Transcript Slajd 1

Poola Teaduste
Akadeemia
T. Kaleta
T. Jezierski
Kursus 1: Loomade heaolu
Teema 4: Loomade heaolu seisundi parandamine tootmisahela
erinevates faasides
Õppetund 3: Loomade kohtlemise, loomadesse suhtumise ja
tööliste isikuomaduste mõju loomade heaolule ja inimeste
ohutusele
Farmiloomade kohtlemine
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
Kohtlemise definitsioon
Sagedamini esinevad kohtlemisprobleemid
Hea kohtlemise printsiibid
Inimestekartus
Kuidas farmiloom tajub inimest ?
Inimestekartust mõõtvad testid
Mõned inimese-looma vahekorda illustreerivad näited
Hooldusel enam tähtsust omavad loomade õppimise vormid
Hoolduse mõju tootlikkusele ja looma füsioloogilistele omadustele
Positiivne ja aktiivne suhtlus farmitöölise ja looma vahel
Karmi või vägivaldse kohtlemise tulemused loomadel
Töölise iseloomuomaduste mõju inimese ja looma vahelistes suhetes
Looma hooldaja isikuomadused, mis aitavad seada sisse häid suhteid looma ja inimese
vahel
Inimese-ja looma vahelise suhtlemise definitsioon
Inimese ja looma vahelise suhte mudel
Täiendav materjal:
Kaasaegse loomakasvatuse suunad
WP1T4L3.pdf
Inimeste mõju loomadele klassifikatsioon
Praktilised nõuanded karja paremaks hooldamiseks
Hooldusvahendite disain
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
1. Kohtlemise definitsioon
Definitsioon:
„Kohtlemine” – kellegi või millegi kohtlemine”
(Webster`s Encyclopedic Unabridged Dictionary of the English
Language, 1989)
Farmiloomade puhul loetakse kohtlemiseks kõiki olukordi ja
protseduure, mis toovad endaga kaasa lähikontakti looma ja
inimese (omaniku, hooldaja, töölise jne) vahel.
Inimese suhtumine loomasse, tema teadmised ja oskused
looma käitumise ja looma reaktsioonide vallas on otsustava
tähtsusega loomade kohtlemise kvaliteedi hindamisel.
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
2. Sagedamini esinevad olukorrad, kus
tekivad kohtlemisprobleemid
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
Suurte loomagruppide ajamisel karjamaale ja tagasi
Lüpsmisel
Keha hooldusel
Loomade kasutamisel töödel (nt hobused)
Vangistatud loomad
Loomadega tegelemine veterinaarprotseduuride ajal
Transpordivahendile peale ja maha laadimisel
Tapaeelsel käitlemisel ja tapmisel
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
3. Hea kohtlemise printsiibid
Kui loomad tajuvad kohtlemist kui ebameeldivat,
ettearvamatut ja stressirohket olukorda, võib
kujuneda situatsioon, mis teeb loomadega töötamise
raskemaks, aega nõudvaks või isegi hädaohtlikuks.
Enamus probleeme loomadega töötamisel tekib
loomade inimesekartusest ja sellega kaasnevast
kaitsereaktsioonist.
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
4. Inimesekartus
Koduloomade hirm inimese ees võib väljenduda erineva
intensiivsusega - rahutusest paanikani. Loomade hirmu
võivad vallandada loomadele võõrad keskkonnategurid
(nt visuaalsed ja/või akustilised).
Hoolimata kodustamise protsessist tajuvad koduloomad
inimest sageli kui tugeva hirmu tekitajat.
See kehtib eriti nende loomade kohta, keda peetakse
suurtes gruppides ning kel on vähe kokkupuuteid
inimestega.
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
5. Kuidas tajub koduloom inimest?
1.
2.
3.
4.
kui kiskjat
kui vaenulikku/neutraalset/positiivset keskkonna stiimulit
kui toiduga varustajat
kui sotsiaalset partnerit
Koduloomade reaktsioon inimestele sõltub:
1. Inimkontaktide sagedusest ja intensiivsusest
2. Kontaktide iseloomust (positiivne – negatiivne)
3. Loomade varasemast kogemusest
4. Liigile omastest käitumismallidest ning geneetilisest
pärandist
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
6. Inimestekartust mõõtvad testid (1)
Koduloomade hirmu inimese ees saab mõõta teatud
käitumistestidega:
1.
2.
3.
Loom läheneb liikumatult seisvale inimesele (latentsus ja
sagedus)
Inimene läheneb vangistatud loomale (mõõdetakse loomade
reaktsiooni)
Inimene läheneb vabalt seisvale loomale (mõõdetakse
põgenemiskaugust)
„Põgenemiskaugus” = looma põgenemishetkel
ümbritseva ringi raadius (Fraser, Broom, 1997).
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
6. Inimestekartust mõõtvad testid (2)
Looma reaktsiooni inimese kohalolekule näitavad ka
füsioloogilised tegurid:
1. kiireneb südame löögisagedus
2. muutub hingamissagedus
3. higistamine, kõrgenenud naha soojusjuhtivus
4. kõrgenenud stressihormoonide tase
Füsioloogilised mõjud võivad olla väga
erinevad.
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
7. Mõned looma-inimese vahekorda
illustreerivad näited
1. Lihakarja põgenemiskaugus on suurem kui piimakarja oma
(Murphy jt, 1981).
2. Traditsioonilistel tehnoloogiatel peetud piimakari kardab
inimest vähem kui karjamaal peetud piimakari (Boivin, 1991).
3. Võimalikult noores eas alustatud kontaktid loomadega
vähendavad looma hirmureaktsiooni.
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
8. Hooldusel enam tähtsust omavad loomade
õpetamise vormid
Kohanemine – lihtne
mitte-assotsiatiivne õppimisvorm, kus ärritaja
kordamisel väheneb käitumuslik reaktsioon. Korduv kokkupuude inimestega
neutraalses kontekstis võib viia selleni, et loomad tajuvad inimest lihtsalt kui
keskkonna osa ning ei karda neid.
Operantne tingitus – käitumise muutumine aja jooksul mingi kindla käitumise
tagajärjel (käitumine autasu saamiseks või karistuse vältimiseks). Enamik
hooldusel kasutatavaid protseduure baseerub just operantsel tingitusel.
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
9. Hoolduse mõju tootlikkusele ning looma
füsioloogilistele omadustele
Paljud uuringud on näidanud, et
vaenulik ja hirmu tekitav
käitumine avaldab negatiivset
mõju loomade produktiivsusele.
Näiteks sigadel väljendus see
mõju madalamas viljakuses ja
väiksemas juurdekasvus.
(Hemsworth ja Barnett, 1987;
vaata tabelit)
Minimaalse
kontaktiga sead
Vaenuliku
kontaktiga
sead
Kesikute
tiinestumine (%)
57
33
Juurdekasv 7-13
nädalat g/päevas
458
404
Kortikosteroidid
ng/ml
1,8
2,4
Parameetrid
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
10. Positiivne ja aktiivne suhtlus looma ja
farmitöölise vahel
Farmitöölise suhtlust kariloomadega peaks saama
kirjeldada kui positiivset ja aktiivset suhtlemist „kasutades
rahulikku hääletooni, patsutamist, paitamist ja looma
puudutamist, eriti pea ja kõrvade ümbruses”. (Seabrook,
2000).
Selline käitumine mõjub positiivselt piimatoodangule.
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
11. Karmi või vägivaldse kohtlemise
tagajärjed loomadel
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
Loomade inimesekartus, mis põhjustab vastureaktsiooni
Raskused loomade käitlemisel, pikenenud käitlusaeg
Oht, et kariloomad võivad vigastada töölist
Madal tootlikus
Vigastused loomadel
Loomasaaduste kvaliteedi vähenemine
Madalam sissetulek loomakasvatussaadustest
Esitatakse süüdistus ja saate karistada loomade
kuritarvitamises.
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
12. Töölise iseloomuomaduste mõju
inimese- ja looma vaheliste suhete
kvaliteedile
•
SEABROOK (1972) oli üks esimestest autoritest, kes tunnustas töölise
psühholoogiliste omaduste tähtsust inimese ja looma vaheliste suhete
kvaliteedi ning loomade produktiivsuse kindlustamisel.
•
Rahulik ning enesekindel tööline kutsub loomadel harva esile
kaitsereaktsiooni.
•
Ebakindel, kogenematu ja närviline inimene võib loomade käitlemisel
hätta jääda.
•
Kui tööline on kergesti ärrituv, tasakaalutu või kaldub vägivaldsusele,
siis võib loomade reaktsioon nende käitumisele olla ohtlik.
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
13. Looma hooldaja isikuomadused, mis
aitavad seada sisse häid suhteid looma ja
inimese vahel
•
•
•
•
•
•
•
•
Emotsionaalne stabiilsus
Enesekindlus ning kõrge enesehinnang
Sõltumatus
Lõõgastunud olek
Kannatlikkus
Motiveeritus
Tööga rahulolu
Tarkus loomadega käitumisel
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
14. Inimese- ja looma vahelise suhtlemise
definitsioon
Inimese-looma vahelist suhtlemist defineeritakse kui „kõiki
kontakte, suhtlemisi, tehinguid, toimetamisi ja suhteid
koduloomade vahel (ka nende sotsiaalsed suhted) ning neid
ümbritsevate komponentidega, mis moodustavad loomadele
inimeste poolt loodud keskkonna ” (Mc Bride, 1980).
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
15. Inimese- ja looma vahelise
suhtlemise mudel
1. Inimesed kipuvad domineerima kodustatud loomade
üle. Inimese suhteline tähtsus loomade sotsiaalses
keskkonnas erineb liigiti ning sõltub kontaktide
sagedusest ja suhete kestusest.
2. Ekstensiivselt loomakasvatussüsteemilt intensiivsele
loomakasvatusele üleminekul on see mõju üha
tugevnenud.
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
16. Inimeste mõju loomadele klassifikatsioon
(McBride 1978; Blackshaw 1980)
OTSENE mõju:
AKTIIVNE
Kaubitsemine
Vaktsineerimine
Vangistus
Käsitisi lüps
KAUDNE mõju:
AKTIIVNE
PASSIIVNE
Automaatsed
Disainiküsimused:
teenused nt:
Majutus, tarad, varjualused
munade kogumine,
söötmine, veega varustamine,
sõnnikumajandamine
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
PASSIIVNE
Tervisekontroll
17. Kaasaegse loomakasvatuse suunad
1. Töölistel või talunikel tuleb hoolitseda suurema hulga loomade eest
ning tänu suurenenud töökoormusele on neil vähem aega üksikute
loomade tarbeks.
2. Farmiloomad on üha anonüümsemad, sõltuvad vähem otsesest
kontaktist inimestega ning nad on üha vähem harjunud inimese
kohaloleku ja inimesepoolse hooldusega.
3. Iga sammuga intensiivse loomakasvatuse suunas muutub inimeselooma kontakt OTSESEST KAUDSEMAKS.
4. See tähendab, et inimeste poolt otse pakutud teenused (töö)
asendatakse kaudsete toimingutega keerukamas tehiskeskkonnas
ning automaatsete teenustega.
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
18. Praktilised nõuanded loomakarja
paremaks käitlemiseks (Grandin, 2004)
•
•
•
•
•
•
•
Looma esimene kogemus uues ümbruses peab olema hea.
Inimene ei tohi looma ette ilmuda väga lähedalt ja ootamatult.
Inimene peab rääkima tasemini ning vältima kriiskavaid toone.
Looma tuleb paitada nii, nagu lakuks teda ema või hoolitseks tema
eest ta liigikaaslane.
Karjatatavate loomadega töötamisel peaks tööline töötama
põgenemiskauguse piiril. Sealt võib ta oma asukohta muuta vastavalt
sellele, kas ta peab loomi edasi ajama või peatama.
Loomade ajamisel peab töötaja liikumissuund olema loomade
soovitud liikumissuunaga vastupidine.
Liugteeni viiv aedik ei tohi olla loomi väga täis, loomad peavad saama
end pöörata.
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
19. Praktilised nõuanded looma paremaks
hooldamiseks
Loomadega paremaks ja turvalisemaks toimetulekuks peaks
tööline tundma loomade “kehakeelt” (asendit, žeste, looma soove
ja tuju väljendavaid liigutusi). “Kehakeele” kaudu väljendab loom
oma suhtumist lähenevasse inimesesse:
1.
2.
3.
4.
Agressiivne
Alluv
Kartlik
Uudishimulik, sõbralik
Igal loomaliigil on talle omane “kehakeele” repertuaar.
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
20. Hoolduvahendite disain
Hooldusvahendite
disain
peab
vastama
antud
farmiloomade bioloogilistele omadustele ja vajadustele.
Omaduste juures on tähtsal kohal nägemine ja
põgenemiskaugus.
Kabjalised näiteks on väga tundlikud vaateväljas olevate
liikuvate esemete suhtes, nad varje ning tugevat valgust.
Nimetatud keskkonnategurid põhjustavad puiklemist ja
taganemist (Grandin, 2004).
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
Kirjandus (1)
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
Boissy A., Bouissou M.F., 1988: Effects of early handling on heifers subsequent reactivity to
humans and to unfamiliar situations. Applied Animal Behaviour Science, 20, 259-273.
Boivin X., Le Neindre P., Boissy A., Lensink J., Trillat G., Veissier J., 2003: Eleveur et grands
herbivores: une relation a entretenir. INRA Productions Animales, 16, 101-115.
Duncan J.J., Slee G.S., Kenlewell P., Berry P., Carlisle A.J., 1986: Comparison of the
stressfulness of harvesting broiler chicens by machine and by hand. British Poultry Scienice
27, 109-114.
Fraser A.F., Broom D.M., 1997: Farm Animal Behaviour and Welfare. CABI Publishing,
Wailingford, New York.
Grandin T., 2004: Principles for Handling Grazing Animals. [In:] The Well-Being of Farm
Animals.G.J. Benson&B.E. Rollin (edsl), Blackwell Publ., Ames, 119-144.
Grandin T., 2004: Principles for the Design of Handling Facilities and Transport Systems.
[In:]The Well-Being of Farm Animals.G.J. Benson&B.E. Rollin (eds), Blackwell Publ., Ames, 145166.
Gray J.A., 1987: The psychology of fear and stress. Cambridge University Press, Cambridge.
Hemsworth P.H., 2004: Human –Livestock Interaction. [In:]The Well-Being of Farm Animals.G.J.
Benson&B.E. Rollin (eds), Blackwell Publ., Ames, 21-38.
Hemsworth P.H., BarnettJ.L., 1987: Human-Animal Interactions. [In:] The Veterinary Clinics of
North America,3, 2, Farm Animal Behaviour 339-356, Philadelphia, Saunders.
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule
Kirjandus (2)
1.
2.
3.
4.
Murphy R.M., Moura-Duarte F.A., Torres-Penedo M.C., 1981: Response of cattle to humans
in open spaces: breed comparison and approach-avoidance relationship. Behavioural
Genetics 11, 37-48.
Seabrook M.F., 1972: A study to determine the influence of the herdsman’s personality on
milk yield. Journal of Agricultural Labor Science, 1, 1-45.
Seabrook M.F., 2000: The effect of the operational environment and operating protocols
on the attitudes and behaviour of employed stockperson. The 4th NAHWOA Workshop,
Clermont-Ferrand, 21-30. in 1st
Vaarst M., 1997: Introduction to milking and udder health in 1st lactation cows after
calving-management routines in organic herds [In:] Organic milk production with focus on
management , animal health and welfare. Internal Report no 97, Danish Institute for
Agricultural Sciences43/49, 63-67.
Farmiloomade kohtlemine ja selle mõju loomade heaolule