Transcript 2010 mahepaev_Annamaa
Väärtuslike ja ohustatud Eesti sortide kaitsmine ja kasvatamine
Külli Annamaa, Katrin Kotkas
Teemad
Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi säilitamine
Kohaliku sordi kasutamine (Eesti maaelu arengukava 2007-2013) Säilitussortide turustamise direktiivid
Rahvusvahelised lepingud ja komisjonid
Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon Rahvusvaheline põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside leping (International Treaty)
FAO geneetiliste ressursside komisjon
Euroopa Komisjoni geneetilise ressursi kogumise, iseloomustamise, säilitamise ja rakendamise komitee
Koostöövõrgustikud
Baltimaade Põhjamaade töörühmad Taimede geneetiliste ressursside Euroopa koostööprogramm (ECPGR) Arengukava “Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine 2007-2013”
Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise, säilitamise ja hindamise komisjon
Kes säilitavad?
EMVI Taimebiotehno loogia osakond EVIKA EMÜ Polli Aiandus uuringute Keskus TÜ Botaanikaaed Jõgeva Sordiaretuse Instituut TTÜ Geenitehno loogia instituut
Mida säilitatakse?
Eesti päritolu sordid Paremate omadustega aretised Rahvaselektsiooni- ja maasordid Eesti tingimustes kohanenud välismaised sordid Loodusest kogutud materjal
Mida tehakse säilitamiseks?
(geenipangas, põldkollektsioonides, in vitro)
Materjali kogumine - aretajatelt, geenipankadest, looduslikest kasvukohtadest Säilikute kirjeldamine ja hindamine
Dokumenteerimine Vaba kasutamise võimaldamine
Säilikute kirjeldamine
Säilikute hindamine
Dokumenteerimine
Oder ‘Jõgeva 1104’
Dokumenteerimine
Varusäilikud
Põhjamaade Geneetilise Ressursi Keskus
Varusäilikud
Teravmägede seemnehoidla
http://www.sordiaretus.ee
Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus Eesti maaelu arengukava 2007-2013
E esmärk - tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast olulise kohaliku taimesordi, talirukkisordi ‘Sangaste’ säilimine
Põllumajandustootjad, kellel on keskkonnasõbraliku majandamise või mahepõllumajandusliku tootmise kohustus
5-aastase kohustusega toetus Igal aastal vähemalt 5 hektaril
Sertifitseeritud seeme Toetuse määr 505 krooni hektari kohta aastas
Miks just ‘Sangaste’?
‘Rukkikrahv’ F. Bergi poolt 1875.a. loodud talirukkisort ‘Sangaste ’ on käesoleval ajal vanim maailmas tootmises levinud kultuurrukki sort.
Haiguskindlus Talvekindlus (külmakindlus ja lumiseenekindlus) Geneetiline potentsiaal – aretuse lähtematerjaliks Soomes, Kanadas,Venemaal
Säilitussortide turustamise direktiivid
Geneetilise ressursi säilitamine – pärast sordilehest väljaarvamist lõpetatakse sordi seemnekasvatus Sort või rahvaselektsioonisort peab huvi pakkuma taimede geneetiliste ressursside säilitamise seisukohast Komisjoni direktiivid:
Põllukultuuride säilitussordid alates 1.01.2010
Köögiviljakultuuride säilitussordid 01.01.2011 Söödakultuuride seemnesegud 31.12.2014
Viljapuude paljundusmaterjal 30.09.2012
Milline sort saab säilitussordiks?
2 aastat möödas sordilehest väljaarvamisest
Ei ole sordikaitse all Eestis ega liikmesriigis 90% ühtlikkuse nõue täidetud Sordinimi, kuid võib kinnitada mitu ajalooliselt tuntud sordinime
Säilitussordid
Huvi võib tulla tootja poolt, kui sordiaretusfirma on loobunud sordi sordilehes hoidmisest Säilitaja (taotleja) osatähtsus
Tootja vastutusel Taotlus 1. veebruariks Põllumajandusameti sordiosakonda
Sordilehes hoidmise tasu ei ole Sordilehes tähistatakse SäS
Säilitussort sordilehes Kartul ‘Jõgeva kollane’
3. Hilised Ando Anti Ants Jõgeva SAI Jõgeva SAI Jõgeva SAI HZPC / Soasepa SK OÜ Asterix Jõgeva kollane SäS Jõgeva SAI Sarme Jõgeva SAI Vigri Jõgeva SAI Jõgeva SAI Jõgeva SAI Jõgeva SAI HZPC Jõgeva SAI Jõgeva SAI Jõgeva SAI 01.01.1977
14.02.1997
01.01.1992
01.01.2020
14.02.2018
31.01.2013
26.02.2001
26.02.2012
03.03.2010 03.03.2021
28.04.1993
01.01.1987
11.03.2020
01.01.2020
Säilitussordina tulekul
Talinisu ‘Sani’
Kartul ‘Väike verev’
Kartul ‘Endla’
Söödapeet ‘Jõgeva Eckendorf'
Talinisu ‘Sani’
Suhteliselt varajane
Saak keskmine
Hea talvekindlus Hea küpsetusnisu
Kartul ‘Väike verev’ Väike Verrev, Väike punane, Väike sinine, Viiulid
Keskvalmiv Eestis kasvatati 19.saj lõpus ja 20.saj algul toidukartuliks Väga maitsev Maitseb hästi ka toorelt
Kartul ‘Endla’
Keskvalmiv kuni varasepoolne Väga maitsev, mure, keetes laguneb Sobib kasvatamiseks ka istikutest – rohkem mugulaid
Söödapeet ‘Jõgeva Eckendorf'
Ainuke Eesti päritolu sort
Suur saak
Sibul ‘Peipsiäärne’ Sordilehte?
Kuulub kibesibulate rühma (hea säilivus)
Pesasibul
Ei ole sordilehe liik Sirplutsern ‘Saaremaa kohalik’
Pikaealine
Ei ole sordilehe liik Söögikaalikas ‘Kohalik sinine’
Hea maitse (õrn, mahlane)
Ei kasva liiga suureks
Kokkuvõte
Eesti sortide kogumine, säilitamine ja uurimine – arengukava “Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumise ja säilitamine 2007 2013” Kohaliku sordi toetus – Eesti maaelu arengukava 2007-2013
Geneetilise ressursi turustamine säilitussortide direktiivid