Slide 1

Merkuur
Erki Aasamets

TTÜ 2008


Slide 2

Sisukord
•
•
•
•
•
•

Üldandmed
Ehitus
Huvitavad faktid
Uurimislugu
Pildid
Kasutatud materjalid


Slide 3

Üldandmed
• Orbiidi keskmine kaugus
Päiksest on 57 910 000 km
• Diameeter on 4 880 km
• Mass on 3.30*10^23 kg
• Temperatuur muutub 90K kuni
700K
• Pindala on 75 miljonit
ruutkilomeetrit
• Tiirlemisperiood on 88 päeva
• Pöörlemisperiood on 59 päeva
• Keskmine tihedus on 5,43
g/cm³
• Merkuur koosneb umbes 60–
70% ulatuses metallidest ja
30% ulatuses silikaatidest

• Magnetvälja tugevus Merkuuri
ekvaatoril on umbes 300 nT
• Merkuuril on kõige
ekstsentrilisem orbiit


Slide 4

Merkuuri ehitus
1) Koor, mis on umbes
100-300 km paks
2) Kate, umbes 600 km
paks
3) Südamik, umbes
3600 km(raadius
1800 km)

Merkuuri südamikus on
kõige rohkem rauda
võrreldes teiste
Päikesesüsteemi
kehadega.


Slide 5

Huvitavad faktid
• Merkuuril ei ole kaaslasi
• Merkuur on kõige lähim
planeet Päikesele
• Merkuur on planeetide
suuruste poolest kaheksas
• Merkuur on ainuke keha
Päikesesüsteemis, mille
orbiidi/pöörlemise resonants ei
ole 1:1
• Merkuur on Päiksesesüsteemi
tumedaim planeet
• Merkuur on kollast või
tumehalli värvi
• Merkuur on tiheduse poolest
Maa järel teine suurtest
taevakehadest

• Merkuur on nime saanud
vanarooma kaubanduse,
reiside ja varguse jumalalt
Mercuriuselt
• Merkuur kuulub Maa-tüüpi
planeetide hulka.
• Merkuur on Maa kaaslasest
Kuust pisut suurem
• Hubble'i kosmoseteleskoobiga
ei lubata Merkuuri vaadelda


Slide 6

Uurimislugu
• Iidsed astronoomid
• Teleskoobid
• Kosmoseaparaadid


Slide 7

Iidsed astronoomid
•
•

•

Esimesed vaatlused tehti tõenäoliselt assüürlasest astronoomi poolt 14
sajandil. Merkuuri kutsuti “hüppavaks planeediks”.
Antiik-kreeklased nimetasid Merkuuri “Säravaks”. Hilisemal ajal kutsusid
kreeklased hommiku Merkuuri Apolloks ja õhtust Merkuuri Hermeseks. 4
saj. enne Kristust said kreeka astronoomid aru, et tegemist on ühe ja sama
kehaga.
Iidses Hiinas tunti Merkuuri “Tunni tähena”.


Slide 8

Teleskoobid
• Esimesed uurimised Merkuurist tegi
Galileo 17 saj.
• Maapealsete teleskoopidega tehtud
uuringud näitasid 1962 aasta juunis, et
Merkuuri pöörlemisperiood on 59 päeva.
• Tänapäevaste teleskoopidega uuritakse
Merkuuri pinnast ning kraatreid.


Slide 9

Kosmoseaparaadid
•
•
•
•

•

•

Merkuuri pole uuritud eriti palju kosmoseaparaatidega, sest planeet on liiga
lähedal Päikesele ja sellel pole eriti midagi pakkuda inimestele.
Merkuuri pinnatemperatuur kõigub 427°C kuni -173°C
Satelliite ei saa saata tiirlema ümber Merkuuri, sest Päike tõmbab oma
gravitatsiooniga satelliidid sealt ära.
Samuti ei saa satelliidid Merkuuri gravitatsiooni välja nii lihtsalt, sest nad
peavad kõigepealt ületama Päikese gravitatsioonivälja, kuid see nõuab
meeletuid kütuse koguseid.
Tänu sellele, et Merkuuril puudub atmosfäär, ei saa satelliidid maanduda
nende seadmetega, millega on Marsil ja mujal Maa sarnastel planeetidel
maandutud.
Merkuuri uurivaid satelliite on käinud hektel kaks ja 2013 aasta augustis
läheb kolmas.


Slide 10

Mariner 10
•
•
•
•
•

Startis 3. novembril 1973
Lendas Merkuurist aastatel 1974
ja 1975 kolm korda mööda
Üle 2700 fotoga kaardistati 45%
Merkuuri pinnast
Avastas, et Merkuuril on
magnetväli
Missiooni lõpus saadeti jälgima
päikest ning hetkel peaks ta siiani
tegema seda, kuid tema
elektroonika on saanud kannatada
päikese kiirguse käes


Slide 11

MESSENGER
•

•
•

•

MErcury Surface, Space
ENvironment, GEochemistry and
Ranging
Startis 3. augustil 2004
Lendas esimest korda Merkuurist
mööda 4. jaanuaril 2008, mille
käigus koguti 700Gb pilte
Merkuuri varjatud poolest
http://messenger.jhuapl.edu/


Slide 12

BepiColombo
•
•

•

•

Peaks startima 2013 aasta
augustis.
Peaks jõudma Merkuuri orbiidile
augustis 2019. Satelliidil peaks
olema nominaalne eluiga 1 aasta.
Projektiga uuritakse Merkuuri
magnetvälja(jaapanlased) ja
ehitust ning koostist(eurooplased).
http://www.esa.int/SPECIALS/Ope
rations/SEMYRMQJNVE_0.html


Slide 13


Slide 14


Slide 15


Slide 16


Slide 17


Slide 18


Slide 19


Slide 20


Slide 21


Slide 22


Slide 23


Slide 24


Slide 25


Slide 26

Kasutatud materjalid
• http://et.wikipedia.org/wiki/Merkuur
• http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elut
uba/mercury.html
• http://opik.obs.ee/osa2/ptk02/box02.html
• http://en.wikipedia.org/wiki/Mercury_(planet)
• http://www.nineplanets.org/mercury.html
• http://www.esa.int/SPECIALS/Operations/SEMYRMQJNVE_0.html
• http://messenger.jhuapl.edu/


Slide 27