Transcript võrdne kohtlemine eestis, sh mitmene diskrimineerimine

Võrdne kohtlemine Eestis
sh. mitmene diskrimineerimine
Kelly Grossthal
Eesti Inimõiguste Keskus
inimõigused.ee
27.09.2014
Mis on sallivus?
Mis on diskrimineerimine?
Sallivuse mõiste puudub seadustes. Millega
siis on tegu? Erinevuste ja eripärade
aktsepteerimine?
“Sallivus on suurim vaimuand; see
nõuab ajult samasugust pingutust nagu
jalgrattal tasakaalu hoidmine.”
(“Minu elu lugu”, 1902)
Helen Keller (1880-1968 pimekurt ameerika kirjanik,
poliitiline aktivist ja lektor)
Diskrimineerimine/ebavõrdne
kohtlemine
• ÜRO Inimõiguste Komitee: diskrimineerimine on
iga eristamine, väljaarvamine, piiramine või eelis,
mida tehakse sellisel alusel nagu rass,
nahavärvus, sugu, usuline, poliitiline või muu
veendumus, rahvuslik või sotsiaalne päritolu,
varanduslik, seisuslik või muu staatus ja mille
eesmärk või mõju on selline, et ta riivab isikute
õigusi ja võimalusi kasutada ja teostada kõiki
enda õigusi ja vabadusi võrdsetel alustel.
Diskrimineerimine/ebavõrdne
kohtlemine
• Ebaseaduslik ebavõrdne kohtlemine ehk
diskrimineerimine on üksnes selline inimeste ja
gruppide erinev kohtlemine, mis on seadusega
keelatud ja millel ei ole objektiivset põhjendust.
• Võrdse kohtlemise norm omandab konkreetse
tähenduse juhul, kui seadus(t)es on määratletud,
keda tuleb võrdselt kohelda (kelle kohta
diskrimineerimise keeld kehtib) ja millistel
puhkudel tuleb võrdselt kohelda (millistes
valdkondades ja milliste õigustevabaduste suhtes).
Võrdse kohtlemise test
• Vajalik on isik, kellega võrrelda – isik, kes
on põhimõtteliselt samas olukorras,
ainukeseks erinevuseks konkreetne alus (nt
rass, sugu vms)
• Olukorrad on võrreldavad
• Puudub objektiivne ja mõistlik õigustus
Objektiivne ja mõistlik
õigustus?
• legitiimne (õiguspärane) eesmärk
• on proportsionaalne ja eesmärgi saavutamiseks
vajalik, sobiv ja mõõdukas
• alternatiive ei ole – see on meede, mis põhjustab kõige
väiksemat kahju võrdse kohtlemise põhimõttele
• eesmärk on piisavalt tähtis, et õigustada sellist kahju
Näited õigustatud
ebavõrdsest kohtlemisest
Seadustes:
• Kutsenõuded – nt naishääl koori jaoks, näitleja konkreetse rolli
jaoks, modell, puueteta isik tantsimiseks
• Usuorganisatsioonid – kui isiku usutunnistus on konkreetse
tegevuse juures oluline.
• Soo ja hooldamiskohustuse tõttu tehtavad eelised
• Töötajate esindusfunktsioonide täitmiseks tehtavad eelised
• Meetmed avaliku korra ja julgeoleku tagamiseks, kuritegude
ennetamiseks, tervise, teiste inimeste õiguste või vabaduste
kaitseks – nt pilootidele vanusepiirangu seadmine
• Abinõude rakendamine puuetega inimeste jaoks
Positiivsed meetmed
• Õigustatud ebavõrdne kohtlemine sisaldab ka
positiivseid meetmeid
– üldine eesmärk on praktilise ebavõrdsuse
kaotamine
• Lubatud vahel seadustega
– toetuse kohustus (nt töösuhetes raseduse korral)
NB! Kui kodanikuühendusel on olemas
mitmekesisuse edendamise plaan, on teatud
tingimustel õigustatud eelisvärbamine värbamise
viimases etapis võrdsete kandidaatide puhul.
Põhiseadus
§12 – üldine võrdsusõigus
Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida
• rahvuse,
• rassi,
• nahavärvuse,
• soo,
• keele,
• päritolu,
• usutunnistuse,
• poliitiliste või muude veendumuste,
• samuti varalise ja sotsiaalse seisundi,
• muude asjaolude tõttu.
Eriseadused
Kohaldatakse põhiseadusliku (üldise)
võrdsusõiguse asemel.
• Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS),
jõustus 1.05.2004.a. – keeld diskrimineerida
soo tõttu.
• Keeld kehtib kõigis eluvaldkondades, va
registrisse kantud usuühendustes usu
tunnistamisel ja viljelemisel või töötamisel
vaimulikuna ning perekonna- ja eraelu
suhetes.
Võrdse kohtlemise seadus
(VõrdKS)
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
•
Jõustus 1.01.2009.a – keeld diskrimineerida järgmiste tunnuste tõttu:
rahvus (etniline kuuluvus);
rass;
nahavärvus;
usutunnistus või veendumus;
vanus;
puue;
seksuaalne sättumus;
perekondlike kohustuste täitmine;
sotsiaalne seisund;
töötajate huvide esindamine või töötajate ühingusse kuulumine;
keeloskus;
kaitseväeteenistuse kohustus.
Võrdse kohtlemise seadus (2)
• VõrdKS eristab kaitstavaid alasid vastavalt sellele, millel
diskrimineerimine põhineb.
Laiem kaitse:
1) rahvus (etniline kuuluvus);
2) rass
3) nahavärvus
Keeld kehtib:
• Töösuhetega seotud küsimustes;
• Sotsiaalhoolekandeteenuste, tervishoiuteenuste,
sotsiaalkindlustusteenuste, hariduse, avalikkusele
pakutavate kaupade ja teenuste sh eluaseme
kättesaadavus.
Võrdse kohtlemise seadus (3)
Keeld inimest ebavõrdselt kohelda ainult töösuhetega
seonduvalt järgmiste tunnuste alusel:
1) usutunnistus või veendumus;
2) vanus;
3) puue;
4) seksuaalne sättumus
Lisaks veel järgmiste tunnuste alusel:
• *perekondlike kohustuste täitmine;
– *sotsiaalne seisund;
– *töötajate huvide esindamine või töötajate ühingusse kuulumine;
– *keeloskus;
– *kaitseväeteenistuse kohustus.
Viimane slaid seadustest,
ausõna!
• Töölepingu seadus – tööandja kohustus järgida
võrdse kohtlemise põhimõtet.
• Lastekaitse seadus – laste võrdsed õigused.
• Haldusmenetluse seadus – võrdse kohtlemise
põhimõtte järgimine toimingu tegemisel.
• Karistusseadustik – vaenu õhutamise keeld
võrdõiguslikkuse rikkumine.
Jagatud tõendamiskohustus
Nt erinev palk tulenevalt soost: ohver peab üksnes
tõestama, et
• ta saab vähem palka kui teisest soost töökaaslane
• ta teeb samaväärset tööd kui see töökaaslane
Sellega on tõstatatud eeldus, et aset leidis erinev
kohtlemine, mida saab seletada üksnes sooga.
Nüüd on tööandja kohustus tõestada, et
1) ta ei ole võrreldavas olukorras oma kolleegiga (ei ole
sama töö) või
2) erinev kohtlemine toimus sooga
mitteseotud,objektiivsetel, alustel või
3) erineval kohtlemisel soo alusel on
objektiivne ja mõistlik põhjendus
Tõestama ei pea:
• diskrimineerija eelarvamusi
• tahet diskrimineerida
• tegeliku ohvri olemasolu – nt kui
mõni esindusorganisatsioon
otsustab kaebuse esitada
Aitäh kuulamast!
Kontakt:
[email protected]