Kas kolmnurkjuhtum on kahepoolse maksulepingu tulemus?

Elo Madiste Finantskolledži aastakonverents 05.12.2012

Maksulepingud

 Enamasti bilateraalsed   Omavad mõju ainult lepingu osapooltele Põhinevad vastastikkuse põhimõttel   Artikkel 1 OECD mudellepingus: lepingut rakendatakse isiku suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi resident Teiste sätete olemus on samuti kahepoolne

Riik A

Seosed kolme riigiga?

Riik B Riik C % Resident Tulu tekkimine Püsiv tegevuskoht

Probleem ja lahendus

 Probleem: püsiva tegevuskoha personaliseerimine  Lahendus: Art 24 lg 3 OECD mudellepingus:  Püsivat tegevuskohta tuleb kohelda maksustamisel võrdselt selle riigi residendiga  Art 1 OECD mudellepingus?  Püsiv tegevuskoht ei ole resident!

Topeltresidentsus

Riik A Riik B Topeltresidentsus välditakse Riik C Resident siseriikliku seaduse alusel % Tulu tekkimine Resident siseriikliku Seaduse alusel

Probleem ja lahendus

  Tuluallikariigi jaoks on isik jätkuvalt kahe riigi resident korraga, kuna A ja C vaheline leping ei mõjuta A ja B või B ja C vahelist olukorda Võimalik lahendada siseriikliku seaduse kaudu – kui isik on maksulepingu kohaselt teise riigi resident, on ta seda ka siseriikliku seaduse alusel

Kaks tuluallikariiki

 Probleem tekib Art 11 lg 5 sõnastusest OECD mudellepingus, mille kohaselt intress loetakse tekkinuks   riigis, kus selle maksja on resident või kui intressi makstakse püsiva tegevuskoha kaudu, siis püsiva tegevuskoha asukohariigis   Kummas riigis siis intress tekib?

Lahendus süstemaatilise tõlgendamisega?

Kaks tuluallikariiki

  OECD mudellepingu kommentaarides soovitatakse kasutada sõnastust, millega konkreetsemalt antakse maksustamisõigus riigile, kus asub püsiv tegevuskoht Maksustamisõiguse andmine kolmandale riigile läheb kaugemale maksulepingute bilateraalsest olemusest

Kolmnurk palgatulu maksustamisel

Töötamise riik Millise lepingu alusel määratakse püsiva tegevuskoha tekkimine?

Töötaja residendiriik Tööandja residendiriik

Kolmnurk palgatulu maksustamisel

 Kui maksulepingud on ühesugused, siis enamasti probleemi ei teki  Kui püsiva tegevuskoha tekkimise kriteeriumid on erinevad (nt ehitustegevuse kestus), võib erinevate lepingute rakendamine anda erineva tulemuse  Lahendus peitub art 15 lg 2 punkti c sõnastuses – kas peab olema teise lepinguosalise riigi residendi PT?

Kolmnurk palgatulu maksustamisel

  Artikkel 15 lg 3 – rahvusvahelises transpordis töötavate isikute palgatulu maksustamisõigus antakse riigile, kus on sellise transpordiettevõtte tegelik juhtimiskoht Kui töö toimub kolmanda riigi territooriumil ning tööandja ega töötaja ei ole kumbki selle riigi residendid, võib kolmas riik lähtuda töötamise kestusest (art 15 lg 2 punkt a)

Hollandi kohtu kaasus 08/00404

Belgia Nigeeria Art 15 lg 3 Holland Art 15 lg 2 a Töötaja residentsusriik Töötamise koht: Nigeeria rannikuveed Rahvusvahelise transpordiettevõtte tegelik juhtimiskoht

Hollandi kohtu kaasus 08/00404

 Hollandi kohus otsustas, et maksustamisõigus on Hollandil, kuna Holland ei ole seotud Belgia ja Nigeeria vahelise lepinguga  Antud juhtumil topeltmaksustamist ei tekkinud, sest Nigeeria ei kasutanud palgatulu maksustamisõigust  Kui Nigeeria oleks maksustanud, ei oleks saanud vältida topelt maksukohustust Hollandis – üks leping ei välista teist

Kokkuvõte

   Maksulepingud reguleerivad kahe riigi vahelisi juhtumeid ja ei lahenda kolmandas riigis tekkiva tulu maksustamisel tekkivaid küsimusi Püsiva tegevuskoha personaliseerimine pigem tekitab kolmnurkjuhtumi Lahendused on enamasti tõlgendamises, kolmandale riigile maksustamisõiguse andmises või kokkuleppe menetluses