Transcript File
Loodusõpetus 4.klassile Heli Pundonen 2010 Päikesesüsteemi tsentriks on Päike – hõõguvkuum gaasikera läbimõõduga 1,4 miljonit kilomeetrit. Päikesesüsteemi kuulub 8 suurt planeeti, praeguse seisuga 5 kääbusplaneeti ning teadmata arv väiksemaid kehi. 2006. aastal Rahvusvahelise Astronoomiauniooni Peaassamblee poolt vastu võetud otsuse järgi loetakse planeediks taevakehi, mis on piisavalt suured, et oma gravitatsiooni tulemusel omandada kera kuju ja mis tiireldes ümber tähe on suutelised puhastama ümbruskonna väiksematest taevakehadest. Kääbusplaneet peab rahuldama üksnes esimest tingimust. Ülejäänud kannavad nimetust “väikekehad”, ka neid saab gruppeerida asukoha või orbiidi kuju järgi. Varasemates õpikutes planeedina märgitud Pluutot nimetame praegu kääbusplaneediks. Siseplaneedid Merkuur Välisplaneedid Jupiter Saturn Veenus Maa Uraan Marss Neptuun Merkuur on Päikesele lähim ja neljast Maa-tüüpi planeedist väikseim. Tema pöörlemisperiood on umbes üks päikeseööpäev on 176 Maa-päeva. Merkuuri orbiit on piklik ja tema liikumine orbiidil ebaühtlane. Päike näib tema taevas liikuvat vastassuunas (läänest itta). Veenus on Maale lähim, Päikesest lugedes teine planeet. Mõõtmetelt Maale väga sarnane, kaetud kogu ulatuses läbipaistmatu pilvekihiga. Orbiit on Veenusel praktiliselt ringikujuline. Veenus pöörleb väga aeglaselt, tiirlemisele vastassuunas. Aastaaegade vaheldumine seega puudub. Maa on lähiplaneetidest suurim: läbimõõt 12740 km. Eripäraks teiste planeetidega võrreldes on hapnikku sisaldav atmosfäär ning vedela vee olemasolu. Ning muidugi elu ja tsivilisatsioon. Maal on üks looduslik kaaslane – Kuu. Maa, kuu pealt vaadates. Marss, neljas ja kõige rohkem uuritud planeet, on mõõtmetelt üsna väike. Marsi orbiit on piklikum, võrreldes Maaga. Pöörleb Marss samal kombel kui Maa: pöörlemisperiood erineb Maa omast vaid 3%, telje kalle 4 protsenti. Marsil on 2 kaaslast. Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet. Tema läbimõõt ületab Maa oma 11,2 korda. Tähistaevas on ta Veenuse järel kõige heledam "täht" ning inimestele ammust ajast tuntud. Jupiteri asub Päikesest 5 korda kaugemal kui Maa. Tema tiirlemisperiood on ligi 12 aastat. Jupiteril on 16 kaaslast. Jupiteri kuu Io Saturn on üsna sarnane Jupiteriga, kuid pisut väiksem (läbimõõt 83%, mass 30% Jupiteri omast). Orbiit on Saturnil nagu Jupiterilgi "keskmiselt ümmargune“. Saturnil on 18 kaaslast. Saturni rõngad ja kaaslane. Uraan on esimene "teleskoobiplaneet", mis avastati W. Herscheli poolt 1781. a. Uraan on Saturnist 2,3 korda väiksema läbimõõduga ning Päikesest poole kaugemal. Ta paistab ta Maale tähena, milline on küll põhimõtteliselt palja silmaga nähtav, kuid et selliseid on taevas palju, jäi tema liikumine vana-aja astronoomidele märkamatuks. Uraan ei pöörle nagu kõik teised planeedid ümber Päikese tiirlemisega samas suunas, vaid sellega peaaegu risti. Uraanil on 15 kaaslast Neptuun, kaheksas ja viimane suurtest planeetidest, on eriti kuulus oma avastusloo poolest. Tema asukoha arvutas 1846. a. välja prantsuse matemaatik J. Le Verrier. Le Verrier' poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom J. Galle. Mõõtmetelt on Neptuun väga lähedane Uraanile: läbimõõt 0,96 Uraani omast. Sarnane on ka välimus. Esmakordselt võis seda uurida 1989. a. "Voyageri“ poolt tehtud fotodelt , maapealsetes teleskoopides näeme vaid tillukest rohekat ketast. Kaaslasi on Neptuunil kaks: Triton ja Nereis. Enamik asteroide tiirleb Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Siiski on olemas küllalt palju suuri asteroide, mille tee lõikab Maa orbiiti. Et asteroide on palju ja et nad võivad üksteisele läheneda, on võimalikud ka orbiitide muutused. See tähendab aga reaalset ohtu, et mõni neist väikeplaneetidest Maaga kokku põrkab. http://wikipedia.ee www.google.ee http://opik.obs.ee/sisukord.html