LIIGITEKE

Koostas: Kristel Mäekask

Liik

on looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila.

Igal liigil on oma, teistest liikidest erinev geenifond.

Liigiteke

tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise

ristumisbarjääri

teket.

Geograafiline ehk allopatriline liigiteke

Ühe liigi jagunemine kaheks või enamaks geograafilise isolatsiooni tõttu (mäeahelike teke, mandrite triiv).

Geograafiline isolatsioon

 Erinevate liikide levialad on üksteisest eraldatud veekogude või mägedega või asuval üksteisest liiga kaugel.

 Tekib uus, olemasolevast eraldatud osa-areaal, mille asustab vaid väike osa algsest populatsioonist. Võib toimuda nt seemnete sattumine kaugele ookeanisaartele, populatsioonilainetest tingitud suured rännakud.

Tõenäoliselt on Galapagose saarestiku vindi- ja kilpkonnaliigid tekkinud Lõuna - Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimustega.

Eksperiment: Möödub mitu põlvkonda

Isolatsiooni sattunud väikese organismirühma geenifond erineb enamasti lähteliigi geenifondist.

ei sisalda kõiki liigiomaseid alleele erineda võib ka geneetiline struktuur geenitriiv Eraldusse sattunud organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega.

Uutes elutingimustes osutuvad edukamateks isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujunemiseks.

Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur.

Sümpatriline liigiteke

See seisneb ühe, algse liigi jagunemisel kaheks või enamaks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. Näiteks: algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele ökoloogilistele nishidele (nt. parasiteerimine eri liiki peremeesorganismidel).

Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär

 Erinev paljunemisperiood Eri liiki isendid ei saa omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. Näiteks putukatel võib paarumisaktiivsus piirduda vaid mõne tunniga ööpäevas.

 Käitumine paaritumisperioodil Etoloogiline sobimatus loomadel (pulmatantsud, kutsehüüd, lõhnaained) või erinev õitseaeg taimedel võib põhjustada vaba ristumise piiratust.

Hübriid-liigiteke

Liikidevahelised järeltulijad on

hübriidid

.

Tavaliselt hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks, mis tuleneb vanemate geneetilisest sobimatusest.

Looduses sünnib hübriide harva.

Muul on hobuse ja eesli järglane (isane muul on viljatu)

euroopa naaritsa ja tuhkru vaheline hübriid

metsik koer hundi ja koera hübriid

metssea ja kodusea hübriid

liiger – isase lõvi ja emase tiigri hübriid http://www.youtube.com/watch?v=1zOWYj59BXI&feature=related

zebroid - sebra ja hobuse hübriid

cama - laama ja kaameli hübriid

leopon – isase leopardi ja emase lõvi hübriid

vaala ja delfiini hübriid

Liigitekke peamisteks teguriteks on:

mutatsioonid geenitriiv looduslik valik geograafiline isolatsioon

Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on:

arvukuse tõus levila laienemine ristumisbarjääri teke geograafiline eraldatus Ainult mõned liigist eraldunud populatsioonirühmad suudavad uutes tingimustes püsima jääda ja paljuneda nendest kujunevad aja jooksul uued populatsioonid või liigid.

Kasutatud materjal:

http://www.botany.ut.ee/~olli/be/BEIIf.html

http://elementy.ru/news/430115 http://evolution.berkeley.edu/evosite/evo101/VC1bAllopatric.shtml

http://www.nodvin.net/snhu/SCI219/demos/Chapter_4/index.html

http://www.lutreola.ee/1_sihtasutus_pildid.html

http://www.hemmy.net/2006/06/19/top-10-hybrid-animals/ http://www.mark-ariu.de/WordpressNeu/wp content/myfotos/liger/liger4.jpg

http://diariodeunteleco.files.wordpress.com/2007/05/liger5.jpg

http://farm1.static.flickr.com/27/44480268_dd052de6ca.jpg