Teaduslik uurimistöö Uurimismeetodid

Eva Palk

Ainekava teemad

  Uurimistöö olemus. Kvantitatiivne ja kvalitatiivne uurimus. Uurimistöö eesmärgid ja tunnused. Mõistete defineerimine.

Uurimistöös kasutatavad

meetodid. Meetodite liigid ja valik.  Vt allikat: http://www.hot.ee/piretluik/tehnika op/loeng.html

Teaduslik uurimistöö

Teadusliku uurimustöö tunnused on:

 põhjalik ja süstemaatiline infootsing, teaduslike meetoditega kogutud andmed,  Mida analüüsitakse ja analüüsi tulemusena saadakse uus,

põhjendatud teadmine

Teaduslik uurimistöö

 1.

2.

Teadusliku uurimustöö ülesanded on:

Kirjeldamine; Võrdlemine; 3.

4.

Seletamine; Ennustamine.

Nõuded teaduslikule uurimistööle

 1.

2.

3.

4.

5.

originaalsus, tulemuste algupärasus, uudsus objektiivsus e tõelevastavus – täpselt

dokumenteeritud;

tõestatavus e verifitseeritavus

Kontrollitavus, korratavus;

Täpsus, süsteemsus;

Võib olla ümberlükatav

Ohud

 uurimuse käiku ja katsetulemusi võib olla manipuleeritud, võltsitud, eiratud ja meelevaldselt tõlgendatud selleks, et saada soovitud tulemusi.

Teaduslik uurimistöö tunnused

  1.

2.

On püstitatud probleem ehk selgelt sõnastatud

eesmärk

Probleemi lahendamiseks kasutatakse

teaduslikke meetodeid:

Töötatakse läbi teemakohane kirjandus Kogutakse ise uusi andmeid teaduslike andmekogumise meetoditega 3.

4.

Kogutud andmeid analüüsitakse, selgitatakse, põhjendatakse tulemusi ja Saadakse vastus püstitatud probleemile 5.

Uurimistöös selguvad õpilase( autori) seisukohad, järeldused ning ettepanekud seoses uuritud teemaga NB! Referaadis need puuduvad

Teaduslik meetod

Uurimismeetodid

    kirjeldavad uurimused - juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid; korrelatiivsed uurimused (seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel); eksperiment (aitab seletada mingit käitumist, nähtust).

Enamasti kombineeritakse erinevaid meetodeid  Teoreetilised uurimused Kvalitatiivsed uurimused ja kvantitatiivsed uurimused

 

Kvalitatiivsed uurimismeetodid

Kvalitatiivne uurimismeetod, mis on oma olemuselt induktiivne ja uuriv,

arvudel mittepõhinev interpretatsioon ja tõlgendus uurimistulemustest.

Kvalitatiivsed uurimismeetodid

    Uurimismaterjali kogumisel kasutatakse andmekogumismeetodeid: osavõttev vaatlus, vaba intervjuu avatud küsimustega, rühmavestlus ja autobiograafiate analüüs, dokumentide analüüs, audiovisuaalseid andmeid, teksti- ja piltide analüüsi; näiteks: narratiivne uurimus , fenomenoloogia , etnograafiline uurimus , põhistatud teooria , juhtumi uuring .

saab teha ilma statistilisi vahendeid

kasutamata.

Kvantitatiivsed uurimismeetodid

 Kvantitatiivsete meetodite all mõeldakse arvudes väljendatud uurimistulemuste tõlgendusi.



Eesmärk: saada võimalikult objektiivseid empiirilisi andmeid täpselt piiritletud objektide kohta;

Kvantitatiivsed uurimismeetodid

  uurimismaterjali kogumine toimub meetodiga, mis võimaldab arvulist

mõõtmist ja mõõtmistulemuste saamist: Näiteks: struktureeritud ankeet, suletud küsimustik, eksperiment, kaardistavad uurimused

  järeldused tehakse uurimismaterjali

statistilise analüüsi põhjal,

kasutades aritmeetilisi keskmisi, korrelatsioone ja faktoranalüüsi.

Näide Eesmärk Keskkond Väljendusvorm Andmete kogumisviis Teaduripoolne sekkumine

Kvalitatiivsed meetodid Kvantitatiivsed meetodid

Juhtumi uuring (

case study

) Avastamine, seletamine Loomulik või sellele võimalikult lähedane Sõnaline Struktureerimata ja spontaanselt laekuv info Nii vähe kui võimalik Eksperiment Seletusele kinnituse otsimine Laboratoorne, kõiki tingimusi kontrolli all hoida üritav Arvandmed ja nende statistiline esitlus Hoolikalt kavandatud, struktureeritud andmekogumismeetodid Tingimata vajalik

Kombineeritud uurimused

  Eesmärk: saada ülevaatlik pilt kogu

uurimisalast



ei eeldata, et tulemused on sarnased

 kui uurimuses kasutatakse erinevaid andmekogumisviise kogutakse ja analüüsitakse nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid andmeid saavutada objektiivsus – erinevalt

kogutud andmed peaksid üksteist kinnitama

Andmekogumise meetodid

Vaatlus  Sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil.

 Vaatlus on rajatud hüpoteesile ja viiakse läbi varem koostatud kindla plaani alusel.  Enne vaatlusuuringu teostamist tuleb otsustada, mida, millal, kus vaadelda

Vaatlus

 Teaduslik vaatlus toimub 1. täpselt määratletud tingimustel 2. süstemaatilisel ja objektiivsel viisil 3. hoolika andmete registreerimisega.

Uurimismeetodid-vaatlus

 Vaatluste klassifitseerimine vastavalt sellele, mil määral vaatleja sekkub vaatlusalusesse situatsiooni

1.

VAATLEJA OSALUSE ALUSEL e. osalusvaatlus ( Vestlus võib olla vaatluse täienduseks, registreeritakse intonatsioon, sõnakasutus, näoilme, osaletakse tegevuses.

2. VAATLEJA SEKKUMISETA



Uuritakse ka näiteks inimesele kuuluvaid esemeid, elukohta, tuba, loomingut, kirju jm

Uurimismeetodid-vaatlus

     Laboratoorne vaatlus Naturalistlik vaatlus Kvantitatiivne vaatlus. Registreeriv. Sisaldab üldarvu, sagedust, osakaalu. Keda, mida, millal, kus, kuidas?

Kvalitatiivne vaatlus- uuriv, avastav eesmärk Miks? Kuidas? Mille pärast?

  

2 . ANDMETE REGISTREERIMISE ALUSEL registreeritakse enam-vähem kõik

toimuv täielikult (verbaalne üleskirjutus, video- või magnetofonisalvestus). Saadud narratiivi analüüsitakse hiljem vastavalt uuringu eesmärgile.

registreeritakse ainult käitumise

teatud aspektid vastavalt huvialuse käitumise kategooriatele eelnevalt määratletud skaala alusel.

   Seega enne vaatlusuuringu teostamist tuleb otsustada, mida, millal, kus vaadelda Kui 2 vaatlejat vaatlevad samaaegselt sama käitumist, saame arvutada

vaatlejatevahelise reliaabluse

kuivõrd erinevate vaatlejate hinnangud sama asja kohta ühtivad. Seda võib väljendada: 

vaatlustevahelise korrelatsioonina

hea uuringu korral suurem kui 0.70; 

nõustumise protsendina

(nõustumiste arv/kõigi võimaluste arv)X 100; hea uuringu korral tavaliselt suurem kui 85%.

Vaatlusmeetodi eelised

 Kasulikud uuringu varases staadiumis kui pole muud võimalust huvialust käitumist uurida (eetika!)    paindlikud, odavad ökoloogiline valiidsus - uuritake loomulikus olukorras toimuvat käitumist võimalus kontrollida laborieksperimentide välist valiidsust

Vaatlusmeetodi puudused

  pole kerge hinnata sündmustevahelisi seoseid pole kerge korrata

Vaatlusmeetodi puudused

      Raske on säilitada objektiivsust (kirjeldavat iseloomu; loomade vaatlusel võib probleemiks olla antropomorfism): uurija eelarvamused, hoiakud, suhtumised võivad mõjutada.

Vaadeldavate reaktiivsus - kui inimene teab, et teda vaadeldakse, võib ta käituda ebaloomulikult.

Selle vältimiseks võib teha varjatud vaatlust harjutada vaatlusaluseid olukorraga, et neid vaadeldakse,

Vaatlusmeetodi puuduste vältimiseks:

  võib teha varjatud vaatlust harjutada vaatlusaluseid olukorraga, et neid vaadeldakse   teostada varjatud mõõtmisi (unobtrusive measures): käitumise asemel uurida käitumise materiaalseid tagajärgi (näit. prügikastide sisu, kuulutusi, reklaame, konspekte, võistluste protokolle jne

Andmekogumise meetodid.

Küsitlus

   Küsitlused on väga tähtsad inimeste arusaamade selgitamisel. Vastuste usaldusväärsus sõltub suurel määral küsimuse vormist. Seega tuleb alati vaadata sõnastuse võimalikku mõju vastustele.

Küsitlustulemuste esinduslikkus, nende vastavus kogu rühma seisukohtadele on tagatud ainult väga kindlate valikureeglite ja -protseduuride järgimise korral.



Andmekogumise meetodid

Küsitlus

Valim

( peab olema esinduslik representatiivne)ehk üldkogumit esindav ja piisavalt suur  Küsitletavate valik tuleb teha nii, et see peab esindama kogu rühma või populatsiooni Suuline või kirjalik.(telefon, tänavaküsitlus, internet jm.)

Andmekogumise meetodid

Küsitlus

 Pikaajalised küsitlused, uuringud (

longitudinal ehk LONGITUUD)

  Lühiajalised

Läbilõikelised

vanusegrupid jms) ( näiteks erinevad 

Trendi e. ennustuslikud

uurimused

Küsimustikud ehk ankeedid

    

Küsimustikud( ankeedid) on küsitluse läbiviimise üks metoodikaid.

Kasutatakse uuringus osalejate tunnete, mõtete, väärtushinnangute kogumiseks Ei tohiks olla liiga pikk Täitmist mõjutab ka küsimustiku väljanägemine

Pilootküsimustik

kui kaua võtab aega - kas küsimustik töötab korralikult, kas vastajad tõlgendavad küsimusi sinuga sarnaselt,

Küsimustikud

    

Näiteks: rahulolu Hinnangute leht Näiteks: Hea 1-------2---------3---------4-------5 Halb Ilus 1-------2--------3----------4-------5 Inetu

Millist infot kogutakse küsimustiku abil?

Andmekogumismeetodid- intervjuu

   Intervjuu eelised - kergem vastata, küsijal võimalus täpsustada/korrigeerida, mitteverbaalne info Puudused - salvestamine, kvaliteet sõltub intervjueerijast, raske standardiseerida, võtab palju aega Struktureeritud e. normatiivsed (rahva-loendus), poolstruktureeritud ja struktureerimata intervjuud

Ankeedi reliaablus ja valiidsus

  Reliaablus (i.k. reliable, reliability) – usaldusväärsus. Näitab, kuivõrd täpselt (mõõtmisvigadeta) test/küsimustik mõõdab. Valiidsus (i.k. validity) – tõepärasus. Näitab, kuivõrd meie test/küsimustik

mõõdab just seda, mida ta väidetavasti peaks mõõtma ja mitte midagi muud.

Andmekogumise meetodid. Testid

   

Test on täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, milles uuritakse ja mõõdetakse erinevaid võimeid, oskusi ja omadusi

Test koosneb küsimustest ja/ või ülesannetest, millele tuleb lühidalt vastata, anda lahendus või valida õige vastus etteantud võimaluste hulgast. Tulemusi hinnatakse varem kindlaks

määratud standardite järgi. Ei selgitata uusi seaduspärasusi

Andmekogumismeetodid. Testid

    Testid võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi

tunnuse ja normi suhtes või selle isiku

kuuluvust teatud kategooriasse.

Nt võimekus- ja isiksusetestid. Võrreldakse inimeste intelligentsi, üldist vaimset võimekust (akadeemiline test) või määratakse kindlaks isiksuseomadusi.

Andmekogumismeetodid. Testid

    Isiksusetestid: objektiivtestid, projektiivtestid, küsimustikud ( n temperamendi ja isiksuse karakteristikud, suundumuste testid) Erinevaid spetsialistidele mõeldud teste on üle 120 Kommertsiaalsed ja ise koostatud testid

Testi reliaablus

   Testi reliaablus näitab, kuivõrd stabiilsed on testimise tulemused nii korduvkasutusel kui ka testi eri osade vahel.

Testiküsimused peavad olema koostatud nii, et nende lahendamine nõuab testitavalt ühtesid ja samu võimeid.

Testi ebausaldatavust näitab see, kui tulemused ei ole korduval testimisel ja analoogilise testiga testimisel stabiilsed, testi eri osade tulemused ei korreleeru.

Andmeanalüüsimeetod

 

Dokumentide kogumine, päevikute analüüs

On nii andmekogumise kui ka andmeanalüüsimeetod . Eesmärgiks võib olla väga erinevate kättesaadavate dokumentide/andmekandjate analüüs (õpilastööd, kirjad, käsikirjad, tööplaanid, protokollid, joonised/joonistused, fotod, helisalvestused, videolindid, arvutikettad jmt).

Korrelatiivsed uurimused

   Nähtuste omavaheliste seoste uurimine.

Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus sisaldab infot mingi teise suuruse kohta ehk kuivõrd tugevasti

kaks asja vastastikku seotud on.

Korrelatsioon ei näita põhjuslike seoseid.

   Positiivne ja negatiivne korrelatsioon Sir Francis Calton- korrelatsiooni mõiste, seose olemasolu kahe nähtuse vahel

Karl Pearson korrelatsioonikordaja ( r) näitab seose tugevust Väärtused -1 kuni +1. Seos puudub kui korrelatsioonikordaja on 0

Korrelatsioon

   Korrelatsioon näitab, kui palju üks suurus sisaldab infot mingi teise suuruse kohta Näiteks vanemate keskmine pikkus laste keskmise pikkuse kohta Psühholoogias üks enam kasutatav uurimisvahend

õhutemperatuur ja suhtumine reformierakonda Õpilaste kehakaal ja 100 m jooksu tulemused Tundide külastatavus ja veerandi hinne Lugemuse ja õigekirja vaheline seos

Eksperimendid

      Põhjuslike seoste leidmiseks.

Kasutatakse laboriseadmeid. Mõjustused ja tulemused on mõõdetavad, reaktsioonid registreeritavad. Juhised ja instruktsioonid, Korratavad

Eksperimendid

     Eksperimendi käigus on võimalik täpselt teatud tegureid kontrollida ja teisi muuta.

Uuritakse muutuja toimet ekspermentaatorit huvitavale nähtusele. Seda nimetatakse sõltumatuks

muutujaks.

Aset leidvat efekti või muutust nim

sõltuvaks muutujaks.

Tulemused on mõõdetavad, registreeritavad Kontrollrühm, katserühm

Eksperimentide mudelid

    Kontrollgrupi meetod ( A võrdlus B-ga) Näiteks A grupp e kontrollgrupp- Marta, Andre, Ivari, Linda, Getter B grupp e uuritav grupp- Taago, Kersti, Kevin, Kristiina, Eino Mõõtmine---------------Tulemus  Mõõtmine---------------Tulemus--------- Tulemus Mõjutamine Mõjutuse lõpp

Andmete analüüs

 

Statistilised meetodid Võrdlus

varasemate töödega, andmetega etaloniga ( sarnasused, erinevused)  Süntees, seoste leidmine andmete vahel Üldistamise protsessis leitakse erinevate nähtuste/mõtete/näitajate vahel ühiseid omadusi või jooni (olulisi seoseid).



Järeldused olemasolevate andmete analüüsimisel saadakse uus tulemus (ühest või mitmest otsustusest/ eeldusest – saadakse uus otsustus ehk tuletis.

Eetika

   

Probleeme, millega uurimistöös arvestada:



EETILISED PROBLEEMID

Ethos kr. k. ‘komme’, ‘tava’ = lad. k. moralis, tavaliselt ‘hea, õige’ või ‘kõlbeline

TÜ Eetikakeskus

  

’.

“... suunata Eesti ühiskonda reflekteerima normide, väärtuste ja õigluse küsimuste üle, korraldades avalikke loenguid, kohtumisi, seminare, diskussioone;” http://www.ut.ee/eetikakeskus/index.php?est/lingid/ 60 http://www.eetika.ee/

Eetika

        Üldiseim põhimõte sotsiaalteadustes:

kohtle katsealust

nii, nagu tahad, et sind koheldakse;

-

füüsiliste ja vaimsete kahjustuste vältimine;

-

konfidentsiaalsusnõue; -informeeritud nõusolek

(informed consent).

(mitte valetada- selle asemel võib jätta vahel siiski midagi ütlemata, mis osavõtjate käitumist võib mõjustada; seega tuleb kaaluda eksperimendi õnnestumise riske ja osavõtja kahjustamise riske).

-loobumisõigus; -tagasiside ja ’debriefing

Eetika

        

Eetikakomiteed Eestis:

Eesti Bioeetika Nõukogu Eesti Arstide Liidu eetikakomitee Tallinna Lastehaigla Eetikakomitee Tartu Ülikooli Kliinikumi eetikakomitee Tartu Ülikooli Inimuuringute eetikakomitee Tallinna Meditsiiniuuringute eetikakomitee Eesti Geenivaramu eetikakomitee

TÜ inimuuringute eetika komitee



http://www.med.ut.ee/teadus/eetikakomit ee

           

Mõisted

Kvantitatiivne uurimus kvalitatiivne uurimus Korrelatsioon, korrelatiivne uurimus Valim Fenomenoloogia Juhtumi uuring Longituuduuring Läbilõikeuuring Trendiuuring Pilootküsimustik Reliaablus Valiidsus

Mõisted

 bibliograafia ehk kirjanduse nimestik – teaduslikes töödes raamatute, ajakirjade ja kirjutiste loend kõikide põhiandmetega (autor, materjali pealkiri, ilmumiskoht ja -aasta, kirjastus, kasutatud lk)

  kasutatud kirjandus – loend kõikidest kasutatud avaldatud tekstidest tähestikulises järjekorras (tavaliselt autori perekonnanimede järgi) kasutatud materjalid – hõlmab lisaks ilmunud kirjandusele ka dokumentide ja suuliste materjalide ning Internetiaadresside loendit

  referaat – ümbersõnastatud kokkuvõtlik lühiülevaade, sisukokkuvõte ehk teiste autorite avaldatud seisukohtade oma sõnadega lühidalt edasi andma), ettekanne, esitus refereerima – teose või artikli sisu lühidalt oma sõnadega esitama, selle mõtet muutmata ja omapoolseid seisukohti lisamata; ka ettekannet pidama

  tsitaat – täpne, tähttäheline väljakirjutus mingist tekstist, mis esitatakse jutumärkides ja koos viitega autorile või allikale koos teose lehekülje numbriga tsiteerima – tsitaadina esitama, osundama kellegi otsetekstile

  valim – väljavõtukogum statistikas (näiteks küsitlusele vastanute arv, katsete/vaatluste arv) viide – suunaja, osundaja teosele või muule algallikale, ka joonistele, lisadele, tabelitele tekstis. Algallikatele eristatakse joonealust, tekstisisest, tekstijärgset viitamist.

Kasutatud allikad

    http://www.hot.ee/piretluik/tehnikaop/loeng.html

http://www.htk.tlu.ee/kasve/Projektid/materjalid/uu rimismeetodid/KvantitatiivsedMeetodidStrateegiad Ankeetide, küsitluste koostamise vahend: http://www.ankeet.ee/   http://stud.sisekaitse.ee/Shvea/Ankeet/index.html

Veebipõhine Google Docs  http://kursusinternetikasutajale.blogspot.com/2010/ 04/kusitluse-koostamine-google-formis.html

http://pedja.edu.ee/~neeme/failid/uurimused/Google_ kysimustiku_koostamine.pdf

http://www.tlu.ee/~kairio/failid/zoho.pdf