Transcript Rahvusvaheline suhtlemine

Rahvusvahelised suhted
Ajalugu õpetab, et inimesed ja riigid käituvad
mõistlikult alles siis, kui on ammendunud kõik
teised võimalused.
Iisraeli diplomaat Abba Eban
• Alates riikluse kujunemisest on riigid
sõlminud omavahel kokkuleppeid, pidanud
läbirääkimisi ja sõdinud.
• Kui kahe riigi kokkuleppega liituvad ka
teised riigid, sünnib laiem rahvusvaheline
kokkulepe.
• Rahvusvahelist suhtlust reguleerivad head
tavad ja kokkulepped moodustavad
rahvusvahelise õiguse.
Rahvusvahelise suhtlemise
ajaloost
• Esimene teadaolev rahvusvaheline leping sõlmiti
1269 eKr Egiptuse vaarao ja Hetiidi kuninga
vahel.
• Muinas-Eesti maakonnad sõlmisid naabritega
sõjalisi ja kaubanduslikke kokkuleppeid.
• Keskajal Hansa Liidu oluline roll.
• Uusajal kujuneb rahvusvaheline õigus, tekkisid
alalised riikide välisesindused elukutseliste
diplomaatidega.
Rahvusvahelise suhtlemise
ajaloost
• Napoleoni sõdade järel asutatakse Püha
Liit, et vältida sõdu ja revolutsioone.
• Esimese maailmasõja järel luuakse
Rahvasteliit, mis püsib Teise
maailmasõjani.
• 1945 Ühinenud Rahvaste Organisatsioon.
• Eesti esimene välisleping Tartu rahuleping
2.02.1920
• Miks teevad riigid koostööd? Kas need
põhjused on aja jooksul muutunud?
Välispoliitika juhtimine
• Arutelu riigi välispoliitika ja vastava
seadusandluse üle toimub parlamendis.
• Parlament kinnitab (ratifitseerib) ja tühistab
(denonsseerib) välislepingud ja otsustab
välispoliitika teostamiseks riigieelarvest raha
eraldamise üle.
• Valitsus vastutab riigi välispoliitika eest, seda
viivad ellu välisministeerium ja välisesindused.
• Riigipea on rahvusvahelises suhtluses oma maa
kõrgeim esindaja.
Rahvusvahelises poliitikas osalejad
1) Sõltumatud riigid
2) Rahvusvahelised organisatsioonid (nt
NATO)
3) Valitsusvälised organisatsioonid (nt
Greenpeace)
Rahvusvahelised lepingud
• Rahvusvaheliste lepingute sõlmimine
koosneb üksteisele järgnevatest
tegevustest: läbirääkimised, teksti
kokkuleppimine, lepingu allkirjastamine,
ratifitseerimine, jõustumine ja täitmine.
• Rahvusvaheline õigus- normide kogum,
mis kehtestab riikidele käitumisreeglid
rahumeelseks suhtlemiseks. Tuumikuks
rahvusvahelised lepingud.
• Diplomaatia- riigi välissuhete
korraldamine, et rahulikul teel ja
läbirääkimiste kaudu kaitsta oma riigi huve
ja lahendada võimalikke teiste riikidega
tekkivaid vastuolusid ja probleeme.
Rahvusvaheline tunnustamine
Rahvusvahelises suhtluses osalemise
eelduseks on, et teised riigid tunnustavad riigis
kehtivat võimu. Seda võib teha kahel viisil:
1) De facto tunnustus
Uue valitsuse, mis kontrollib territooriumi,
olemasolu aktsepteerimine. Lihtsalt
tagasivõetav.
2) De iure tunnustus
Riigi täielik tunnustamine iseseisva ja täieõigusliku
rahvusvahelise suhtluse partnerina.
Diplomaatilised esindused
•
Riikidevahelise suhtluse eest kannavad hoolt
diplomaatilised esindused, saatkonnad,
konsulaadid.
Nende ülesanded:
1) Oma riigi esindamine ja kontaktide loomine
2) Oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste
kaitsmine asukohamaal
3) Asukohamaa poliitika ja majandusliku olukorra
kohta seaduslike vahenditega info kogumine.
Loe läbi peatükk 6.3 ja vasta
küsimustele
1. Millest sõltub rahvusvaheline julgeolek? Too
näiteid, kuidas suurriikide poliitika on
mõjutanud rahvusvahelist julgeolekut.
2. Mis on G-7? Mis on selle ühenduse eesmärk?
3. Nimeta üldtunnustatud rahvusvahelise
suhtlemise norme.
4. Nimeta rahumeelse rahvusvahelise suhtlemise
põhivahendid ja iseloomusta neid.
Koosta tabel
Organisatsi
oon
Peamised julgeolekuorganisatsioonid
Organisatsioon
Ühinenud Rahvaste
Organisatsioon
Euroopa Liit
Põhja-Atlandi Lepingu
Organisatsioon
Euroopa Koostöö- ja
Julgeoleku
Organisatsioon (OSCE)
Euroopa Nõukogu
Asutamise
aasta
Liikmes- Eesti
riikide arv liikmeks
astumise
aasta
Eesmärgid/
ülesanded
Peamised
julgeolekuorganisatsioonid
1.
2.
3.
4.
ÜRO
NATO
OSCE
Euroopa Nõukogu
Ülesanne: Koostada esitlus, mis sisaldab:
• Asutamise aeg
• Liikmesriikide arv, Eesti liikmesus
• Eesmärgid, ülesanded
• Lisada pilte lipust, logost, jne.