mets ja sealsed keskkonnatingmused
Download
Report
Transcript mets ja sealsed keskkonnatingmused
METS JA SEALSED
KESKKONNATINGMUSED
Kristi Toomet
Mets
on taimekooslus, mis on
kujunenud puude kasvades.
Eesti pinnast umbes 50% ehk
pool on kaetud metsaga.
Kõige metsarohkemad on
Hiiumaa, Ida-Virumaa,
Pärnumaa.
Satelliidipilt Eestist. Rohelised alad on metsaga kaetud alad
Metsarohkus maailmas
Enamlevinud puud Eesti
metsades
MÄND
KUUSK
KASK
Mets
saab oma nimetuse
enamuspuuliigi järgi. Näide:
mets kus kasvab enim
mände on männik, kus
kõige rohkem kaski on
kaasik.
Millised metsi sa veel tead?
KESKKONNATINGUMUSED
METSAS
PÄIKESEKIIRGUS – palju või vähe?
TEMPERATUUR – ühtlasem või ebaühtlasem
kui lagedal alal?
NIISKUS – ühtlane või ebaühtlane?
Metsas kasvab sadu rohttaimede liike
Siin elab tuhandeid putukaliike
Metsas leidub suurem osa Eestis olevatest
samblikest ja põõsastest
Umbes pooles Eesti linnuliikidest on seotud
metsaga
Eesti umbes 60 imetajaliigist elab metsas
umbes 40
MIKS?
Puud on elu- ja toitumispaigaks, vaheldusrikkad
elutingimused loomadele ja taimedele
METSARINDED
Metsas
on erineva kõrgusega taimed.
Kokku moodustavad taimed erinevad
„korrused“ ehk rinded.
Metsas eristatakse :
Puurinne (kuused, kased)
Põõsarinne (toomingas, sarapuu)
Puhmarinne (kanarbik, mustikas)
Rohurinne (rohttaimed)
Sambla- ja samblikurinne
(põdrasamblik)
Kõige
madalamal on maas
kasvavad samblad ja samblikud.
Natuke kõrgemal on rohurinne, kus
kasvavad kõik metsalilled.
Puhmarinne ulatub peaaegu
põlveni ja seal kasvavad mustikas,
pohl ja kanarbik.
Põõsarinne on juba hulka
kõrgemal ja seal kasvab ka
sarapuu.
Kõige kõrgem on puurinne
Kasutatud
allikad:
http://www.studioviridis.ee/muraste/veeb/i
ndex.php?option=com_content&task=view
&id=24
Kaljula, S., Relve, H. ( 2009).Loodusõpetus 6.
klassile II osa. Lk 47-49