Transcript Eesti rahvastik aastail 2000—2012 Ene-Margit Tiit

Eesti rahvastik REL2011 andmetel
Ene-Margit Tiit
Tartu Ülikool, Statistikaamet
Vabariigi Presidendi mõttekoda
9. aprill 2013
Sisukord
• Rahvaloenduse (REL2011) tulemused
o Rahvaarvu muutumine 2000—2012
o Rahvastiku soo-vanusejaotus ja selle muutus
• Rahvastiku arengut mõjutavad protsessid
o Loomulik iive
o Välisränne
o Siseränne
• Eesti elanikkonna muutused loenduse andmetel
o
o
o
o
o
o
o
Rahvus ja kodakondsus
Põhiline elatusallikas
Sotsiaalmajanduslik seisund ja tööränne
Tegevus- ja ametialad
Haridus
Emakeel ja võõrkeelte oskus
Elutingimused
• Allikmaterjal
Rahvaarvu muutumine 2000—2012
Rahvaarvu muutus jooksva
statistika andmetel
• Jooksva statistika andmetel, mis tugineb 2000.a
rahvaloendusele ja mida jooksvalt korrigeeritakse
registreeritud sündide, surmade ja rände arvel, on
rahvaarv 12 aasta jooksul (1.01.2000 – 1.01.2012)
vähenenud 54 333 inimese võrra.
• Sellest kadu negatiivse iibe arvel on 32 409 inimest ja
kadu negatiivse rändesaldo arvel 22 024 inimest.
Rahvaarvu muutus loenduste
andmetel
• Rahvaloendusel loendati 1 294 236 Eesti
püsielanikku, kellest 693 884 olid naised ja 600 352
mehed.
• Võrreldes eelmise, aastal 2000 toimunud rahva ja
eluruumide loendusega on püsielanike arv
vähenenud 75 816 võrra (aastal 2000 loendati
1 370 052 püsielanikku).
• Seega vähenemine on üle 21 000 isiku võrra suurem
kui seletas jooksev statistika (loomulik iive ja
registreeritud välisrände saldo).
Millest tuleb jooksva statistika ja
rahvaloenduse andmete erinevus?
Kaks põhjust:
1. Registreerimata väljaränne.
2. Loenduse alakaetus, st et kõiki loendamisele
kuuluvaid isikuid ei õnnestunud kätte saada.
Hinnanguliselt oli alakaetuse suuruseks 2,2%, see
tähendab, et tegelik rahvaarv on loendatud
rahvaarvust suurem.
Rahvastiku soo-vanuse jaotus
85+
80-84
75-79
70-74
65-69
60-64
55-59
50-54
45-49
40-44
35-39
30-34
25-29
20-24
15-19
10-14
5-9
0-4
Rahvastiku vanusejaotus 2000 ja
2011
120000
REL2000
100000
REL2011
80000
60000
40000
20000
0
Rahvastikupüramiid 2011
85+
80
75
70
65
60
55
50
45
40
35
30
25
20
15
10
5
0
Mehed
60 000
40 000
20 000
0
2000
12.03.2012
Naised
20 000
0
40 000
2011
Ene-Margit Tiit
60 000
Vanusrühmade vahekorrad aastal
2000 ja 2011
70
2000
60
2011
50
40
30
20
10
0
0--14
15--64
65+
Eesti rahvastik vananeb …
Eesti ja EL keskmine.
Vanuserühmade suhtelised arvukused
40
EL (27 liikmesriiki)
35
Eesti REL
30
25
20
15
10
5
0
0--14
15--24
25--49
50--64
65--79
80+
Loomulik iive
• Peaaegu kogu vaatlusperioodi jooksul oli Eestis
loomulik iive negatiivne, kuid see lähenes nullile ja
oli aastal 2010 positiivne.
• Aastail 2011 ja 2012 oli loomulik iive taas negatiivne
– vastavalt –565 ja –1460.
• Eestlaste loomulik iive on olnud viimased neli aastat
positiivne.
• Maakondadest on loomulik iive positiivne Harjumaal
ja Tartumaal
Sünnid ja surmad aastail 2000—
2012
19,000
18,000
17,000
16,000
15,000
14,000
13,000
Elussünnid
Surmad
12,000
2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Eestlaste sünnid ja surmad aastail
2000—2011
13000
12000
11000
10000
9000
Elussünnid
Surmad
8000
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Summaarne sündimuskordaja
• Sündimuse kõige tavapärasemaks mõõduks on
summaarne sündimuskordaja (TFR).
• Selle tavatõlgendus: Kui ühiskonna sündimuskäitumine oleks terve põlvkonna jooksul
samasugune nagu vaatlusaastal, siis näitaks
summaarne sündimuskordaja keskmist laste arvu
naise kohta.
• Summaarset sündimuskordajat kasutatakse
rahvastikuprognooside tegemisel.
• Taastetase, mis tagaks jätkusuutliku arengu, on 2,1.
Summaarne sündimuskordaja
1.7
Eurostat
1.65
REL andmetel
1.6
1.55
1.5
1.45
1.4
1.35
1.3
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
Iirimaa
Island
Prantsusmaa
Suurbritannia
Rootsi
Norra
Soome
Belgia
Holland
Leedu
Taani
EL
Sloveenia
Venemaa
Šveits
Luksemburg
Eesti
Bulgaaria
Malta
Slovakkia
Tšehhi
Austria
Kreeka
Itaalia
Hispaania
Saksamaa
Portugal
Küpros
Läti
Poola
Rumeenia
Ungari
0
0.5
1
1.5
2
2.5
Sünnitaja vanuse dünaamika
30
29
28
27
26
25
24
23
Ema keskmine vanus lapse sünnil
Ema keskmine vanus esimese lapse sünnil
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011
Summaarse sündimuskordaja ja
sünnitamisvanuse seos
• Kui sünnitamisvanus tõuseb, väheneb summaarne
sündimuskordaja.
• Sellest ei järeldu tingimata, et naised oma elu
jooksul vähem lapse sünnitavad – nad teevad seda
pikema aja jooksul.
• Siiski väheneb selle tagajärjel laste arv igal
konkreetsel aastal.
Oodatav eluiga
• Sündimuse kõrval on teine loomulikku iivet määrav
näitaja suremus, seda iseloomustab oodatav eluiga
sünnil.
• Oodatav eluiga sünnil näitab, kui vanaks elaks
keskmiselt vaatlusaastal sündinud laps siis, kui
suremus kogu tema eluea jooksul oleks sama nagu
vaatlusaastal.
• Oletatavasti suremus väheneb ka edaspidi ja
praegu sündinud lapsed elavad tõenäoliselt märksa
kauem.
• Oodatav eluiga on arvutatud iga vanuse kohta.
Mida kauem on inimene juba elanud, seda kõrgem
on tema oodatav eluiga
Oodatav eluiga sünnil ja 50aastaselt
85
80
75
70
65
M0
M 50
N0
2009
2010
N 50
60
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2011
• Üheteistkümne aasta jooksul (2000—2011) on Eestis
oodatav eluiga sünnil kasvanud meestel 6, naistel 5
aasta võrra. Siiski on naiste oodatav eluiga sünnil 10
aasta võrra pikem kui meestel.
• Suur on rahvusest sõltuv erisus: eestlastest meeste
oodatav eluiga on mitte-eestlaste omast 3,6, naistel
vastavalt 1,7 aastat pikem.
• Kasvanud oodatav eluiga, st suremuse vähenemine
on oluline iibe kasvu tegur.
Eestimaalaste oodatav eluiga
rahvuste lõikes
85
80
75
Eestlased
Mitte-eestlased
70
65
60
Mehed
Naised
Eestlaste oodatav eluiga Euroopa
võrdluses
• Suhteliselt madal oodatav eluiga on olnud Eesti
probleem, mis on taksitanud ka tõusus inimarengus.
• Viimastel aastatel on olukord paranenud, me oleme
küll taga Lääne-Euroopa riikidest, kuid edestame
enamikku Ida-Euroopa riike.
Switzerland
Spain
Iceland
Liechtenstein
Sweden
Netherlands
Norway
Cyprus
Austria
Luxembourg
Germany
Greece
Portugal
Ireland
Finland
Slovenia
Denmark
Czech Republic
Poland
Estonia
Slovakia
Hungary
Romania
Georgia
Serbia
Bulgaria
Latvia
Lithuania
Moldova
Ukraine
Belarus
Oodatav eluiga Euroopa riikides
(mehed ja naised)
84.0
82.0
80.0
78.0
76.0
74.0
72.0
70.0
68.0
66.0
64.0
62.0
Imikusuremus
• Imikusuremuse näitajate poolest on Eesti Euroopa
(ja ka maailma) parimate hulgas.
• Tänapäeva Eestis sündinud lapsed jäävad väga
suure tõenäosusega ellu.
Alla aasta vanuselt surnud laste arv
1000 vastsündinu kohta
12
Poisid
Tüdrukud
10
8
6
4
2
0
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
Iceland
Sweden
Finland
Norway
Estonia
Liechtenstein
Czech Republic
Slovenia
Cyprus
Portugal
San Marino
Spain
Italy
Belgium
Denmark
Ireland
Germany
Netherlands
Austria
Greece
Switzerland
Belarus
Lithuania
Luxembourg
Poland
Croatia
Hungary
Slovakia
Malta
Serbia
Latvia
Russia
Bulgaria
Ukraine
Romania
Azerbaijan
Moldova
Armenia
Georgia
Turkey
Kosovo
Imikusuremus 2011 Euroopas
14.0
12.0
10.0
8.0
6.0
4.0
2.0
0.0
Välisränne
• Rahvaarvu vähenemist põhjustab lisaks negatiivsele
iibele ka negatiivne välisrände saldo.
• Praegu on võimalik detailselt analüüsida ainult
registreeritud välisrännet.
• Hinnanguliselt moodustab registreeritud välisränne
vaid ca 45% kogu välisrändest.
• Aastatel 2000—2011 registreeritud väljarände suurusest
moodustas:
o 48% saldo.
o 52% sisseränne:
o Sisserändajatest 46% on Eesti kodanikud (ca 24% tagasiränne)
Registreeritud välisränne 2004—2011
7000
6000
5000
4000
Sisserännanud
3000
Väljarännanud
2000
1000
0
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
25000
Meeste ja naiste summaarne
välisränne 2004—2011
20000
15000
M
N
10000
5000
0
sisseänne
väljaränne
• Eestis on naised meestest mõnevõrra aktiivsemad
(registreeritud) välisrändajad, nende lahkumine on
sagedamini jääv (või pikaajaline).
• Naiste osa registreeritult lahkunutest (saldo) on 2,3
korda suurem kui meeste osa. Meeste registreeritud
välisrände saldo oli aastail 2007—2009 positiivne.
• Siin võib olla põhjuseks meeste pigem hooajaline
töö või väiksem seaduskuulekus (töötatakse
mustalt, siis pole vaja ka elukohta registreerida).
• Mehed on aktiivsemad pendelrändajad
• Sisse- ja väljarändajate vanusejaotus on üldjoontes
sarnane.
Sisse- ja väljarändajate
vanusejaotus
16000
14000
12000
10000
sisseränne
8000
väljaränne
6000
4000
2000
0
0-14
15-29
30-49
50+
Eesti välisrände siht- ja lähteriigid
2004—2011
25000
20000
15000
10000
5000
0
Sisseränne
Väljaränne
• Soome domineerib ülekaalukalt nii siht- kui
lähteriigina.
• Soome ametlikel andmetel elas Soomes 31.12.2011
üle 30 000 Eesti kodaniku/ eesti keelt emakeelena
kõneleva isiku/ Eestis sündinu.
• Soomest saabunud immigrandid on kõige
sagedamini koju tagasipöördujad.
• Rändesaldo on Eestil negatiivne suure osa LääneEuroopa riikidega ja positiivne endise N. Liidu riikide,
aga ka muu maailmaga.
• Viimatinimetatud riikidega on rände maht
võrdlemisi väike.
Siseränne
Rahvastiku paiknemist määravad
protsessid
• Rahvastiku liikumine tõmbekeskuste suunas
• Ääremaastumine
• Valglinnastumine
Need protsessid toimuvad kogu maailmas.
Eesti probleemid:
• väike, vähenev rahvaarv
• madal asustustihedus
• protsesside intensiivsus
Maarahvastiku arvukuse
dünaamika (absoluutarvudes)
900000
800000
700000
600000
500000
400000
300000
200000
100000
0
1881
1897
1922
1934
1959
1970
1979
1989
2000
2011
Maa- ja linnaelanikud
• Kõige intensiivsem maaelanikkonna kahanemine
toimus 1934 ja 1959 aasta vahel, mil 25 aasta jooksul
maaelanikkond vähenes 1/3 võrra (küüditamine,
sundkolhoseerimine).
• Järgmistel aastatel on maaelanikkonna osakaal
kahanenud ca 30%ni.
• Tänu linna- ja maaelanike mõiste ning
nendevahelise piiri hägustumisele on viimasel
perioodil maaelanike osakaal kasvanud 2% võrra,
kuigi absoluutarv veidi kahanes.
Rahvastiku muutus võrreldes 2000.
aastaga
Rahvaarvu muutus maakondades
(%)
Harju maakond
Tartu maakond
Rapla maakond
Pärnu maakond
Saare maakond
Lääne-Viru maakond
Lääne maakond
Valga maakond
Põlva maakond
Võru maakond
Ida-Viru maakond
Järva maakond
Viljandi maakond
Jõgeva maakond
Hiiu maakond
105.2
100.6
92.9
90.6
87.1
86.2
84.3
84.2
84
83.9
83
82.3
82.1
81.9
81.2
0
20
40
60
80
100
120
Asustustihedus (ruutkaart)
Kuni 17-aastaste laste ja noorukite
osatähtsus rahvastikus
Maakonnad
Kohalikud omavalitsusüksused
100 km
Laste osatähtsus, %
Eesti keskmine 18,4
0,0 – 14,9
15,0 – 19,9
20,0 – 24,9
25,0 – 29,9
Omavalitsuslik linn
Vald pindalaga alla 10 km2
50 km
Naiste ja meeste keskmine vanus
maakonniti
TARTU
HARJU
RAPLA
Kogu Eesti
LÄÄNE-VIRU
PÄRNU
JÄRVA
VÕRU
VILJANDI
SAARE
LÄÄNE
JÕGEVA
HIIU
VALGA
PÕLVA
IDA-VIRU
Naised
Mehed
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
20—34-aastaste meeste arv 100
samas vanuses naise kohta
Mehi 100 naise kohta
20–35-aastaste seas
84 - 89
90 - 110
111 - 149
150 - 500
20–35-aastaseid elanikke vallas ei ole
Omavalitsuslik linn
Vald pindalaga alla 10 km 2
50 km
Vähemalt 65-aastaste osatähtsus
rahvastikus
Maakonnad
Kohalikud omavalitsusüksused
100 km
65-aastaste ja vanemate osatähtsus, %
Eesti keskmine 17,7
7,8 - 14,9
15,0 - 19,9
20,0 - 24,9
25,0 - 49,1
Omavalitsuslik linn
Vald pindalaga alla 10 km2
50 km
Rahvastiku koostis rahvuse ja
kodakondsuse järgi
Eesti elanikkonna rahvuslik
koostis 1881—2010
1600000
Muud
1500000
Venelased
1400000
Eestlased
1300000
1200000
1100000
1000000
900000
800000
700000
1881
1897
1922
1934
1941
1959
1970
1979
1989
2000
2010
50
Rahvusliku koostise muutused
aastail 2000—2011
• Rahvastiku rahvuskoostises loendustevahelisel perioodil
olulisi muutusi ei toimunud.
• Eestlaste osakaal kasvas ühe protsendi võrra, oli 2011.a.
69,7%.
• Eestlaste absoluutarv oli 902 547.
• Loendusandmetel kahanes eestlaste arv Eestis 3% võrra.
• Venelaste osakaal oli 25%, ülejäänud rahvusi ca 5%.
• Erinevate rahvuste esindajaid oli eelmise loendusega
võrreldes lisandunud, kuid kõik suuremad vähemusrahvuste rühmad olid suhteliselt kahanenud.
• Rahvusliku struktuuri poolest jagunevad Eesti maakonnad
kahte rühma.
o Ida-Virumaal on eestlased vähemuses ja nende osakaal
vähenes veelgi, langedes 20%lt 19,5%-le.
o Kõigis teistes maakondades oli eestlastel suur ülekaal ja see
kasvas veelgi 1—2% võrra.
HIIU MAAKOND
SAARE MAAKOND
VILJANDI MAAKOND
VÕRU MAAKOND
PÕLVA MAAKOND
JÄRVA MAAKOND
RAPLA MAAKOND
Eestlased
JÕGEVA MAAKOND
Venelased
LÄÄNE MAAKOND
Muud rahvused
PÄRNU MAAKOND
LÄÄNE-VIRU…
TARTU MAAKOND
VALGA MAAKOND
Kogu Eesti
HARJU MAAKOND
IDA-VIRU MAAKOND
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Rahvus teadmata
Eesti elanike kodakondsus 2000 ja
2011 (%)
90.0
2000
80.0
2011
70.0
60.0
50.0
40.0
30.0
20.0
10.0
0.0
Eesti kodakondsus
Muu riigi
kodakondsus
Kodakondsus
määramata
Kodakondsus
teadmata
• Kodakondsuseta isikute osakaal kahanes peaaegu
kaks korda (12% asemele ligi 7%).
• Eesti kodakondsusega isikute osakaal kasvas 80%lt
85%ni.
• Pisut kasvas ka vene kodakondsusega inimeste arv.
• Kodakondsuseta isikute osakaalu kahanemist
põhjused:
o kodakondsuse võtmine;
o maalt lahkumine;
o surm.
Eesti elanike põhiline
elatusallikas
Põhiline elatusallikas
4.4
0.8 3.6
Palk, töötasu
Ettevõtjatulu, tulu
talupidamisest
39.8
24.1
Teiste isikute ülalpidamisel
Pension
Toetus, stipendium, hüvitis
Asutuse ülalpidamisel
2.2
25.2
Muu
Muutus võrreldes eelmise
loendusega
Palk, töötasu
Ettevõtjatulu
Teiste isikute ülalpidamisel
2011
Pension
2000
Toetus, stipendium
Asutuse ülalpidamisel
Muu
0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
30.0
35.0
40.0
45.0
Palgast elatuvate isikute osakaal
Pensionist elatuvate isikute osakaal
Elatusallika sõltuvus vanusest
100%
90%
80%
Teiste isikute
ülalpidamisel
70%
60%
Pension
50%
40%
Ettevõtjatulu, tulu
talupidamisest
30%
20%
Palk, töötasu
10%
0%
0-14
15-29
30-49
50-64
65+
Põhiline elatusallikas maakondade
lõikes
HARJU
TARTU
Kogu Eesti
RAPLA
LÄÄNE-VIRU
PÄRNU
SAARE
JÄRVA
HIIU
LÄÄNE
VILJANDI
VÕRU
JÕGEVA
VALGA
IDA-VIRU
PÕLVA
Palk, töötasu
Ettevõtjatulu, tulu
talupidamisest
Teiste isikute
ülalpidamisel
Pension
Toetus, stipendium,
hüvitis
Asutuse ülalpidamisel
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Eesti elanike
sotsiaalmajanduslik seisund
ja tööränne
Eesti elanike sotsiaalmajanduslik
seisund sõltuvalt vanusest
100%
90%
80%
maj.aktiivsus teadmata
70%
muu mitteaktiivne
60%
kodune
pensionär
50%
õppur
töötu
40%
muu hõivatu
30%
ettevõtja
20%
palgatöötaja
10%
0%
15-19
20-24
25-29
30-34
35-39
40-44
45-49
50-54
55-59
60-64
65-69
70-74
75+
• Hõivatud on palgatöötajad, ettevõtjad ja muud
hõivatud (sh ajateenijad)
• Mitteaktiivsed on mittetöötavad õppurid, kodused,
mittetöötavad pensionärid ja muud mitteaktiivsed
(sh heitunud)
• Töötud tööotsijad kuuluvad aktiivsete hulka, kuid ei
ole hõivatud
Hõivatute osakaal kogu
elanikkonnast maakonniti
HARJU MAAKOND
TARTU MAAKOND
SAARE MAAKOND
RAPLA MAAKOND
LÄÄNE MAAKOND
JÄRVA MAAKOND
PÄRNU MAAKOND
HIIU MAAKOND
LÄÄNE-VIRU MAAKOND
VILJANDI MAAKOND
VÕRU MAAKOND
JÕGEVA MAAKOND
IDA-VIRU MAAKOND
VALGA MAAKOND
PÕLVA MAAKOND
57.2
51.9
49.7
49.5
49.3
49.0
48.8
48.7
48.5
45.8
43.3
43.0
42.2
42.1
41.0
0.0
10.0
20.0
30.0
40.0
50.0
60.0
Mittehõivatute arv 100 hõivatu kohta
Ülalpeetavate arv 100 hõivatu kohta, RL 2011
99 to 125
125 to 150
150 to 200
200 to 300
300 to 489
(28)
(54)
(90)
(49)
(5)
Töötute osakaal aktiivsetest
sõltuvalt vanuserühmast ja
rahvusest
25.0
20.0
15.0
Eestlased
Venelased
10.0
Muud rahvused
5.0
0.0
15-29
30-49
50-64
65+
Tööränne
• Töörände puhul töötab inimene teises asulas
(maakonnas) või riigis võrreldes püsielukohaga.
• Tööränne kuulub pendelrände hulka – liigutakse kas
iga päev, iga nädal või muu perioodiga, kuid
enam-vähem regulaarselt.
• 80% hõivatutest töötasid loendushetkel oma
maakonnas, ülejäänud kas mõnes teises
maakonnas, välismaal (4,5%) või nende töökoht ei
ole kindla asukohaga seotud (5,5%).
• Töökohti on maakonnas rohkem kui selles
maakonnas elavaid hõivatuid üksnes Harju- ja
Tartumaal
Maakondadevaheline tööränne
100.00
90.00
80.00
70.00
60.00
50.00
Eestis
40.00
Oma maakonnas
30.00
Harjumaa
20.00
10.00
0.00
Tartumaa
Töörände olulisemad suunad
Välismaal töötajate osakaal
hõivatutest (%)
IDA-VIRU MAAKOND
HARJU MAAKOND
TARTU MAAKOND
Kogu Eesti
RAPLA MAAKOND
PÕLVA MAAKOND
VALGA MAAKOND
..Soome
JÄRVA MAAKOND
..Norra
LÄÄNE-VIRU MAAKOND
..Rootsi
HIIU MAAKOND
..Venemaa
LÄÄNE MAAKOND
..muu riik
SAARE MAAKOND
VÕRU MAAKOND
JÕGEVA MAAKOND
VILJANDI MAAKOND
PÄRNU MAAKOND
0.00
1.00
2.00
3.00
4.00
5.00
6.00
7.00
8.00
Eesti elanike
tegevus- ja ametialad
Tegevusalad
TÖÖTLEV TÖÖSTUS
3.1
HULGI- JA JAEKAUBANDUS
2.5
3.6
HARIDUS
18.3
3.7
EHITUS
3.7
VEONDUS JA LAONDUS
4.0
AVALIK HALDUS JA RIIGIKAITSE
TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE
6.0
14.0
7.0
KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE
TEGEVUS
HALDUS- JA ABITEGEVUSED
MAJUTUS JA TOITLUSTUS
9.2
7.5
PÕLLUMAJANDUS, METSAMAJANDUS JA
KALAPÜÜK
INFO JA SIDE
8.4
KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG
Tegevusalad maal ja linnas
TÖÖTLEV TÖÖSTUS
HULGI- JA JAEKAUBANDUS;…
HARIDUS
EHITUS
VEONDUS JA LAONDUS
AVALIK HALDUS JA RIIGIKAITSE;…
TERVISHOID JA SOTSIAALHOOLEKANNE
PÕLLUMAJANDUS, METSAMAJANDUS JA…
KUTSE-, TEADUS- JA TEHNIKAALANE TEGEVUS
MAJUTUS JA TOITLUSTUS
HALDUS- JA ABITEGEVUSED
INFO JA SIDE
KUNST, MEELELAHUTUS JA VABA AEG
MUUD TEENINDAVAD TEGEVUSED
FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS
KINNISVARAALANE TEGEVUS
ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU JA…
MÄETÖÖSTUS
VEEVARUSTUS; KANALISATSIOON, JÄÄTME-…
0.00 2.00 4.00 6.00 8.00 10.0012.0014.0016.0018.0020.00
Maa-asulad
Linnalised asulad
Tegevusalad maakonniti: töötlev
tööstus (20%18%)
Kaubandus (15%14%)
Haridus (10%)
Põllumajandus, kalandus,
metsandus (6%4%)
Ehitus
Ametialade jagunemine soo järgi
JUHID
TIPPSPETSIALISTID
TEHNIKUD JA KESKASTME SPETSIALISTID
AMETNIKUD
TEENINDUS- JA MÜÜGITÖÖTAJAD
PÕLLUMAJANDUSE, METSANDUSE, JAHINDUSE JA
KALANDUSE OSKUSTÖÖTAJAD
Naised
Mehed
OSKUSTÖÖTAJAD JA KÄSITÖÖLISED
SEADME- JA MASINAOPERAATORID JA KOOSTAJAD
LIHTTÖÖLISED
SÕJAVÄELASED
Ametiala teadmata
0.0
5.0
10.0
15.0
20.0
25.0
30.0
Muutused ameti- ja
tegevusvaldkondade struktuuris
• Suurenenud on tippspetsialistide ja keskastme
spetsialistide osa
• Vähenenud on lihttööliste, oskustööliste (sh
põllumajanduse oskustööliste) osa
• Tegevusvaldkondadest on suurenenud info- ja side
alal töötajate osa
• Samuti on suurenenud kunsti ja vaba aja alal
töötajate osa.
Haridus ja keelteoskus
Vähemalt 10-aastaste isikute
üldharidus 2000 ja 2011(%)
80
70
60
50
40
2000
30
2011
20
10
0
Keskharidus (sh
kõrgharidus)
Põhiharidus
Algharidus või vähem
Vähemalt 10-aastaste isikute
kutseharidus 2000 ja 2011 (%)
60
50
40
30
2000
2011
20
10
0
Kutseharidus
puudub
Põhikool või vähem Keskharidus ja kutse
ja kutse
Kõrgharidus
Vähemalt 10-aastaste meeste ja
naiste haridustase 2011
250,000
200,000
150,000
100,000
50,000
0
Mehed
Naised
Haridustaseme sõltuvus vanusest
100%
90%
Kõrgharidus
80%
70%
Keskharidus ja kutse
60%
50%
Üldkeskharidus
40%
Põhiharidus või
vähem ja kutse
30%
20%
Üldpõhiharidus või
vähem
10%
0%
10--19
20--29
30--49
50--64
65+
Hõivatute haridustase maakonniti
..Tallinn
Harju maakond
..Tartu linn
..Narva linn
Tartu maakond
Ida-Viru maakond
Pärnu maakond
Valga maakond
Üldpõhiharidus või vähem
Põlva maakond
Põhiharidus või vähem ja kutse
Üldkeskharidus
Viljandi maakond
Lääne-Viru maakond
Keskharidus ja kutse
Võru maakond
Kõrgharidus
Lääne maakond
Rapla maakond
Jõgeva maakond
Hiiu maakond
Saare maakond
Järva maakond
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Eesti keele oskus sõltuvalt
vanuserühmast
10-14
15-19
20-29
Eesti keel on emakeel
Oskab eesti keelt võõrkeelena
30-49
Ei oska eesti keelt
50-64
65+
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Eesti keele oskus sõltuvalt
haridustasemest
Võõrkeelte oskus sõltuvalt
emakeelest
45
Eesti keel
40
Vene keel
35
Muu emakeel
30
25
20
15
10
5
0
Ei oska võõrkeeli
Oskab ühte
võõrkeelt
Oskab kahte
võõrkeelt
Oskab kolme
võõrkeelt
Oskab nelja või
enamat võõrkeelt
Võõrkeelte oskus maakondade
lõikes
..Tallinn
Harju maakond
..Tartu linn
Tartu maakond
Pärnu maakond
..Narva linn
Ida-Viru maakond
Lääne-Viru maakond
Rapla maakond
Vene
Saare maakond
Inglise
Lääne maakond
Soome
Hiiu maakond
Viljandi maakond
Valga maakond
Jõgeva maakond
Võru maakond
Järva maakond
Põlva maakond
0.0
50.0
100.0
150.0
200.0
250.0
Õppijad (EHISe andmetel)
Elamistingimused
Eluruumid
• Eluruum – kas korter kortermajas, peremaja või
korter väikeelamust (nt ridaelamu)
• Eluruumide arv on enamikus maakondades
vähenenud, ent eluruumide arv inimeste kohta on
suurenenud.
• Suurenenud on ka eluruumi keskmine pindala
Eluruumide ehitusaeg
HARJU
TARTU
PÄRNU
Eesti
SAARE
HIIU
RAPLA
LÄÄNE
LÄÄNE-VIRU
VÕRU
VALGA
VILJANDI
PÕLVA
JÄRVA
IDA-VIRU
JÕGEVA
Enne 1946
Pärast 2000
0.0
10.0
20.0
30.0
40.0
50.0
60.0
Keskmine eluruumi pindala
RAPLA MAAKOND
HIIU MAAKOND
SAARE MAAKOND
PÕLVA MAAKOND
VILJANDI MAAKOND
JÕGEVA MAAKOND
PÄRNU MAAKOND
JÄRVA MAAKOND
VÕRU MAAKOND
LÄÄNE MAAKOND
TARTU MAAKOND
LÄÄNE-VIRU MAAKOND
VALGA MAAKOND
HARJU MAAKOND
IDA-VIRU MAAKOND
0.0
10.0
20.0
30.0
40.0
50.0
60.0
70.0
80.0
90.0
100.0
90.0
80.0
70.0
60.0
50.0
40.0
30.0
20.0
10.0
0.0
Kortermajades peiknevate
eluruumide osakaal maakonniti
Püsiva asustuseta eluruumide
osakaal
30.00
25.00
20.00
15.00
10.00
5.00
0.00
Allikmaterjal
• Kõigi andmete aluseks on Statistikaameti kodulehel
esitatud avalik andmebaas, http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Rahvastik/databasetree.asp
• Hinnangute juures on kasutatud lisaks Rahvastikuregistri
ja teiste registrite andmestikke, mis on anonümiseeritult
Statistikaameti käsutuses analüüside tarbeks
• Kõik andmed on 7.04.2013 seisuga.
• Viimase rahvaloenduse (REL2011) andmetest on
kasutatud vaid neid, mis on avaldatud lehel
http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Rahvaloendus/databasetree.asp
• Kaardid on teinud Ülle Valgma Statistikaametist.
Tänan kuulamise ja
kaasamõtlemise eest