Transcript TERAVILJAD
TERAVILJA SAAGIKUSE SÕLTUVUS ILMASTIKUTINGIMUSTEST EESTI MAAKONDADES PERIOODIL 1994 - 2007
Veronika Grezeva
Teraviljasaagi kujunemine jagada kahte suurde rühma.
sõltub väga paljudest teguritest. Laias laastus võib neid
Esimesse kuuluvad majanduslikud tegurid).
need, mis seostuvad üldise maaviljeluskultuuriga (mullaviljakus, agrotehnika, väetiste kasutamine, sortide kvaliteet, tehniline varustatus ja muud
Teise rühma jäävad need tegurid, mis põhjustavad saagikuse juhuslikkuse kõikumisi aastate viisi, millest peamised on ilmastikuolud.
Töö aluseks on võetud statistaka andmed teravilja saagikuse ja kasvupindade kohta.
Samuti on töös kasutatud keskmisi õhutemperatuure, sademete hulki ja ilmastikutingimusi iseloomustavaid koefitsiente, mille abil on teostatud korrelatsiooni analüüs, mis aitab hinnata ilmastiku mõju teravilja saagikusele nii kogu teravilja kui ka erinevate teraviljaliikide lõikes.
Käesoleva töö eesmärk on hinnata teravilja kasvupindu, saagikust ja selle muutlikkust ning ilmastikufaktorite ja teraviljade saagikuse vahelisi seoseid nii Eestis tervikuna kui ka maakondade lõikes.
Ilmastikutingimuste mõju saagikusele kirjeldatakse käesolevas töös nii kuu keskmiste õhutemperatuuride ja kuu sademete hulkade abil kui ka spetsiaalsete agrometeoroloogiliste näitajate kaudu.
T ÖÖS KASUTATUD ILMAJAAMADE NIMETUSED ON KAARDIL VÄLJA KIRJUTATUD .
Teraviljakasvatuse jaoks tarvilikke soojusressursse kirjeldatakse aktiivsete temperatuuride summa (ATS) väärtustega. Need leitakse, kui summeerida kõikide nende päevade ööpäeva keskmised õhutemperatuurid, mille korral nende väärtus on alates kevadest püsivalt üle 10°C.
Teise peamise agrometeoroloogilise näitajana on töös kasutatud Seljaninovi hüdrotermilist koefitsienti (HTK). See on üheks peamiseks niiskusolude agrometeoroloogiliseks näitajaks.
Mida suurem on HTK, seda niiskemate tingimustega on tegemist, ja mida väiksem HTK on, seda põuasemad on ilmaolud.
ATS ja HTK väärtused on arvutatud mai, juuni, juuli ja augusti jaoks, sest see kujutab Eestis põhilist taimekasvu perioodi suviviljade jaoks ja selle perioodi ilmastik mõjutab saagi kujunemist.
Taliviljade talvitumistingimuste kirjeldamiseks on kasutatud talvekuude detsembri, soojaperioodi ilmastikufaktorite mõjust.
jaanuari ja veebruari keskmisi õhutemperatuure ja sademete hulki. Taliviljade saagikuse kujunemine sõltub ka
Saagikuse muutlikkuse juhuslikku komponendi variatsiooninäitajate (V%, σ) analüüs näitab, et iga aastast teravilja saagikust mõjutab ilmastiku muutlikkus.
Kõikidest teraviljaliikidest oli kõige suurema külvipinnaga kogu vaadeldud perioodi jooksul oder.
30 000 25 000 20 000 15 000 10 000 5 000 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Harju Hiiu Ida Viru Jõgeva Järva Lääne LääneViru Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru
Teiste teraviljaliikide kasvupindade suurused varieerusid märgatavalt. Nisu kasvupind on perioodi lõpuks tõusnud teisele kohale ja talirukki kasvupind on langenud kaera järel neljandaks.
160 000 140 000 120 000 100 000 80 000 60 000 40 000 20 000 0 1994 1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 Talirukis Nisu Oder Kaer
KÕIKIDE TERAVILJADE KESKMINE SAAGIKUS EESTI MAAKONDADES PERIOODIL 1994-2007.
Erandiks on Järva maakond, kus kogu teravilja saagikuse aegrida iseloomustab nõrk negatiivne trend.
3 500 3 000 2 500 2 000 1 500 1 000 1994 1995 1996 1997 1998 1999 Eestis kokku 2000 2001 Järvamaa 2002 2003 2004 Valgamaa 2005 2006 2007
Variatsioonikoefitsientide analüüsist selgub, et kõige suuremad kõikumised iseloomustavad Ida-Virumaad, Valgamaad ja Hiiumaad.
№ Maakond Trendi võrrand 1Harju y=61,83x + 1564 2Hiiu y=71,95x + 1185 3Ida-Virumaa y=86,89x + 1176 4Jõgeva y=16,11x + 2339 5Järva 6Lääne 7Lääne-Viru 8Põlva y=-28,81x + 2605 y=51,75x + 1452 y=54,15x + 1791 y=48,88x + 1809 Keskmine saak 2 029 σ 1 725 1 828 2 460 Variatsioon 258,5 301,0 363,5 67,4 V% 2 389 1 841 2 198 2 176 120,5 216,5 227,3 204,5 9Pärnu 10Rapla 11Saare 12Tartu 13Valga 14Viljandi 15Võru y=49,59x + 1543 y=33,93x + 1846 y=31,75x + 1487 y=90,52x + 1723 y=107x + 1416 y=69,35x + 1543 y=68,07x + 1361 1 915 2 101 1 725 2 403 2 219 2 064 1 872 209,2 141,9 132,8 383,6 447,6 290,1 284,8 5 12 10 9 13 17 20 3 11 7 8 16 20 14 15
Variatsioonikoefitsientide analüüs näitab, et kõige madalam varieeruvuse tase erinevatel teraviljaliikidel maakondade lõikes ilmneb Järvamaal ja Jõgevamaal.
See näitab, et just nendes maakondades on ilmastiku mõju saagikusele kõige suurem. Kõrgema saagikuse tasemega maakondades (Jõgeva, Järva) on saagikuse iga-aastased kõikumised oluliselt väiksemad.
Selleks, et uurida millised ilmastutingimused on olulised tulevase saagikuse kujunemisel, on tehtud korrelatsioonianalüüs, mille abil on leitud seosed ilmastiku faktorite ja teraviljade saagikuste vahel.
Uurimistulemused näitavad, et kõige olulisemaks ilmastikuteguriks nii teravilja kogusaagikusele kui ka erinevate teravilja liikide saagikusele on kasvuperioodi õhutemperatuur.
Kõigi teravilja liikide jaoks on iseloomulik tugeva positiivne korrelatsioon kasvu algfaasides maikuus ja lõppfaasides augustis.
Korrelatsioonikordajad kuu keskmiste õhutemperatuuride ja kogu teravili saagikuse vahel. Statistiliselt oluline korrelatsioon p<0,1 tasemel on trükitud jämedas kirjas.
Maakond
Harju Hiiu Ida-Virumaa Jõgeva Järva Lääne Lääne-Viru Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru
V 0,464
0,239
0,657
0,244 -0,089
0,514 0,481
0,373 0,048 0,375 0,260 0,395 0,385 0,404 0,412
VI
-0,453 0,024 -0,433 -0,374 -0,244 -0,432 -0,333 -0,149
-0,664 -0,511
-0,396 -0,184 -0,355 -0,130 -0,232
VII
-0,155 0,139 -0,086
-0,571 -0,645
-0,249 -0,405 -0,291 -0,192 -0,250 -0,418 -0,253 -0,099 -0,181 -0,259
VIII
0,368 0,298 0,343
0,466
0,009 0,255
0,501 0,619
0,135 0,362 0,019
0,541 0,573
0,412
0,549
Kogu teravilja saagikuse sõltuvus temperatuurist Ida-Virumaal (r = 0,657).
mai keskmisest
Kogu teravilja saagikuse sõltuvus temperatuurist Põlvamaal (r = 0,619).
augusti keskmisest 3 500 3 300 3 100 2 900 2 700 2 500 2 300 2 100 1 900 1 700 1 500 19 94 19 95 19 96 19 97 19 98 19 99 20 00 20 01 20 02 20 03 20 04 20 05 20 06 20 07 Kogu teravili Keskmine õhutemperatuur 19 18,5 18 17,5 17 16,5 16 15,5 15 14,5 14
Juunis ja juulis esineb valdavalt negatiivne korrelatsioon keskmiste õhutemperatuuride ja teravilja saagikuste vahel.
2 600 2 400 2 200 2 000 1 800 1 600 1 400 1 200 1 000 19 94 19 95 19 96 19 97 19 98 19 99 20 00 20 01 20 02 20 03 20 04 20 05 20 06 20 07 Kogu teravili saagikus (kg/ha) Keskmine õhutemperatuur 20 19 18 17 16 15 14 13 12 Kogu teravilja saagikuse sõltuvus juuni keskmisest temperatuurist Pärnumaal (r = -0,664).
Ainult talirukkil on positiivne korrelatsioon juuli temperatuuriga. Siis hakkab rukkil vili juba valmima.
Oluliselt mõjutab tulevase teravilja saagikuse kujunemist niiskuse tase keskkonnas.
Maikuus, juulis korrelatsioon.
ja augustis on enamikul teraviljaliikidest (nisu, kaer, talirukis) saagikuse ja hüdrotermilise koefitsienti vahel tugev positiivne
Erandina võib tuua odra saagikuse ja HTK vahelise negatiivse korrelatsiooni maikuus. See näitab, et külvi, idanemise ja tärkamise ajal on sajused ilmad ebasoodsateks.
Juunis ei mängi kõrge sademete hulk nii olulist rolli tulevase saagikuse tase kujunemisel.
Hüdrotermiliste koefitsientide analüüs näitas, et kaera saagikus sõltub kõige tugevamini kõrgetest niiskuse tasemest keskkonnas.
Korrelatsioonikordajad kuude hüdrotermiliste koefitsientide ja kaera saagikuse vahel.
Statistiliselt oluline korrelatsioon p<0,1 tasemel on trükitud jämedas kirjas.
Maakond
Harju Hiiu Ida-Virumaa Jõgeva Järva Lääne Lääne-Viru Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru
V 0,579
0,096 0,119 -0,268 0,156 0,145 0,367 0,217 0,232
0,508
-0,155 -0,009 -0,106 0,002 0,266
VI
-0,015 0,027 0,209 0,202 -0,350 0,031 0,204 0,014 0,120 -0,088 0,304 0,055 -0,231 -0,418 -0,006
VII
0,161 0,252 0,240 0,001 0,091 0,346
0,542
0,213 0,141 0,230
0,525
0,165 0,151 -0,053 0,242
VIII
0,073
0,363
-0,271 -0,003 -0,028 0,295 -0,272 -0,163 0,267 -0,097 0,235 -0,072 0,100 -0,133 0,036
Aktiivsete temperatuuride summade ja kõikide teravilja liikide saagikuste vaheliste korrelatsioonide analüüsis on selgunud, et ainult maikuus tekib selle näitajaga tugev positiivne korrelatsioon.
See kinnitab, et maikuus toimuvates idanemise ja võrsumise kasvufaasides on eriti oluliseks kõrge soojuse tase keskkonnas.
Teistel kuudel korrelatsioon.
esineb kõikide teraviljaliikide saagikuste ja ATS näitajate vahel negatiivne Üldiselt võib märkida, et kõikide ilmnenud seoste tugevused on maakondade vahel väga varieeruvad, mis on põhjustatud Eesti looduslike tingimuste ja eriti mullastiku mitmekesisusest.
Talirukki saagikuse kujunemisel mängivad olulist rolli talvised ilmastikuolud.
Korrelatsioonikordajad saagikuse vahel. Statistiliselt oluline korrelatsioon p<0,1 tasemel on trükitud jämedas kirjas.
kuu keskmiste õhutemperatuuride ja talirukki
Maakond
Harju Hiiu Ida-Virumaa Jõgeva Järva Lääne Lääne-Viru Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru
XII
0,303 0,195 0,252 0,352 0,151 0,409 0,216 -0,037
0,656
0,014
0,554
0,240 0,307 0,232 0,339
I
0,439 -0,193 0,178 0,056
0,504
0,286 0,301 0,287 -0,188 0,288 -0,424 0,037 0,076 0,389 0,139
II
-0,190 -0,107 -0,148 -0,237 -0,350 -0,161 -0,199 -0,162 -0,258 -0,163 -0,161 -0,246 -0,097 -0,185 -0,453
Siinkohal võib järeldada, et talirukki paremaks talvitumiseks sobivad enam kõrged temperatuurid detsembris ja jaanuaris ning suur sademete hulk jaanuaris.
Korrelatsioonikordajad kuu keskmiste sademete hulkade ja talirukki saagikuse vahel.
Maakond
Harju Hiiu Ida-Virumaa Jõgeva Järva Lääne Lääne-Viru Põlva Pärnu Rapla Saare Tartu Valga Viljandi Võru
XII
-0,435 0,048 0,024 -0,145 -0,284 -0,155 -0,449
-0,471
0,278 -0,067 0,177 -0,197 -0,186
-0,514
-0,274
I 0,533
-0,150 0,351 0,341
0,570
0,385
0,566
-0,146 -0,199 0,211 -0,314 0,321 0,284 0,387 0,145
II
-0,187 0,041 -0,096 -0,184 -0,285 -0,388 -0,363 -0,050
-0,599
-0,142 -0,093 -0,105 -0,154 -0,162 -0,206
KOKKUVÕTE
Kõige olulisemaks ilmastikuteguriks nii teravilja kogusaagikusele kui ka erinevate teravilja liikide saagikusele on kasvuperioodi õhutemperatuur.
Kõigi teravilja liikide jaoks on iseloomulik tugeva positiivne korrelatsioon kasvu algfaasides maikuus ja lõppfaasides augustis.
Juunis ja juulis esineb valdavalt negatiivne korrelatsioon keskmiste õhutemperatuuride ja teravilja saagikuste vahel.
KOKKUVÕTE
Maikuus, juulis korrelatsioon.
ja augustis on enamikul teraviljaliikidest (nisu, kaer, talirukis) saagikuse ja hüdrotermilise koefitsienti vahel tugev positiivne Hüdrotermiliste koefitsientide analüüs näitas, et kaera saagikus sõltub kõige tugevamini kõrgetest niiskuse tasemest keskkonnas.
KOKKUVÕTE
Aktiivsete temperatuuride summade ja kõikide teravilja korrelatsioon.
liikide saagikuste vaheliste korrelatsioonide analüüsis on selgunud, et ainult maikuus tekib selle näitajaga tugev positiivne Talirukki paremaks talvitumiseks sobivad enam kõrged temperatuurid detsembris ja jaanuaris ning suur sademete hulk jaanuaris.