Transcript slaid - Maarahva V kongress

Ülevaade Eesti
põllumajanduse olukorrast
Aavo Mölder
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Nõukogu esimees
Riigikogus
11. november 2010
Põllumajandus- ja toidusektor
kogumajanduses (2009)
• Töötajate arv põllumajanduses 17 400
• Põllumajanduses hõivatute osatähtsus 2,9%
• Põllumajanduse osatähtsus SKP-s 1,5%
• Töötajate arv toidu- ja joogitööstuses 15 400
• Toidutööstuses hõivatute osatähtsus 2,6%
• Toidutööstuse osatähtsus SKP-s 2,2%
Palk põllumajandussektoris (2009)
Finants- ja kindlustustegevus
22881
Info ja side
20062
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
16556
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus
15347
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus
14318
Mäetööstus
13798
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
12940
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus
12800
Veondus ja laondus
12541
12264
Tegevusalade keskmine
Ehitus
12104
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont
11492
Töötlev tööstus
11214
Haldus- ja abitegevused
11167
Haridus
11028
9910
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Kinnisvaraalane tegevus
9888
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
Muud teenindavad tegevused
Majutus ja toitlustus
9595
8667
8049
Eesti põllumajandussektor
• Põllumajandustootmiseks kasutatakse ca 800 tuh ha
põllumajandusmaad
• Teravili 306 tuh ha, teravilja kogutoodang 749 tuh t
• Piimalehmi 97 tuh, piima kogutoodang ca 680 tuh t
• Piimakvoodi omanikke on täna 1036 (EL-iga liitumisel
oli 2428)
• Lihatoodang kokku 76 tuh t, sellest 46 tuh t sealiha,
14,2 tuh t veiseliha, 14,9 tuh t linnuliha
• Tootjate suurus on väga erinev
• Umbes 250 ettevõtet toodavad kuni 80%
toidutoormest
Eesti liitumine Euroopa Liiduga
• 1993. aastast kuni EL astumiseni 2004. aastal oli Eesti
turg ühepoolselt kõikidele avatud
• Toetuste najal imporditud kaup viis Eesti turul
tootjahinnad kuni 30% alla, mis välistas investeeringud
Eesti põllumajandusse
• Turu korraldamatusest tekkis ca 12 miljardi kr suurune
tuludefitsiit. Selle suurus küll arvutati igal aastal, kuid ei
kompenseeritud täies mahus
• Riik ei taganud õiglasi konkurentsitingimusi
• Põllumajanduse EL liitumise eelne madalseis määras
tänased toetuste tasemed ja põlistas ebavõrdsuse
Euroopa Liidu ühinemisleping
• Vastavalt lepingule kehtib uutele liikmesriikide
otsetoetustele üleminekuperiood, mistõttu
saavad Eesti tootjad vähem toetusi
• Üleminekut alustati 2004. a 25% tasemelt
võrreldes vanade liikmesriikidega (koos riikliku
lisamaksega 55% tasemelt)
• Teravilja baassaagikus 2,4 t/ha, mille põhjalt
kujuneb omakorda toetuse suhteliselt madal
määr
Teravilja baassaagikused t/ha
7
6.66
6
5
4.06
4
3
2.4
2
1
0
NL
BE
IE
FR
UK
DE
AT
SI
DK
HU
LU
CZ
SK
SE
IT
GR
PL
BG
ES
PT
FI
LT
RO
LV
EE
CY
MT
EL otsetoetused liikmesriikides
700
EL eelarvest makstavad otsetoetused 2009
(2007 kasutatud põllumajandusmaa ha koha), €/ha
600
500
400
273
300
200
72
100
0
NL BE
IT
MT GR DK FR DE ES LU
IE
AT UK PT
FI
SE CY
SI HU CZ SK PL BG LT RO EE LV EL27
Otsetoetused EL + top up
Toetuste lisamaksed riigieelarvest
900
800
766 766
755
700
793
779
651
602
600
540
530
500
400
450
445
381
300
204
200
100
87
0
2004
2005
2006
Otsetoetuste lisamakse max suurus
2007
2008
2009
Otsetoetuste lisamakse (top/up) riigieelarvest (milj kr)
2010
Kes toodavad Eesti toidu?
• EL-iga liitumise ajal sai põllumajandussaaduste
tootmiseks PRIA-st toetust ca 18 000 ettevõtet,
nüüd alla 6 000 tootja
• Umbes 12 000 ettevõtjat taotleb täna toetust
ainult haritava maa niitmise eest
• 2009. aastal moodustas sellise maa suurus ligi
14% kogu põllumajandusmaast
• Tootjaid, kes kasvatavad teravilja rohkem kui
500 ha on ca 100
Lehmade arv Eestis
340000
290000
240000
190000
140000
90000
1960 1970 1980 1985 1990 1995 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Lehmade koguarv 295800 310500 314100 302700 280700 185400 131000 128600 115600 116800 116500 112800 108400 103000 100400 95800
JKK alused lehmad 140507 224496 260300 256318 235627 123033 102524 102621 101966 102788 100991 101285 99596 94671 92282 88414
Keskmine piimakarja suurus
90
81,2 83,7
80
74,2
70
67,5
60
49,7
50
40
30
36
31,9 33,9
37,9
40,9
20
10
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
Tulundusühistu Laeva Piim
• 18 liiget realiseerivad ca 85 000 tonni piima aastas ehk 14% Eesti
kogumahust
• Realiseerimise kogumaht oli 2009.a. 417 miljonit krooni, piima
osa kogukäibest 65,3%
• Kohustused pankade ja hankijate ees 2009/10. aastavahetusel
kokku 360 miljonit krooni, mis on 86,3% 2008/09. aasta
realiseerimismahust
• Liikmete tulem kokku oli ca miinus 30 mln kr, sealhulgas on tulu
poolel 94,4 mln kr toetusi
• Enamusel liikmetest on töötajate keskmine brutopalk 6000 –
8000 krooni
• Viies ettevõttes ulatub palgatase 11000 – 12000 kroonini
• Üldistusi saab teha kogu põllumajandussektorile: oleme laenuja võlalõksus kuni laenuga investeeritud kapitali jõuame välja
teenida
Strukturaalsed muutused turul
• Farmide arvu vähenemine
• Tootmise edasine kontsentreerumine
• Poliitilise tahte mõju tootmise struktuurile jääb
väikeseks
• Põllumajandussaadusi tootvad, töötlevad,
eksportivad ja importivad kontsernid määravad seaja linnuliha tootjahinna ja konkurentsitingimused
• Olukorras, kus aastas imporditakse 20 tuhat t sea- ja
sama palju linnuliha, puudub uute tootjate pealekasv
Põllumajandussaaduste eksport, import ja bilanss
aastatel 1994-2009
Milj.krooni
19000
16500
14000
11500
9000
6500
4000
2009
2008
2007
2006
2005
2004
2003
2002
2001
2000
1999
1998
1997
1996
-3500
1995
-1000
1994
1500
-6000
Eksport
Aasta
Eksport
Import
Bilanss
Aasta
Eksport
Import
Bilanss
1994
1995
3378,6 3113,2
3010,7 3774,4
367,9
-661,2
2002
2003
4717,3
4696,7
7680,6
8214,7
-2963,3
-3518
Import
Bilanss
1996
1997
1998
1999
2000
2001
3222,9
3387,6 3448,5
2639,9
3189,3
4635,6
5023,7
6213,4 6248,1
5446
6174,9
7062,1
-1800,8 -2825,8 -2799,6 -2806,1 -2985,6 -2426,5
2004
2005
2006
2007
2008
2009
5612,8
6970,3
8651,5
11130,9 12047,6 10246,5
9630,6
11021,6 12525,7 16582,9 17613,5 14599,4
-4017,8 -4051,3 -3874,2
-5452 -5565,9 -4352,9
Põhitoorme eksport-import 2009
Toorme nimetus
Sealiha eksport
Kogus tonnides
6314, 1
Hind kr/kg
39.80
(võimalik müüa tükeldatud rümpadena)
Sealiha import
19701, 4
Linnuliha eksport
3836, 4
Linnuliha import
17672, 6
Elussigade eksport
18537,6 eluskaalus jagatud
ümberarvutatuna lihaks
koefitsiendiga 1,4577 = 12717, 0
Munad - eksport
5731, 8 milj. tk
Munad - import
77479, 0 milj. tk
* võrdluseks: Eesti siseturul sealiha hind 22 – 23 kr/kg
28.20
e 71% ekspordi hinnast
23.70
18.90
ca 170 tuhat siga 19.50
19.50 x 1,4577= 28.40*
Eksport muutunud tingimustes
• 2009.a. eksportis 4 firmat Euroopasse nuumamiseks
28749 alla ühe aasta vanust veist
• Eesti kapitalil ettevõtted realiseerivad sigu
Venemaale. Sigade jõudluskontrollis on ainult
35 seakarja ca 14000 põhikarja seaga
• 2009.a. eksporditi tõumullikaid üle 1500 pea
• Türgi ostab täiskasvanud lihapulle piiramatult ja 45%
parema hinnaga
• Toorpiima eksport Lätti/Leetu ca 60 tuh tonni aastas
Toidusektori negatiivse
kaubandusbilansi mõjud
• Mõju tööhõivele, regionaalpoliitiline aspekt – sektoris
hõivatute arv väheneb, tööjõud lahkub maalt
• Riigieelarvele – maksude laekumine väheneb
• Kohalik tootja on ca 4-6 miljardilise turuosa koduturul
kaotanud
• Negatiivse kaubandusbilansi mõjusid on vähe või
puudulikult analüüsitud, puudub tegevusplaan
• Olukorras, kus maailmas on 7 - 8% toidutooret üle,
räägitakse toidupuudusest üha sagedamini, tootmise
langus kiirendab protsessi
Põllumajandustoetuste tulevik
• Toetused moodustavad 0,39% EL riikide SKP-st, selle
eest tehakse ka kulutusi toiduohutuse, keskkonnakaitse,
loomade heaolu ja muude nõuete täitmiseks
• Eesti tootja saab praegu EL keskmisest tasemest 3,5 – 4
korda väiksemaid teotusi
• Pärast 2013.a. Eesti tootjate toetuste üldtase ilmselt ei
tõuse, kuid senine toetustasemete erinevus
loodetavasti väheneb
Maksupoliitika
• direktiivi 2003/96/EÜ järgi on kehtestatud min
aktsiisitase põllumajandustootmises kasutatavale
diisliküttele 330 kr/1000 l kohta
• Alates 2010. aastast on erimärgistatud
diiselkütuse aktsiisi tegelik tase 1736 kr, mis
pärsib Eesti tootjate konkurentsivõimet lisaks
väiksematele toetustele
• Toiduainete käibemaksumäär Eestis on üks EL
kõrgemaid (suuruselt 5. kohal).
Toiduainete käibemaks EL-is, %
25
25
24
21
21
20
20
20
19
18
15
13
12
11
10.3 10
10
10
8.5
7
6
5
6
6
5.5
4
4
3
3
0
0
0
0
0
Ettepanekuid edasiseks tegutsemiseks
• Põllumajanduse olukorda peab põhjalikumalt
analüüsima, tuues välja sektori nõrkused ja võimalused
• Analüüsi tulemused tuleb tuua tarbijani, aidates nii
vältida maa ja linna võõrandumist
• Vähendada Eestis toiduainete käibemaksu EL keskmise
10% lähedaseks
• Vähendada põllumajanduses kasutatava diiselkütuse
aktsiisimäära
• Täiendavate otsetoetuste (top up) lubatud määras
väljamaksmine parandamaks konkurentsitingimusi
• Tugevdada põllumajandustootjate turujõudu
väärtusahelas (ühistegevus, lepingutingimused jms)
Tänan kuulamast!