Transcript Kõrbestumine

Kõrbestumine
Globaalne probleem.
Valmistanud:Kristel Sims 8c
• Kõrbestumine on protsess mille käigus
muutuvad viljakad alad kõrbeks. Kuivad ja
poolkuivad kõrbed hõlmavad 1/3 maakerast.
Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit
ruutkilometrit. See esineb aladel kus on vähe
vett või taimestikku.
Põhjused
• Umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud
inimtegevuse tagajärjel.Kõrb tungib ka peale kliima
muutumise tagajärjel.
• Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte , mis
taastub väga aeglaselt, sellepärast laienevad kõrbealad
pidevalt.
• Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis
võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlblikuks
muutumise.
• Kõrbestumisele aitab kaasa ka tuule- ja vee erosioon.
• Troopiliste vihmametsade raied.
Tagajärjed
• Viljakad alad hävinevad
• Miljonid inimesed on sunnitud rändama
• Kõrbelistelt aladelt pärit tolmutormid kahjustavad
inimeste tervist(tekitavad hingamisteede probleeme
ja levitavad seenhaigusi)
• Võib tekitada sotsiaalseid,majanduslikke ja poliitilisi
probleeme
• Alatoitumine, mille tagajärjel sureb 40 miljonit
inimest aastas
Kus kohas on see kõige suurem
probleem?
• Kõige suurem kõrbestumise probleem on Põhja-Aafrikas , kus
Sahara kõrbe pindala laieneb pidevalt; kõrbepiir laieneb mitu
kilomeetrit aastas.
• Suur probleem on see ka Kesk-Aasias ja näiteks ka USA
lääneriikides
• Kõrbestumine ohustab otseselt üle 250 miljoni inimese ning
umbes miljard inimest sajakonnas riigis on potentsiaalses
ohus. Et enamasti on tegemist vaeste riikidega, ei suudeta
kõrbestumisest tingitud probleemidega silmitsi seisvaid
inimesi eriti aidata.
• Kuigi kõrbestumise probleem on terav juba
aastakümneid ning ka ÜRO süsteemis hakati
koordineeritud vastumeetmeid arutama 1970ndatel,
jõustus rahvusvaheline kõrbestumise konvetsioon
alles aastal 1996. Tänaseks on konventsiooniga
liitunud üle 190 riigi, liitunute seas pole Eestit
(erinevalt näiteks Lätist ja Leedust).
Võimalik lahendus
• Algamas on ettevalmistused rajamaks Aafrikasse
puudest koosnevat "müüri", mis peaks aitama
peatada Sahara kõrbe laienemist lõuna poole.
Keskkonnauudiste Võrgustiku sõnul koosneb müür
mitmest lõigust, mis paiknevad läänerannikul asuva
Mauritaania ja idarannikul asuva Djibouti vahel.
Info saadud:
Vikipeedia
Keskkonnaveeb.ee
Bioneer.ee
Miksike.ee
Roheline.ee