilt kujutab euroopaliku demokraatida sünniloos väga tähtsat päeva – 20. juunit 1789.
Verivärske parlament ei pääsenud Versailles’s istungite hoonesse; nad kogunesid lähedal
paiknevasse spordisaali, kus andsid vande olla koos seni, kui riik on saanud konstitutsiooni.
KAHEKOJALINE PARLAMENT
•
Suurtes riikides on parlamendil kaks koda: alamkoda ja
ülemkoda.
•
Prantsusmaal kutsutakse alamkoda Rahvuskoguks
(l’Assamblée Nationale) ja ülemkoda Senatiks (le Sénat).
•
Kahekojalise parlamendi suur pluss on see, et
ebaõnnestunud või puuduliku seaduse puhul ei tule seda
kohe ellu rakendada. Uue seaduse puudusi saab
ülemkojas veel pikalt lahata.
•
Kõik poliitilised otsused sünnivad alamkojas, ülemkoda
üksnes kinnitab alamkojas vastu võetud seaduse või
saadab seaduse alamkotta täiendusteks tagasi.
RIIGIKOGU JA PRESIDENT
•
Eesti riik on liialt väike, et kaht
parlamendikoda üleval pidada.
•
Eestis allkirjastab Riigikogus
vastu võetud seaduse või saadab
selle parlamenti tagasi vabariigi
president.
•
Vajadus parlamendi ülemkoja
järele tekiks Eestis üksnes siis, kui
presidendi praegune funktsioon
peaks muutuma.
Eesti Vabariigi president
Toomas Hendrik Ilves
KONSTITUTSIOON
•
Igal riigil on oma põhiseadus ehk KONSTITUTSIOON,
kus on täpselt kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku
põhiõigused ja -kohustused.
•
Ladina keeles tähendab sõna constitutio määratlust,
määrust, korraldust; seega on konstitutsioon riigi
alusseadus, millega peavad kõik teised seadused
kooskõlas olema.
•
Demokraatlikes riikides peetakse põhiseadust
J. J. Rousseau mõttes ühiskondlikuks lepinguks
kodanike vahel: valitsus saab võimu rahvalt, mitte
monarhilt ega parlamendilt ning teda piiravad
inimõigused.
KONSTITUTSIOON ja teised seadused
•
Konstitustsioon ehk põhiseadus hõlmab vaid riigi
ülesehituse põhimõtteid ning kodanike põhikohustusi
ja -õigusi.
•
Üksikud argielu seadused on aga kirjas eraldi seadustes
(nt töölepingu seaduseks), millel on palju paragrahve,
lõike ja punkte. Seadused võtab häälteenamusega
vastu parlament.
•
Meie president (mujal ülemkoda) kinnitab seaduse
juhul, kui see seadus ei ole vastuolus põhiseaduse
ehk konstitutsiooniga.
NAPOLEONI TSIVIILKOODEKS
•
Tänapäeva väga paljude
demokraatlike riikide
seadusandluse vundamendiks on
1804. a. Prantsusmaal kehtima
hakanud konstitutsioon ehk nn
NAPOLEONI TSIVIILKOODEKS
(le Code Napoléon).
•
Ka Eesti (ja mitte ainult Eesti)
seadusandlus põhineb väga
suures osas Napoleoni
tsiviilkoodeksil.
KAPITALISM
•
Napoleoni tsiviilkoodeksit on tabavalt nimetatud
kapitalismi ammeks, sest ta annab vabad käed
ettevõtlikele inimestele.
•
Kapitalist on majandusettevõttesse kapitali (raha,
vara) investeerija ehk paigutaja. Esmalt peab keegi
kapitali omanikuks saama.
•
Ühiskonnakord, mis põhineb eraomandil ja turu- ja
kapitalisuhetel ongi KAPITALISM.
•
Eesti on kapitalistlik maa. Ka meie ühiskonna heaolu
oleneb kapitaliturgude tõusudest ja mõõnadest, mis on
teiste sõnadega riigi või riikide majanduse tõus ja
langus.
MÕISTED IV
•
SAADIK –
•
siin: valitud isik; isik, kes on (hrl. määratuna v. valituna)
teiste esindajana saadetud tegutsema, ülesannet täitma
•
MANDAAT –
•
volitus
•
KONSTITUTSIOON –
•
riigi alusseadus, põhiseadus
•
INVESTEERIMA –
•
kapitali (raha, vara) mingisse ettevõttesse paigutama
MÕISTED V
•
TSIVIIL- –
•
mittesõjaväeline; eraõiguslik
•
KOODEKS –
•
normide süstematiseeritud kogu
•
KAPITALISM –
•
Majandusik ja ühiskondlik kord, mida
iseloomustavad tootmisvahendite eraomandus,
turumajandus ja kasumi saamisele suunatud
majandamine
KORDAMINE IV
•
Kes on kaasaja euroopaliku demokraatia ideelised alusepanijad?
•
18. sajandi valgustusfilosoofid (Rousseau, Montesquieu)
•
Kes andis ideelise aluse meie praegusele valimissüsteemile?
•
Rousseau
•
Mis on euroopaliku demokraatia põhitunnus?
•
Võimude lahususe põhimõte
•
Kes selle põhimõtte esimesena kirja pani?
•
Montesquieu
•
Kust pärineb sõna parlament? Mida see sõna tähendab?
•
Prantsuse keelest: parler ‘kõnelema, kõne’; parlament = kõnekoda
KORDAMINE V
•
Kuidas nimetatakse parlamenti Eestis?
•
Riigikogu
•
Soomes?
•
Eduskunta
•
Prantsusmaal?
•
Rahvusassamblee (l’Assamblée Nationale)
•
Ühendatud Kuningriigis?
•
the Commons
•
Ühendatud Kuningriigi parlamendil on kaks koda: the Commons ja the
Lords. Kummal nendest kodadest on ühiskonnas rohkem kaalu?
•
Alamkojal (the Commons), sest kõik poliitilised otsused sünnivad seal.
KORDAMINE VI
•
Mitu saadikut on Eesti parlamendis ja miks just selline arv?
•
101. Eesti riik on väike, suuremat parlameti pole vaja. Paaritu
arv on seetõttu, et hääletamisel ei saaks hääled jaguneda
täpselt pooleks.
•
Mis on konstitutsioon ja milline on selle sõna eestipärane
vaste?
•
Riigi alusseadus, kus kirjas riigi ülesehitus, kuid ka kodaniku
põhiõigused ja -kohustused ja millega peavad kõik teised
seadused kooskõlas olema. Eestis on põhiseadus.
•
Millise Euroopa riigi seadusandlus on enim mõjutanud
Eestis praegu kehtivat seadusandlust? Kuidas seda seaduste
kogu nimetatakse?
•
Prantsusmaa – Napoleoni tsiviilkoodeks
KORDAMINE VII
•
Mis on kapitalism?
•
Ühiskonnakord, mis põhineb eraomandil
•
Kes on kapitalist?
•
Inimene, kes omab kapitali – vara, mida investeerida
ettevõtlusesse.
•
Nimeta mõni tänapäeva Eesti kapitalist? Millega ta
tegeleb?
•
Urmas Sõõrumaa (turvateenused, energeetika jpm)
•
Hans H. Luik (meedia)
KORDAMINE VIII
•
Rousseau väidab, et ka sina saad ja peadki osalema riigi
valitsemisel. Kuidas see käib?
•
18-aastaselt saab hakata osalema kohalike
omavalitsuste ja Riigikogu valimistel: anda oma hääle
(mandaadi) mõnele üles seatud kandidaadile. Samuti
saab astuda mõnda erakonda ja ise kandideerida mõnda
valitsemisorganisse.
•
Kas Eestis on praegu kapitalituru tõus või mõõn?
Põhjenda.
•
Suurem mõõn on esialgu möödas, kas loodetud tõus
tuleb, pole teada.
KORDAMINE IX
•
Ühendatud Kuningriigi parlamendi ülemkoja nimi on
the Lords, Eestis aga …
•
ülemkoda puudub. Ülemkoja rolli täidab Eestis
president.
•
Partei on eestipäraselt …
•
erakond.
•
Konstitutsioon on eestipäraselt …
•
põhiseadus.
•
Meie valimissüsteemile pani aluse (kes?) …
•
Rousseau.
KORDAMINE X
•
Kolm võimu, mis demokraatlikus riigis lahus peavad olema,
on …
•
seadusandlik võim,
•
täidesaatev võim,
•
kohtuvõim.
•
Eestis esindab seadusandlikku võimu …
•
Riigikogu, mis asub …
•
Toompeal.
•
Rousseau’ järgi on demokraatlikus ühiskonnas õigus
osaleda võimuorganite töös (kellel?)
•
kõigil soovijail / kõigil kodanikel
Allikad
•
Lauri Leesi õppematerjal “Demokraatia ja totalitaarne režiim”
(http://www.tpl.edu.ee/joomla/index.php/ulekoolilised-testid)
•
„Eesti keele seletav sõnaraamat“
http://www.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=t%C3%BCrann&F=M
•
http://www.google.ee