Meede

Poollooduslike koosluste hooldamine

Kaidi Jakobson [email protected]

12.03.2013

1

Meetme vajaduse põhjendus

• Looduslikud karjamaad ja heinamaad säilivad vaid põllumajandustegevuste rakendamisel.

• 19. sajandi lõpus poollooduslike koosluste pindala umbes 1/3 Eesti pindalast; täna säilinud vaid umbes 60 tuhat hektarit.

• Põllumajandusmaastiku üks

elurikkamaid

piirkondi.

• Eesti kõigi riigi elupaigatüüpide kohustus üle-euroopaliselt soodne täita EL (92/43/EMÜ) – selle kohaselt tuleb säilitada või taastada ohustatud seisund.

loodusdirektiivi liikide Sealjuures poollooduslikud kooslused, mis säilivad vaid alasid karjatades või niites/niidet kokku koristades.

ja on 2

PLK hooldamine MAK 2007-2013

• Toetusalune pind 2007. aastal 15 180 ha ja 2012.

aastal 26 500 ha • Eelarve 2007. aastal 2,766 miljonit ja 2012. aastal ligi 5 miljonit eurot • Taotlejate arv 2012. aastal 936 • Kaks erinevat tasumäära – puisniidud 238 eurot/ha ja muud niidud 186 eurot/ha • PLK kogupindala põllumajandusmaast – umbes 3% 3

Meetme ettevalmistamine

1. (29.11.2012) 2. (13.12.2012) 3. 3.01.2013

4. 15.01.2013

5. 29.01.2013

6. 13.02.2013

7. 27.02.2013

* Lisaks arutelud väiksemas ringis 3. ja 11. detsember ning 11. ja 25. veebruar jne.

Vähemalt kahel korral on kohtumistelt osalenud järgmised töögrupi liikmed: Keskkonnaministeerium Kadri Möller, Üllar Rammul, Lilika Käis. Keskkonnaamet – Tõnu Talvi, Tarvo Roose, Kaidi Silm, Gunnar Sein, Murel Merivee. PMK – Iiri Raa, Eneli Viik; ELF – Silvi Lotman, Triin Nõu; PRIA – Varje Vendla, Jana Adari, Aivar Arik; lisaks Kulno Rehkalt, Kalmer Visnapuu, Ene Sarapuu, Riinu Rannap, Toomas Hirse, KA maahoolduse spetsialistid.

4

Meetme eesmärk

Üldeesmärk on parandada poollooduslike koosluste ja nendega seotud liikide soodne seisund.

Spetsiifilised eesmärgid: •Parandada poollooduslike koosluste hooldamise kvaliteeti.

•Parandada poollooduslike kooslustega seotud liikide seisundit.

•Suurendada põllumajandusloomade abil hooldatavate poollooduslike koosluste osa.

•Suurendada hooldatavate alade pindala.

5

Rakenduspiirkond

• Natura alal saab toetust taotleda keskkonnaregistrisse kantud hoolduskõlbulikele poollooduslikele kooslustele; • väljapool kaitstavaid alasid saab toetust taotleda EELIS’esse kantud poollooduslike koosluste hooldamiseks, sealjuures ala inventeerimise väljapool kaitstavaid alasid korraldab soovi korral toetuse taotleja ise.

6

Toetuse saajad

• Toetust võib taotleda füüsiline isik, juriidiline isik, seltsing ja muu isikute juriidilise isiku staatuseta ühendus; • Minimaalne ala pindala on 0,10 hektarit; • Taotleja võtab kohustuse tegeleda selle poolloodusliku koosluse, mille kohta ta toetust taotles, nõuetekohase hooldamisega taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis/seitse järjestikust kalendriaastat; • Toetust ei saa taotleda, kui samale alale taotletakse MAK pindalatoetusi või loodushoiutoetusi.

7

Toetatavad tegevused (1)

Toetust makstakse, kui toetuse taotleja hooldab nõuetekohaselt poolloodusliku kooslust.

Toetus jaguneb nõuded on kõigile toetuse taotlejatele ühesugused, kuid neid peab taotleja järgima tulenevalt hooldamise võttest – sõltuvalt sellest, kas toetuse taotleja hooldab poolloodusliku kooslust karjatamise või niitmise teel – ja olenevalt koosluse tüübist, mille kohta toetust taotletakse.

põhitegevusteks

ädalal järelkarjatamine. ja

põhi-lisategevuseks

põhi-lisategevuse – see võimalus aga ei laiene kõikidele . Põhitegevuse Osa taotlejaid saab valida samale kohustusalusele maale täiendavalt poollooduslikele kooslustele vaid eelnevalt ekspertide poolt määratud aladele, kus on vajalik keskmisest kõrgem karjatamiskoormus või 8

Toetatavad tegevused (2)

Põhitegevuse nõuded niidetavate koosluste kohta:

•niitmine on lubatud kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud ajast alates. Kui niitmise alguskuupäev ei ole kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud, võib poollooduslikku kooslust niita

10. juulist

või ala looduskaitselisi väärtusi arvesse võttes Keskkonnaameti määratud ajast alates.

•niidetav poollooduslik kooslus peab olema niidetud ja niide koristatud

1. septembriks

, kui kaitse-eeskiri, kaitsekorralduskava või liigi tegevuskava ei näe ette teisiti; •niide peab olema ära veetud taotluse esitamise aastale järgneva aasta 1. aprilliks, kui Keskkonnaamet ei määra teisiti.

•niidul asuvat taimikut ei tohi hekseldada, erandjuhtudel lubatud Keskkonnaameti nõusolekul; •puisniidul võib loomi karjatada vaid juhul, kui seda on varem niidetud ja kui niide on koristatud; •poollooduslikku kooslust, mis on suurem kui 15 hektarit, on niidetud keskelt-lahku, servast serva või Keskkonnaametiga varem kirjalikult kokku lepitud teisel meetodil. 9

Toetatavad tegevused (3)

Põhitegevuse nõuded karjatatavate koosluste kohta

: •Kui karjatamise alguskuupäev on kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas, liigi kaitse ja/või ohjamise tegevuskavas sätestatud, võib loomi karjatada kaitse eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas sätestatud ajast alates. Kui karjatamise alguskuupäev ei ole kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja/või ohjamise tegevuskavas sätestatud, tuleb

rannaaladel

karjatamisega alustada hiljemalt

maikuu jooksul

, kui Keskkonnaamet ei määra teisiti. Vajadusel määrab Keskkonnaamet karjatamise algusaja ka teiste koosluste puhul.

•karjatamise tulemusena peab olema taotletav ala vähemalt 50% ulatuses söödud rohttaimestikuga (madalmurune); karjatamise tulemus peab olema visuaalselt tuvastatav kogu alal hiljemalt

1.oktoobriks

; •poollooduslikul kooslusel on keelatud anda loomale lisasööta - ala, kus antakse loomale lisasööta, arvatakse poolloodusliku koosluse alast välja, kui Keskkonnaamet ei määra teisiti; 10

Toetatavad tegevused (4)

Põhitegevuse nõuded karjatatavate koosluste kohta

: •rannaniidud ja loopealsed on karjatamise teel hooldatavad. Niitmine lubatud põhjendatud juhtudel vaid Keskkonnaameti nõusolekul; •loopealse võib jätta üks kord 5 aasta jooksul hooldamata. Sellest tuleb Keskkonnaametit teavitada; •kui ala ei ole piisavalt karjatatud, siis tuleb ala üle niita ja niide kokku koguda hiljemalt 1. oktoobriks. Nõue ei kohaldu rannaniitudele ja loopealsetele, kus on lubatud vaid karjatamine; •vajadusel täpsustab Keskkonnaamet karjatamise loomkoormust, võttes arvesse ala looduskaitselisi väärtusi; •karjamaana kasutataval poollooduslikul kooslusel karjatatakse loomi järgmise loomkoormusega: -rannaniit ja lamminiit 0,8-1,4 lü/ha -loopealsed, nõmmed 0,2-1 lü/ha -puiskarjamaad, aruniidud, soostunud niidud ja muud niisked rohustud 0,5-1,2.

11

Toetatavad tegevused (5)

Põhitegevuse nõuded kõigi koosluste kohta:

•poolloodusliku kooslust

ei tohi kahjustada

; •taotleja peab toetuse saamiseks osalema poolloodusliku koosluse hooldamise kohustuslikul 6-tunnisel

koolitusel

; •taotleja kannab andmed majapidamise põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta «Veeseaduse» § 261 lõike 7 alusel peetavasse põlluraamatusse; •kui liigi tegevuskava näeb ette teisi hooldamistingimusi nagu näiteks tööde algus- ja lõppaeg, karjatamiskoormus, tuleb lähtuda sellest.

12

Toetatavad tegevused (6)

Põhi-lisategevuse nõuded

•rannaalad, kus tuleb tagada ülepinnaliselt vähemalt 75% madalmurusus ja vähemalt 75% ulatuses avatud veepiir, hooldatud madalamad kohad (nagu näiteks lõukad, lombid jt väikeveekogud). Soovitatav karjatamiskoormus vähemalt 1,5 lü/ha.

•järelkarjatamine niidetavatel ranna- ja luhaniitudel vähemalt 0,5 lü/ha 30 päeva jooksul.

*Põhi-lisategevuse nõuete täitmise toetusõiguslikud alad on eelnevalt ekspertide poolt määratud.

13

Tasumäär

• toetuse määr puisniidul on … eur/ha • toetuse määr kõigi teiste koosluste puhul …eur/ha; • põhi-lisategevuste puhul korrutatakse eelpool nimetatud toetuse määr puhul koefitsiendiga … 14

Menetlemise osapooled

• Keskkonnaamet • PRIA • VTA 15

Tänan tähelepanu eest

16