Hulkraksed seened
Download
Report
Transcript Hulkraksed seened
Hulkraksed seened
Hallitusseened ehk hallikud
• Põhjustavad toidu riknemist
• Põhjustavad taimehaigusi
• Koosnevad seeneniitidest, mis
moodustavad kasvupinnal
kirme
• Paljunemiseks moodustuvad
püstised seeneniidid, mille
tipus arenevad eosed
• Õhus on palju hallikute eoseid,
suhkrusel pinnal (leib, moos)
arenevad kiiresti hallituseks
• Eelistavad kasvada seal, kus
on palju niiskust ja soojust
• Hallikudi on väga palju erinevaid vorme. Musade
täppidega valge kirme on iseloomulik
nutthallitusele.
• Need mustad täpid on eoste kogumid.
• Nutthallituse seeneniidistik on üksainus paljude
tuumadega rakk, millel puuduvad vaheseinad.
• Rohelise hallituse moodustab pintselhallik, sest
tema eosed on rohelised.
• Pintselhalliku rakke eristavad vaheseinad ja igas
rakus on tuum.
Osa hallikuid teeb kahju
• Paljudel toiduainetel kasvavad hallitusseened
toodavad mürke, millest osa võivad põhjustada
tõsiseid tervisehäireid.
• Seetõttu ei tohi hallitanud toitu süüa ega anda ka
loomadele.
• Hallitusseened kasvavad ka siseruumides, kus leidub
piisavalt niiskust. Vannitubades levinud must hallitus
on tervisele ohtlik, sest see toodab mürke, mis
põhjustavad allergiat ja kahjustavad vereloomet.
• Hallikud võivad kahjustada ka kopse, sest õhus
levivad eosed satuvad kergesti hingamisteedesse.
Hallikutest on ka kasu
• Pintselhallikust toodetakse antibiootikume
bakterhaiguste raviks (penitsilliin)
• Juustude valmistamisel
Millised on kübarseened?
• Kõige tuntumad seened on
kübarseened, mis kasvavad
sageli parkides ja metsades,
enamasti maapinnal.
• Kübarseente viljakehad
koosnevad seenejalast ning
kübarast.
• Kübara alumisel poolel
paiknevad eoslehekesed,
torukesed või narmad.
• Suurem osa kübarseentest
asub mullas või puidus, seal on
nende niidistik, mis enmaikul
ulatub mitme ruutmeetrini.
Miks tekivad seeneringid?
• Seente vilajkehi võib looduses sageli näha kasvamas
ringis.
• Seenering tekib siis, kui idanenud eosest areneb
seenediidistik, mis kasvab keskpunktist ringikujuliselt
väljapoole.
• Ringi servades kasvab seenediistik aktiivselt, ammutades
mullast toitaineid ja tootes viljakehi.
• Ringi keskpaigas totiained ammenduvad ning mütseel
sureb.
• Seeneringide laienemise kaudu on võimalik mõõta
seeneniidistiku aastast kasvu, mis jääb 0,1 ja 1 meetri
vahemikku.
• Seeneorganismi eluiga võib olla mitukümmend aastat.
Paljud kübarseened on söödavad
• Kukeseened, puravikud, riisikad, tatikad, pilvikud.
Millised seened tuleb metsa jätta?
• Kärbseseened
• Värsked riisikad
• Värksed pilvikud
Torikseened
• Elusatel ja surnud puudel
kasvavad lagundajad
• Nende viljakehad on enamasti
kabjakujulised, paljudel on need
kokku kasvanud ja meenutavad
riiuleid.
• Kui vaadata viljakeha altpoolt om
näha torukeste kiht, milles
asrenevad eosed.
• Torikseened surmavad elusaid
puid või muudavad need väga
tormihellaks.
• Torikseentega nakatunud puud
murduvad sageli juurekaelalt või
kisub torm neid kergemini
juurtega üles.
• Paljudel torikseentel arvatakse olevat ravitoime,
mistõttu on neid kasutatud rahvameditsiinis.