Transcript ettekanne - Riigikogu

Põllumajandusest biomajanduse
kontekstis
Illar Lemetti
Põllumajandus- ja maaelupoliitika
asekantsleri kt
Mis on biomajandus?
• Biomajandus on majandus, mis kasutab maalt ja
merelt saadavaid bioloogilisi ressursse ning
jäätmeid sisendina toidu ja söötade,
tööstustoodangu ja energia tootmiseks.
• Biomajandus hõlmab põllumajandust, metsandust,
kalamajandust, toidu, paberimassi ja paberi
tootmist ning erinevaid keemia-, biotehnoloogiaja energiatööstuse sektoreid (Euroopa Komisjoni
pressiteade)
Mida tähendab üleminek
biomajandusele?
• Üleminek biomajandusele tähendab suurel määral
fossiilsetel kütustel põhineva majanduse
asendamist ressursiefektiivsema majandusega, mis
on üles ehitatud taastuvale toorainele, mida
toodetakse maa ja veega seotud ökosüsteemiteenuseid jätkusuutlikult kasutades (Rootsi teadusja innovatsioonistrateegia biomajanduse
edendamiseks)
Mida biomajandus enesega kaasa
toob?
Kopenhaageni teadusfoorum 2012: VISIONS
FOR HORIZON 2020
“Kasvav nõudlus, konkurents maakasutuse
pärast ja muude ressursside nappus on
väljakutsed, millega toimetulekuga kaasneb
tohutu surve põllumajandusele ning toiduja söödatööstusele ressursiühiku kohta
saadava toodangu suurendamiseks…”
Kas biomajandus võib mõjutada toiduhindasid
ja toidusektori konkurentsivõimet?
Kas Eestis võib biomajanduse edenedes tekkida
konkurents maaressursi kasutamisel?
Kas suudame üheaegselt tagada toiduga
isevarustatuse ja toota põllul biomassi
energia- ja tööstussektoris kasutamiseks?
Teravilja varud, toodang ja tarbimine
tarbimine (mln t) maailmas
mln t
mln t
2400
700
Varud
Toodang
Tarbimine
2300
600
400
Varud
Tarbimine, toodang
500
2200
2100
300
2000
200
1900
100
1800
0
2000/01 2001/02 2002/03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11 2011/12*
*- prognoos
Allikas: FAO
Allikas: FAO
12/2011
4/2011
9/2010
1/2010
5/2009
9/2008
1/2008
5/2007
9/2006
1/2006
5/2005
9/2004
1/2004
5/2003
9/2002
1/2002
5/2001
9/2000
1/2000
5/1999
9/1998
1/1998
5/1997
9/1996
1/1996
5/1995
9/1994
1/1994
5/1993
250
9/1992
1/1992
5/1991
300
9/1990
1/1990
Toidukauba ja teravilja hinnaindeks
maailmas, 2002-2004=100
%
Toidukauba hinnaindeks
Teravilja hinnaindeks (2002 - 2004 = 100)
Teravilja hinnaindeksi trendijoon
200
150
100
50
Teravilja ressurss ja isevarustatuse tase
Eestis (%)
%
140
120
Tarbim ine seem nena
Kadu
Tarbim ine loom asöödana
Tööstuslik tarbim ine
Inim tarbim ine
Isevarustatuse tase
121.9
119.9
114.2
109.7
105.1
100
90.9
90.7
80
66.0
69.0
72.6
89.3
76.4
60
40
20
0
1999/00 2000/01 2001/02 2002/ 03 2003/04 2004/05 2005/06 2006/07 2007/08 2008/09 2009/10 2010/11
Allikas: ESA
Teravilja kasvupind, saak, saagikus ja
tarbimine, 2001 - 2011
tuh ha, tuh t
kg/ha
3000
2500
506
500
525
558
608
600
619
700
678
760
772
864
800
874
3500
880
900
400
297
275
316
2004
309
261
2003
280
263
2002
282
259
274
200
292
2000
300
1500
100
0
1000
2001
Kasvupind
2005
Saak
2006
2007
2008
Saagikus
2009
2010
2011
Tarbimine
Piimaga isevarustatuse tase (%)
170 %
167.7
164.2
165
162.6
160.3
160
155.9
155
152.2
150
145
140
2006
2007
Allikas: ESA; PM arvutused
2008
2009
2010
2011
750
700
650
600
550
500
450
400
350
300
250
200
150
100
50
0
7200
7000
6800
6600
6400
6200
6000
2007
2008
lehmad
2009
piimatoodang
2010
produktiivsus
2011
kg
tuh t/tuh lehma
Piimatootmine Eestis
Kas Eesti põllumehed reageerivad kiiresti
uutele võimalustele?
Rapsi kasvupind ja saak Eestis, 2001-2011
tuh t
tuh ha
160
120
Saak
Pind
140
100
120
80
100
80
60
60
40
40
20
20
0
0
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
TEADUS JA INNOVATSIOON
Kas meil on olemas piisav teadustugi?
Kas me oskame toetada juba
elluviidavaid ja uusi innovaatilisi
algatusi?
Näide 1. Keskkonnamuutustele
kohanemise teaduse tippkeskus
ENVIRON
• Tippkeskuse tegevusperioodiks on 2011 – 2015
• Tippkeskust rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ning
Haridus- ja Teadusministeerium - üle 3 miljoni EURi, koos
EMÜ omafinantseeringuga - 3,2 miljonit EURi.
• Tippkeskuse juht – EMÜ põllumajandus- ja keskkonnainstituudi
taimefüsiloogia professor Ülo Niinemets.
• Interdistsiplinaarne koosseis – tippkeskuses osaleb 5 juhtivat
teadusrühma Eesti ülikoolidest; EMÜ PKIst (17 teadurit ja
doktoranti), Tartu Ülikoolist ja Tallinna Tehnikaülikoolist.
Hõlmatud on üle 50 teadlase ja ligi 50 doktoranti., kokku üle
100 inimese
• Tippkeskuse teaduslikku tegevust toetab välisekspertide
nõukogu, kuhu kuuluvad maailma tippteadlased Rootsist,
Soomest, Saksamaalt, Hispaaniast ja Hollandist.
• Ökosüsteemidel on suur võime keskkonnamuutustega
kohanemiseks, kuid üldjuhul seda kliimamuutuste mõju
ennustamisel ei arvestata. Tippkeskus viib läbi interdistsiplinaarset
eksperimentidel ja mudelitel põhinevat teadustööd, mis võimaldab
taimede molekulaarsete stressimehhanismide tundmise abil
ennustada kvantitatiivselt ökosüsteemide vastust globaalsetele
kliimamuutustele.
• Uurimistulemused on aluseks Eesti, aga ka Põhjala riikide
loodusressursside kestlikul majandamisel ning pikaajalise
maakasutuse kavandamisel põllumajanduses ja metsanduses.
• Lisaks sünergiale teadustöös ja vahendite kontsentreerimisele tagab
tippkeskus tingimused doktorantide ja järeldoktorite tipptasemel
ettevalmistamiseks.
• Tippkeskusega on seotud Eesti Teaduse Teekaardi objektid „Eesti
keskkonnaobservatoorium“ ja „Taimebioloogia infrastruktuur –
molekulidest kõrgtehnoloogilise põllumajanduseni“.
• Tippkeskuse veebileht environ.emu.ee
Näide 2. Teadmistepõhiste tervise- ja
loodustoodete kompetentsikeskus
• Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli
aiandusuuringute keskuse eestvedamisel ja koostööpartnerite kaasabil
rajatakse aastatel 2012-2014 Eestis ainulaadne taimsel toorainel
põhinevate teadmistepõhiste tervise- ja loodustoodete
kompetentsikeskus.
• Keskusesse rajatavates ekstraheerimis-, destillatsiooni-, keemiatehnoloogia, kuivatustehnoloogia ja biokeemia laborites väärindatakse
kaasaegsete kõrgtehnoloogiliste meetodite abil taimset toorainet, et
saadud tulemust rakendada tervise- ja loodustoodete tehnoloogia- ja
tootearenduses.
• Eesmärk: peamiselt aianduslikust toorainest saadavate bioaktiivsete
ühendite kasutamine funktsionaalsete jookide ja toiduainete,
toidulisandite, kodukeemia ja looduskosmeetika ning looduslike
taimekaitsevahendite tootearenduses.
• EAS toetus 3,14 milj. EUR
10000
12000
9000
8000
10000
7000
6000
8000
5000
6000
4000
3000
4000
2000
1000
2000
0
Saak, t
Pind, ha
Aiakultuuride tootmine
0
2007
2008
2009
2010
2011
KOGUPIND
õunaaedade pind
luuviljaliste pind
marjaaedade pind
KOGUSAAK
õunasaak
luuviljaliste saak
marjasaak
Näide 3. Taastuvenergia-alane tegevus
Eesti Maaülikoolis
• PROGRASS - Securing the Conservation of Natura Grassland
Habitats with a Distributed Bioenergy Production (EL LIFE
programm) - Pool-looduslikelt kooslustelt saadava heina
kasutamine bioenergeetikas.
• Baltic Manure - Baltic Forum for Innovative Technologies
for Sustainable Manure Management (Interreg IVA) –
sõnnikumajanduse kaasaegseid tehnoloogiaid käsitlev projekt,
sh sõnniku energiapotentsiaali ära kasutamine biogaasi
tootmisel.
• BIOREF - Potential of Integral Use of the Energetic Crops
Analysis and Its Importance Within Biomass Actions Plans
(Interreg IVC) – rohtse biomassi mitmekesine kasutamine, sh
biomassi väärindusahelate kirjeldamine.
Näide 3. Taastuvenergia-alane tegevus
Eesti Maaülikoolis (jätk)
• ENPOS - Energy Positive Farm (INTEREG IVA) Energeetiliselt sõltumatu talu - fossiilse energia kasutamise ja
põllumajandusliku tootmise emissioonide vähendamine, madala
emissiooniga tootmistehnoloogiad ja bioenergia kasutamise
suurendamine põllumajanduses.
• BioEnergyFarm - Implementation plan for BioEnergy Farm
(Intelligent Energy Europe) – väiketalunikele sobivate
bioenergia lahenduste leidmine, sh bioenergia kalkulaatorid.
• BaN – Biogas and Networks (Interreg IVC) – biogaasi kasutuse
ja tulevikupotentsiaali kaardistamine
• Anaeroobsel kääritamisel põhinevate biogaasi
energiatehnoloogiate biokeemiliste protsesside optimeerimine
ning monitooringu ja juhtimismeetodite arendamine
(Archimedes, Eesti Energiatehnoloogiate programm)
Maisipõld
Biogaasi pilootseadmete labor
Brikettide pressimine heinast
Rohttaimede katsepõld
Erinevad briketid EMÜ katsetest
Põllumajandusteadusest üldiselt
• Põllumajandusteaduste arengukava
• Riiklik programm “Põllumajanduslikud
rakendusuuringud ja arendustegevus aastatel
2009-2014”
• Sordiaretusprogramm aastateks 2009-2019
• PM on liitunud teaduse ühiskavandamise
initsiatiiviga “Põllumajandus, toiduga varustatus
ja kliimamuutused”
Milline on biomajanduse
keskkonnamõju?
Suureneb konkurents maa- ja veeressursi
kasutamisel, seeläbi suureneb surve
keskkonnale – innovatsiooniprotsess peab
tagama nende väljakutsetega toimetuleku
Biomajandus ei saa olla poliitika, mille
eesmärgiks on biomassi maksimaalne
eemaldamine põllult ja metsast
Kas maaelu arengu poliitika
eesmärgid 2013+ toetavad
biomajanduse arengut?
• Põllumajanduse konkurentsivõime
• Loodusressursside jätkusuutlik
majandamine
• Maapiirkonna tasakaalustatud territoriaalne
areng
Kokkuvõtteks ja edasimõtlemiseks
• Biomajanduse õnnestumiseks oodatakse
põllumajandussektori senisest suuremat efektiivsust
• Suurema efektiivsuse saavutamiseks on tarvis uusi
teadmisi ja olemasolevate teadmiste paremat ärakasutamist
• Biomajanduse edenemine suurendab põllumajandussektori
konkurentsivõimet – uued väljakutsed, turud…
• Biomajanduse tulevik Eestis (põllumajanduse kontekstis) –
esmajoones toidutootmine, aga kas selle kõrval on suurima
tähtsusega energia, kemikaalide või materjalide tootmine
biomassist?
Tänan!