Transcript Simple Cherry Template

Autorikaitse ja vaba kultuur
Kaido Kikkas
sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent
Tallinna Ülikool
e-õppematerjalide loomine ja kasutamine
Tallinna Reaalkool, 01.11.07
1
Milles üldse probleem on?
□
tasuta lõunaid pole olemas
□
minu looming on minu oma
□
intellektuaalomandi seadused on paigas
□
kõik maksab!
□
-----kõik on põhimõtteliselt õige. Eesti seaduste järgi tekib autoriõigus loomingule
(sh ka e-õppematerjalidele) automaatselt
ning juhul, kui autor ei sätesta teisiti,
2
kuuluvad kõik õigused talle
Siiani oli kõik nagu paigas
□
□
□
inimene lõi midagi (raamatu, laulu vms)
ta omandas oma loomingule teatud
õigused
teised, kes tahtsid tema loomingut
kasutada, pidid täitma tema tingimusi
ning enamasti talle raha maksma
□
loata levitamine oli paha-paha
□
KAS SEE POLEGI SIIS AINUÕIGE TEE?
3
Paar asja, mis ei klapi “kõik müügiks” malliga
□
□
□
on rida valdkondi ja ameteid, kus
äritegemine ja eriti tükikaupa lugemine
viib totaalselt ämbrisse (riigikaitse,
arstiabi, haridus). JOKK sai alguse
äritsemisest seal, kus seda ei peaks
olema
väga palju suuri asju on tehtud maailmas
ilma selle eest otsest raha saamata
maailmas müüakse ka asju, mida võib
niisamagi saada – kes on Eviani ostnud?
4
Vaba kultuur...?
□
□
□
□
kuuldavasti on olemas inimesed, kes oma
loomingu vabalt levitamist lubavad – ja
isegi soosivad?
kuidas nad siis ära elavad?
kui ma panen oma materjalid näiteks
Internetti, siis võib ju igaüks need ära
varastada?
AJAD ON MUUTUNUD!
5
Mõned tänapäevased näited
□
□
□
□
Wikipedia
Linux ja kogu ülejäänud vaba tarkvara
maailm
Flickr, YouTube ja palju muid sotsiaalse
tarkvara rakendusi
ILMSELT ON OLEMAS KA MINGID TEISED
MOTIVAATORID PEALE TÜKIHINNA
6
J.R.R. Tolkien (häkkerirahva suurimaid
lemmikuid):
□
“sest maailm muutub ma tunnen seda vees,
ma tunnen seda maas
ja haistan seda õhus.”
◊
Fangorn (Puupard) “Sõrmuste isandas”
7
Süüdi on Internet


Interneti massilevik tõi kaasa mitmed
olulised protsessid. Näiteks:

“suur mäng” paari inimesega metsatalust

igamehe ajakirjandus

autorite hulga plahvatuslik kasv

kogukondliku mudeli taastulek
üks lihtne näide: ingliskeelses Wikipedias
on tänaseks üle 2 miljoni märksõna,
Wikimedia Commonsis on üle 2 miljoni
meediafaili. Mitme autorid neist on selle
eest tasu saanud?
8
Siga ja hani
□
□
□
□
□
humanitaarid vs tehnikainimesed
seadusandlus on klassikaline humanitaarvaldkond – pretsedendid, kaasused,
konfliktide lahendamine
tehnoloogia on klassikaline reaalia –
katsed, praktika, seaduspärasused
kas 5 nädalat on pikk või lühike aeg?
PROBLEEM: TEHNOLOOGIAT KONTROLLITAKSE VANANENUD SEADUSTEGA
9
Jänese sõbrad ja sugulased
□
□
□
□
viktoriiniküsimus Puhhi raamatu kohta:
◊
millega pealkirjas mainit seltskond tegeles?
◊
kui palju neid täpselt oli?
õige vastus: see polegi teada
muusika-, filmi- jm loomingumaailm on
täis “produtsendi assistendi kolmandaid
abisid”, kes kõik tahavad kah torti saada
PROBLEEM: KASUTAOTLEJATE RING ON
KAUGELT LIIGA SUUREKS PAISUNUD
10
Ämmaemand-keevitaja (laia profiiliga)
□
□
□
□
veel üks suur mure – tehnoloogiliste
regulatsioonide koostaja peab olema
ekspert nii seadusandluses kui ka reguleeritavas valdkonnas
elu näitab, et see nii ei ole
tulemus - “tahtsime parimat, välja tuli
nagu alati” (vt http://webshop.ffii.org)
PROBLEEM: PALJUD OLULISE KAALUGA
OTSUSED TEHAKSE EBAPÄDEVALT
11
Kokkuvõtlikult: miks jäik autorikaitse ei
toimi
□
□
□
□
□
jäiga litsentsiga tarkvara, filme, muusikat
jne levitatakse illegaalselt kõigi seaduste
kiuste
Internet on täiesti uutlaadi levikukanal
intellektuaalomandi-alane seadusandlus
on ajast ilmselgelt maha jäänud
praegune mudel soosib neid, kellel on
piisavalt aega kakelda ning raha advokaatidele maksta (s.t. rikast vähemust)
MIDA TEHA?
12
Näide nr 1: dotsent Kalle Kangekael
□
hoiab kõik materjalid kiivalt enda
käes, kopeerida ei luba ning midagi
kuhugi välja ei pane:
◊
◊
◊
töö efektiivsus langeb, kuna peab kõik
materjalid loengus konspekteerida laskma
või siis suure ©-märgiga paberil paljundusi
tegema
tudengid on tigedad, kuna peavad loengus
vehkima kirjutada ning ei tea loenguks ette
valmistada
kui materjal ometi “rändama läheb”, on
Kallel aga väga raske midagi praktikas ette
võtta – ülikooli õppejõuna pole tal ei aega
13
Näide nr 2: professor Taavet Taibu
□
paneb kogu materjali vaba litsentsi all
võrku oma kodulehele välja:
◊
◊
◊
◊
saab viidata küsijaile “vaadake sealt” (ajasääst)
lihtsam saada tudengilt tagasisidet materjalide
kohta – materjali kvaliteedi paranemine
tudengid on rahul - teavad iga kord, millest juttu
tuleb, ei pea loengus kogu joru üles kribama ega
enne eksameid materjale otsima
Taavet Taibu materjalid leiab võrgust naaberülikooli rektor Bernhard Boss ja kutsub Taaveti
mainekasse europrojekti osalema, kuna
materjalid olid head
14
Praktika: laenaks Wollilt mõne slaidi
□
□
Peeter P. “wolli” Mõtsküla ettekandest
2006. aasta Eesti E-ülikooli konverentsil
(saadaval CC litsentsi alusel
http://isiklik.info/sahtel/060408-avatudoppematerjal/avatud-oppematerjal.pdf)
kolm peamist argumenti, miks ei
avaldata:
◊
“teised hakkavad kasutama”
◊
“materjal on veel toores”
◊
“varsti ilmub raamat”
15
Põhjendused
□
Wolli argumendid (vabas vormis):
◊
◊
◊
□
Teised kasutavad” - lasku käia! Peavad sel juhul
teile viitama! Lisaks ei asenda ka parim õpik
suurepärast õppejõudu
“materjal on toores” - parima tulemuse annab
teiste poolt kaastöö juurdetõmbamine. Ka
tudengitest võib abi olla
“Raamat on tulemas” - põrsa kotis ostmine pole
mõistlik. Kõige rahulolevam on ostja siis, kui ei
pea kartma, et talle rämpsu pähe määriti. Lisaks
on paberil ja e-kujul raamatud kaks eri asja
KK: tänaseks on ilmunud mitmed suured
raamatud vabalt võrku juba ENNE trükki 16
Natuke ärimudelist
□
□
□
□
Kasumit võib suurendada kahel viisil:
◊
Müües võimalikult kallilt
◊
Müües võimalikult palju
jäik autorikaitse vs vaba kultuur!
Ehkki “kaup” ise on enamasti tasuta,
müüakse “teise kihi” tooteid ja teenuseid
– oskusteavet, koolitust, konsultatsioone,
igasugust nänni
Inimese puhul on “põhivaluutaks”
reputatsioon (hea nimi, kuulsus)
17
Kaks näidet 1991. aastast
□
□
□
Šveitsis töötav teadlane Tim Berners-Lee
loob uutlaadi dokumendiesitusviisi ja
annab selle vabalt kasutusse
Helsinki ülikooli tudeng Linus Torvalds
alustab vabalt leviva operatsioonisüsteemi loomist
Kui nad oleksid üritanud oma loomingut
kohe rahaks teha, kas me teaks neist
midagi?
18
Kus point on?
□
□
□
□
Kuidas teha nii, et “hundid oleks söönud
ja lambad terved”?
Lahenduseks on materjali vaba
levitamine, ent seejuures kindlaksmääratud tingimuste (litsentsi) alusel!
Muide, mida Wolli sellest ettekandest sai?
Õige vastus: nüüd teab palju rohkem
inimesi, kes on Peeter P. Mõtsküla :)
19
Kokkuvõtteks
□
□
□
□
internetiajastul tehakse mõndagi
teistmoodi kui varem
seadusandlus on tõsiselt maha jäänud
loomingu leviku maksimeerimine ning
oskusteabe pealt teenimine omandab üha
suuremat tähtsust
JUTU TEISES OSAS RÄÄGIME JUBA
TÄPSEMALT VABADEST LITSENTSIDEST
20
Tänan
kuulamast!
need slaidid leiab kas
http://www.kakupesa.net/kakk/docs
või http://www.slideshare.net/UncleOwl
21