Kasvatusteaduste magistritöö:

“VABA AEG JA NOORTE VABA AJA KASUTAMIST MÕJUTAVAD TEGURID”

2011

3.loeng

Kristel Tamm

Bronfenbrenneri ökoloogiline sotsialiseerumisteooria 4 taset: I II Mikrosüsteem Mesosüsteem III Eksosüsteem IV Makrosüsteem

I tase Mikrosüsteemi

moodustab lapse kõige lähem keskkond

(kodu, vanemad, kasvatajad, kool, mängu- ja koolikaaslased)

. Lapse individuaalse arengu tase sõltub ka vanemate taustast, sh nende lapsepõlve kogemustest, kasvuümbrusest, tervislikust seisundist, genofondist jne.

II tase Mesosüsteem

kujutab endast lapse ja keskkonna laienenud seoseid:

kodu seos lasteaia ja kooliga.

Mesosüsteemis laieneb lapse suhtlusring kodust kaugemale, erilist mõju avaldavad

sõbrad, tuttavad ja

koolikaaslased

. Siin algab ka osalus harrastustegevustes.

III tase Eksosüsteemis

avardub lapse maailm veelgi. Lapse arengut mõjutavad oluliselt

vanemate omavahelised suhted, probleemid töökohas, majanduslikud raskused jne

. Tugevat mõju lapse arengule avaldab

meedia, internet.

IV tase Makrosüsteem

moodustub last ja tema lähedasi mõjutavatest

etnilis-kultuurilistest, religioossetest ja sotsiaalmajanduslikest teguritest

. Siin on olulisel kohal

vanemate/kasvatajate hoiakud ja väärtushinnangud, ideoloogilised suundumused

(Bronfenbrenner, 1979; Runno, 2004; Kujanpää, 2003).

Bronfenbrenneri ökoloogiline sotsialiseerumisteooria. Edovald, T. (2005) http://www.kuriteoennetus.ee/17039

Isiksuse psühhosotsiaalse arenguteooria kaheksa elukriisi Eriksoni järgi on: usaldus versus usaldamatus (0- 1,5.a.); autonoomsus versus häbi ja kahtlus (1,5-3.a); initsiatiiv versus süü (3-6.a);

edukus versus alaväärsus (6-12.a); identsus versus rolliähmasus (12-20.a.);

intiimsus (lähedus) versus isoleeritus (20-40.a.); generatiivsus (loomingulisus) versus stagnatsioon (seisak) (40-65.a.); terviklikkus versus lootuse kaotamine (65-....a.) (Lindgren & Suter, 1994; Peegel & Solman, 2005).

Isiksuse psühhosotsiaalse arenguteooria

iga aste tähistab oma psühhosotsiaalselt arengult jõudmist pöördepunkti, personaalset kriisi, mis sisaldab erineva tähtsusega konflikte. See on eriti kriitiline aeg, kus kaalutakse läbi eelmises astmes elatud elu. Erikson uskus, et need kriisid tulevad nähtavale vastavalt arenguküpsuse saavutamisele (Pree, 2000/2007; Kujanpää, 2003).

Eriksoni psühhosotsiaals ed elukriisid Freudi psühho seksuaalsed arengu etapid 4. Edukus versus alaväärsus 6-12 a

Latentne faas

Eluetapp / suhted / probleemid

Koolilaps/

kool , õpetajad, sõbrad, naabruskond

/

saavutus ja teostus Põhiline tegutsemisvõime ja teisena nimetatud tugevus (võimalikud positiivsed tulemused kriisist väljudes)

Pädevus ja meetod

Halvasti kohanenud, kuritahtlikkus (potsentsiaalne negatiivne suhtumine paratamatuses kriisi olukorras)

Kitsas virtuooslikku s, tehniline meisterlikku s/ inerts

5. Identsus versus rolli ähmasus

Genitaalne faas

12-20 a

Noorukiiga/

eakaaslased, grupid, mõjutused / isiku otsustusvõime ja suund, täiskasvanuks saamine

s Truudus ustavus ja andumus pühendumu Fanatism / keeldumine salgamine

Eduka otsuse tegemiseks igas elukriisis vajab inimene võimaluste kaalumist ja positiivse ning negatiivse vastandamist. Edukas väljatulemine igast kriisist annab arengule kaasa erilise tunnuse/omaduse, milleks esimeses etapis on lootus (Pree, 2000/2007; Kujanpää, 2003; Chapman, 1995-2010

Empiiriline uurimus

Meetodi valik ja kirjeldus

Respondentideks valiti 6., 7., 8. ja 9.klasside õpilased, kelle vanuseks oli valdavalt 11-16.eluaastat. See on murranguline iga noorte arengus, kus toimuvad suured kehalised ja emotsionaalsed muutused koos sotsiaalse küpsemisega. Selles vanuses on noorukid ümbritseva keskkonna poolt tugevalt mõjutatavad, samal ajal on kujunemas ja juurdumas nende tervisekäitumuslikud harjumused (Aasvee, Streimann, Karelson, Oja, & Trummal, 2009; Bronfenbrenner, 1979; Piaget & Inhelder, 1977).

Uurimustöös osalesid 7 kooli õpilased 2 linnaosast

Kristiine linnaosa

Tallinna Kristiine Gümnaasium, Tallinna Lilleküla Gümnaasium

Kesklinn

Tallinna Inglise Kolledz, Tallinna 21. Keskkool, Prantsuse Lütseum, Liivalaia Gümnaasium ja Tallinna Ühisgümnaasium.

Ankeet koostati järgmistest küsimusrühmadest

Vastaja üldandmed

linnaosa.

. Küsimused 1-5 kajastavad anketeeritavatega seonduvat- vanus, sugu, kool, klass, elukoha

Noore vaba ajaga seonduv

noortele, nende piisavus. : hobid, vaba aja veetmise lemmikkohad, millega noor sooviks tegeleda vabal ajal ja mis takistab sellega tegelemist ning Tallinna vaba aja veetmiskohad

(„Flow“)

Noore sotsiaalne keskkond.

keskkond.

Riskikäitumine

miks noor on sinna sattunud. Noort ümbritsev mikrosüsteem Bronfenbrenneri järgi, läbisaamine vanematega, ühistegevused vanematega, koduste reeglite olemasolu, noore sõbrad, . Noore suhe tubakatoodetega, alkoholiga, narkootikumidega ja suhe alaealiste komisjoniga ning põhjustest,

(Erikson, Freud, Bronfenbrenner)

Valimi kirjeldus

Uurimuse valimi moodustasid õpilased, kelle vanus täisaastates oli 13, 14 ja 15 aastat kokku 320 õpilast ehk 92% üldkogumist. Vastavalt normaaljaotuse reeglitele jäeti vanused 11.a ja 16.-17.a valimist välja, sest respondentide arv oli liiga väike

Mida Sa teed vabal ajal?

Vaba aja tegevused vanuse järgi

13 a respondentide vastused: Trennis, huviringis käib 34% vastanutest Olen sõpradega: 37%; Olen kodus (TV ja arvuti) 27% Midagi ei tee: 2% 14 a respondentide vastused: Trennis huviringis käib 32% vastanutest Olen sõpradega: 39%; Olen kodus (TV ja arvuti) 28% Midagi ei tee: 1% 15 a respondentide vastused: Trennis huviringis käib 26% vastanutest Olen sõpradega: 39%; Olen kodus (TV ja arvuti) 35% Midagi ei tee: 0%

Kus te veedate koos oma sõpradega vaba aega?

Kas kodus on kindlad reeglid?

Kas vanemad lubavad Sul sõprade juures ööbida?

Vastused küsimusele,- kas Su sõbrad on...kui Sina

Kas veedate sõpradega aega ka kaubanduskeskustes?

Riskikäitumine Kas Sa suitsetad?

Vastused küsimusele, kas Sa suitsetad

Kasutades χ²- testi selgitati, kas suitsetamine sõltub vanusest. Selgus, et olulisustõenäosus p=0,25, olulisuse nivoo α (p>0,05), seega kinnitatakse nullhüpotees, statistiliselt olulist erinevust kahe tunnuse – alkoholi ja vanuse, suhtes ei ilmnenud. Järelikult,

suitsetamine ei sõltu vanusest

. Kasutades χ²- testi selgitati, kas suitsetamine ei sõltu soost. Selgus, et p=0,04, olulisusnivoo α (p<0,05), seega sai kummutatud nullhüpotees ja tõestatud, et kahe tunnuse vahel on statistiline erinevus ning järeldati, et

suitsetamine sõltub soost

.

Vastused küsimusele- kas Sa tarbid alkoholi

Vastused küsimusele- kas Sa tarbid alkoholi

Kasutades χ²- testi selgitati, kas alkoholi tarbimine ei sõltu vanusest. Selgus, et p=0,05, olulisusnivoo α (p=0,05), seega nullhüpoteesi ei saa kummutada.

Seega alkoholi tarbimine ei sõltu vanusest

. Kasutades χ²- testi selgitati, kas alkoholi tarbimine ei sõltu vaba aja tegevustest. Selgus, et p=0,16, olulisusnivoo α (p>0,05), seega kehtib nullhüpotees, statistilist olulist erinevust kahe tunnuse – alkoholi ja vaba aja tegevuste suhtes ei ilmnenud

. Järelikult alkoholi tarbimine ei sõltu vaba aja tegevustest

. Vastavalt Eriksoni teooriale on just selle vanusegrupi kõige suuremad mõjutajad sõbrad, mida kinnitas ka käesolev uuring.

Kontrolliti veel seost noore vanuse ja alkoholi tarbimise vahel. Püstitati nullhüpotees: seos noore vanuse ja alkoholi tarbimise vahel ei ole satistiliselt oluline

Vastus küsimusele, kas Sa tarbid narkootikume

Vastus küsimusele, kas Sa tarbid narkootikume

Kasutades χ²- testi selgitati, kas narkootikumide tarbimine ei sõltu vanusest.Püstitati nullhüpotees; narkootikumide tarbimine ei sõltu vanusest. Selgus, et p=0,3, olulisusnivoo α (p>0,05), seega kehtib nullhüpotees, kahe tunnuse vahel ei ole statistiliselt olulist erinevust ning järeldati, et

narkootikumide tarbimine ei sõltu vanusest.

Kasutades χ²- testi selgitati, kas narkootikumide tarbimine ei sõltu soost. Püstitati nullhüpotees: narkootikumide tarbimine ei sõltu soost. Selgus, et p=0,41, olulisusnivoo α (p>0,05), seega kehtib nullhüpotees- kahe tunnuse vahel ei ole statistiliselt olulist erinevust ning võib järeldada, et

narkootikumide tarbimine ei sõltu soost.

Kasutades χ²- testi selgitati, kas narkootikumide tarbimine ei ole seotud vaba aja tegevustega. Püstitati nullhüpotees: narkootikumide tarbimine ei ole seotud vaba aja tegevustega. Selgus, et p=0,01, olulisusnivoo α (p<0,05), seega kummutati nullhüpotees ning kinnitati sisukas hüpotees:

narkootikumide tarbimine on seotud vaba aja tegevustega

Uimastitega eksperimenteerimine vastavalt soole ja vanusele

Kas Sa oled käinud alaealiste komisjonis?

Rühmatöö

1.

2.

Sõnastage vastavalt antud uurimustulemustele probleem (lähtudes noorte riskikäitumisest) ja koostage tegevuskava selle probleemi lahendamiseks probleem sõnastada vaatenurgast-

mina olen erinoorsootöötaja

1. narkomaania

Probleem- narkomaania on aina populaarsem • • • Informeerimine Videod Shokiteaapia • Alternatiivtegevus- lahedad filmid, ise eeskujuks

2 alkohol

• • • • • Alkoholi tarbimist alustatakse liiga noorelt Nõustamine Info jagamine Info levik Seletuskiri N väike külakool • • Teavitaks vanemaid (mitu korda vahele jäämist, siis politseisse) Võrgustikuga koostöö Huvijuht, koolitused kõigile

3. suitsetamine

Koolitused, videod Vanematega läbirääkimine, vanemate koolitamine Vanemate toetust vaja võrgustik Praktilisi ülesandeid, konkreetne ülesanne Sisustada noorte vaba aega

4. alkohol

13-14 a Mobiilne noorsootöö Vestlemine, kaardistus Koolides, siis edasi noortekeskuses shokiteraapia,- tervishoiumuuseum, elusa näite , meditsiiniline pool Alternatiivsed vaba aja veetmise võimalused NK õhtuprogramm- tuua välja oma kogemused

Koolitus oma arvamuse säilitamisest, vastutustunne, vastutuse võtmine Suurüritus vabas õhus, Ole lahe ilma alkoholita.