2010 mahepaev_Annamaa

Download Report

Transcript 2010 mahepaev_Annamaa

Väärtuslike ja ohustatud Eesti sortide kaitsmine ja kasvatamine

Külli Annamaa, Katrin Kotkas

Teemad

Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi säilitamine

 

Kohaliku sordi kasutamine (Eesti maaelu arengukava 2007-2013) Säilitussortide turustamise direktiivid

Rahvusvahelised lepingud ja komisjonid

 

Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Rahvusvaheline põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside leping (International Treaty)

FAO geneetiliste ressursside komisjon

Euroopa Komisjoni geneetilise ressursi kogumise, iseloomustamise, säilitamise ja rakendamise komitee

Koostöövõrgustikud

 

Baltimaade Põhjamaade töörühmad Taimede geneetiliste ressursside Euroopa koostööprogramm (ECPGR) Arengukava “Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine 2007-2013”

Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise, säilitamise ja hindamise komisjon

Kes säilitavad?

EMVI Taimebiotehno loogia osakond EVIKA EMÜ Polli Aiandus uuringute Keskus TÜ Botaanikaaed Jõgeva Sordiaretuse Instituut TTÜ Geenitehno loogia instituut

Mida säilitatakse?

    

Eesti päritolu sordid Paremate omadustega aretised Rahvaselektsiooni- ja maasordid Eesti tingimustes kohanenud välismaised sordid Loodusest kogutud materjal

Mida tehakse säilitamiseks?

(geenipangas, põldkollektsioonides, in vitro)

 

Materjali kogumine - aretajatelt, geenipankadest, looduslikest kasvukohtadest Säilikute kirjeldamine ja hindamine

 

Dokumenteerimine Vaba kasutamise võimaldamine

Säilikute kirjeldamine

Säilikute hindamine

Dokumenteerimine

Oder ‘Jõgeva 1104’

Dokumenteerimine

Varusäilikud

Põhjamaade Geneetilise Ressursi Keskus

Varusäilikud

Teravmägede seemnehoidla

http://www.sordiaretus.ee

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus Eesti maaelu arengukava 2007-2013

E esmärk - tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast olulise kohaliku taimesordi, talirukkisordi ‘Sangaste’ säilimine

Põllumajandustootjad, kellel on keskkonnasõbraliku majandamise või mahepõllumajandusliku tootmise kohustus

 

5-aastase kohustusega toetus Igal aastal vähemalt 5 hektaril

 

Sertifitseeritud seeme Toetuse määr 505 krooni hektari kohta aastas

Miks just ‘Sangaste’?

‘Rukkikrahv’ F. Bergi poolt 1875.a. loodud talirukkisort ‘Sangaste ’ on käesoleval ajal vanim maailmas tootmises levinud kultuurrukki sort.

  

Haiguskindlus Talvekindlus (külmakindlus ja lumiseenekindlus) Geneetiline potentsiaal – aretuse lähtematerjaliks Soomes, Kanadas,Venemaal

Säilitussortide turustamise direktiivid

 

Geneetilise ressursi säilitamine – pärast sordilehest väljaarvamist lõpetatakse sordi seemnekasvatus Sort või rahvaselektsioonisort peab huvi pakkuma taimede geneetiliste ressursside säilitamise seisukohast Komisjoni direktiivid:

Põllukultuuride säilitussordid alates 1.01.2010

 

Köögiviljakultuuride säilitussordid 01.01.2011 Söödakultuuride seemnesegud 31.12.2014

Viljapuude paljundusmaterjal 30.09.2012

Milline sort saab säilitussordiks?

2 aastat möödas sordilehest väljaarvamisest

  

Ei ole sordikaitse all Eestis ega liikmesriigis 90% ühtlikkuse nõue täidetud Sordinimi, kuid võib kinnitada mitu ajalooliselt tuntud sordinime

Säilitussordid

 

Huvi võib tulla tootja poolt, kui sordiaretusfirma on loobunud sordi sordilehes hoidmisest Säilitaja (taotleja) osatähtsus

 

Tootja vastutusel Taotlus 1. veebruariks Põllumajandusameti sordiosakonda

 

Sordilehes hoidmise tasu ei ole Sordilehes tähistatakse SäS

Säilitussort sordilehes Kartul ‘Jõgeva kollane’

3. Hilised Ando Anti Ants Jõgeva SAI Jõgeva SAI Jõgeva SAI HZPC / Soasepa SK OÜ Asterix Jõgeva kollane SäS Jõgeva SAI Sarme Jõgeva SAI Vigri Jõgeva SAI Jõgeva SAI Jõgeva SAI Jõgeva SAI HZPC Jõgeva SAI Jõgeva SAI Jõgeva SAI 01.01.1977

14.02.1997

01.01.1992

01.01.2020

14.02.2018

31.01.2013

26.02.2001

26.02.2012

03.03.2010 03.03.2021

28.04.1993

01.01.1987

11.03.2020

01.01.2020

Säilitussordina tulekul

Talinisu ‘Sani’

Kartul ‘Väike verev’

Kartul ‘Endla’

Söödapeet ‘Jõgeva Eckendorf'

Talinisu ‘Sani’

Suhteliselt varajane

Saak keskmine

 

Hea talvekindlus Hea küpsetusnisu

Kartul ‘Väike verev’ Väike Verrev, Väike punane, Väike sinine, Viiulid

   

Keskvalmiv Eestis kasvatati 19.saj lõpus ja 20.saj algul toidukartuliks Väga maitsev Maitseb hästi ka toorelt

Kartul ‘Endla’

  

Keskvalmiv kuni varasepoolne Väga maitsev, mure, keetes laguneb Sobib kasvatamiseks ka istikutest – rohkem mugulaid

Söödapeet ‘Jõgeva Eckendorf'

Ainuke Eesti päritolu sort

Suur saak

Sibul ‘Peipsiäärne’ Sordilehte?

Kuulub kibesibulate rühma (hea säilivus)

Pesasibul

Ei ole sordilehe liik Sirplutsern ‘Saaremaa kohalik’

Pikaealine

Ei ole sordilehe liik Söögikaalikas ‘Kohalik sinine’

Hea maitse (õrn, mahlane)

Ei kasva liiga suureks

Kokkuvõte

 

Eesti sortide kogumine, säilitamine ja uurimine – arengukava “Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise ja säilitamine 2007 2013” Kohaliku sordi toetus – Eesti maaelu arengukava 2007-2013

Geneetilise ressursi turustamine säilitussortide direktiivid