Transcript Tegevusaruanne 2000
Slide 1
OECD ja toiduainetööstus
Helir-Valdor Seeder
Põllumajandusminister
27. aprill 2010
Slide 2
Trendid toidutööstuses
•
•
•
•
•
•
Kontsentreerumine
Spetsialiseeritud ostukanalid
Tarned suure mahuga hankijatelt
Standardiseerimise järsk tõus
Vabatahtlike standardite globaliseerumine
Uute arenevate maade vaheline võistlus
• Logistilise efektiivsuse taotlus
Slide 3
Toiduketi kontsentreerumine
Slide 4
Lisandväärtuse jaotus ahelas
muutus
Toidu
jaekaubandus
Toidu
hulgikaubandus
Toidutööstus
Põllumajandus
Slide 5
Supermarketite osakaalu seos
SKP-ga elaniku kohta
Slide 6
Kes otsustab, mida ja kuidas!?
Tarbijad
Üksikud keti kauplused
> 16 million
5,000
Kauplusteketid
27
Ostujuhid
7
Logistika ja tarned
Töötlejad
Tootjad
1,500
> 6,500
> 80,000
Ahelas osalejad Hollandi näitel
Slide 7
Tarneahel Euroopas
Slide 8
Globaalsed väljakutsed
toidusektorile
•
•
•
•
•
•
•
Toiduga varustatus
Kliimamuutused
Ressursside piiratus
Kaubanduse roll
Toidu raiskamine
Tarbijate ootused
Meedia mõju
Slide 9
Toiduga varustatus
• Rahvastiku kasv
•
- 2020. aastaks kasvab maailma lihatarbimine 32% ja -
piimatarbimine 35%
•
- 2030. aastaks peab toidutootmine suurenema 40%
- 2050. aastaks 70%
• Vajalik tootmisefektiivsuse kasv
• Investeeringud– nii tootmisesse kui ka
teadusesse
• Uute ressursside kasutuselevõtt – kuidas ja
milleks?
• GMO?
Slide 10
Arenevad
Arenenud
Maailm
Kui palju peab põllumajandustoodang
suurenema aastaks 2050, et maailm ära toita?
*
Absoluutne juurdekasv protsentides
tulevik
Põllumajandustoodang
70
minevik
tulevik
minevik
tulevik
minevik
148
23
63
97
255
minevik = 1961/63 0kuni 2005/07;
kuni
50
100tulevik
150= 2005/07
200
250 2050
300
* FAO andmed
Slide 11
Toidusedeli muutumine
arengumaades 1961-2005
Slide 12
Ressursside piiratus
• Ressursside piiratus vs nõudluse suurenemine
• Bioloogiline mitmekesisus
• Kriitilised varad: vesi, maa, fossiilne energia,
metsad, huumuskiht põldudel
– globaalsest magevee kasutusest on põllumajanduse osakaal
70% (OECD riikides keskmiselt üle 40%-i)
– kasutatava põllumajandusmaa hulga suurendamine võimalik
(kuid sellega kaasnevad probleemid, sh bioloogilise
mitmekesisuse kadu, süsiniku emissioonid, erosioon) –
tõenäoliselt saab toidu tootmise kasv tulla peamiselt läbi
saagikuse suurendamise
• tõusev probleem – “maade haaramine”
Slide 13
Iisraelis
Ca 40% toiduainetest toodetakse niisutatud pindadel
Slide 14
Slide 15
Tarbijate ootused
• Linnarahvastiku osakaal kasvab
• Toitumine paraneb
•
- Uued nõuded toidu ohutusele
•
- Uued ootused seotud tervisega
•
- Uued ootused seoses funktsionaalsusega
• Kõrgema lisandväärtusega, aga odavamad tooted
Slide 16
Trendid tarbijate ootuses
• Mugavus = lihtsus (pakendamisel,
märgistamisel, valmistamisel)
• Eelistatud on naturaalne ja lisaainete
vaba toit
• Hinnatakse lihtsust, arusaadavust,
autentsust ja puhtust
Slide 17
Ketipõhine lähenemine
laudast lauale
• Tuluosa jaotus ketis (tekk endale)
• Panus kvaliteeti kogu keti ulatuses (madal
tünnilaud)
• Kommunikatsioon ketis (väljakul või
ümarlauas)
• Majanduslik transparentsus
(monitooring)
Slide 18
Riiklik sekkumine
toidutöötlemisse
•
•
•
•
•
•
•
•
Investeeringutoetus koos tingimustega
Tarbija-info
Nõuded ohutusele
Toetus teadus-arendustegevusele
Oma toidu kvaliteet ja selle promo
Väiketootjate erimeetmed
Avaliku sektori ostud
(Ekspordimeetmed)
Slide 19
Eesti liitumine OECDga
• Organisation for Economic Co-operation and Development
- Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon
• Eesti liitub käesoleva aasta lõpus
• Peamine kasu meile:
– OECD on tunnustatud analüüsikeskus – 2009. viisid organisatsiooni
eksperdid läbi Eesti kalanduse ja kalakasvatuse uuringu, mille
soovitusi juba rakendame (kalandusvaldkonna viimine ühe
administratsiooni alla)
– OECD oluline informatsiooni vahetamise paik ekspertidele
– OECD on mitmes valdkonnas suunanäitajaks
– OECD on üks parimaid statistilise informatsiooni allikaid - Eesti
statistika lisandub OECD andmebaasidesse ja publikatsioonidesse
Slide 20
• Tänan!
OECD ja toiduainetööstus
Helir-Valdor Seeder
Põllumajandusminister
27. aprill 2010
Slide 2
Trendid toidutööstuses
•
•
•
•
•
•
Kontsentreerumine
Spetsialiseeritud ostukanalid
Tarned suure mahuga hankijatelt
Standardiseerimise järsk tõus
Vabatahtlike standardite globaliseerumine
Uute arenevate maade vaheline võistlus
• Logistilise efektiivsuse taotlus
Slide 3
Toiduketi kontsentreerumine
Slide 4
Lisandväärtuse jaotus ahelas
muutus
Toidu
jaekaubandus
Toidu
hulgikaubandus
Toidutööstus
Põllumajandus
Slide 5
Supermarketite osakaalu seos
SKP-ga elaniku kohta
Slide 6
Kes otsustab, mida ja kuidas!?
Tarbijad
Üksikud keti kauplused
> 16 million
5,000
Kauplusteketid
27
Ostujuhid
7
Logistika ja tarned
Töötlejad
Tootjad
1,500
> 6,500
> 80,000
Ahelas osalejad Hollandi näitel
Slide 7
Tarneahel Euroopas
Slide 8
Globaalsed väljakutsed
toidusektorile
•
•
•
•
•
•
•
Toiduga varustatus
Kliimamuutused
Ressursside piiratus
Kaubanduse roll
Toidu raiskamine
Tarbijate ootused
Meedia mõju
Slide 9
Toiduga varustatus
• Rahvastiku kasv
•
- 2020. aastaks kasvab maailma lihatarbimine 32% ja -
piimatarbimine 35%
•
- 2030. aastaks peab toidutootmine suurenema 40%
- 2050. aastaks 70%
• Vajalik tootmisefektiivsuse kasv
• Investeeringud– nii tootmisesse kui ka
teadusesse
• Uute ressursside kasutuselevõtt – kuidas ja
milleks?
• GMO?
Slide 10
Arenevad
Arenenud
Maailm
Kui palju peab põllumajandustoodang
suurenema aastaks 2050, et maailm ära toita?
*
Absoluutne juurdekasv protsentides
tulevik
Põllumajandustoodang
70
minevik
tulevik
minevik
tulevik
minevik
148
23
63
97
255
minevik = 1961/63 0kuni 2005/07;
kuni
50
100tulevik
150= 2005/07
200
250 2050
300
* FAO andmed
Slide 11
Toidusedeli muutumine
arengumaades 1961-2005
Slide 12
Ressursside piiratus
• Ressursside piiratus vs nõudluse suurenemine
• Bioloogiline mitmekesisus
• Kriitilised varad: vesi, maa, fossiilne energia,
metsad, huumuskiht põldudel
– globaalsest magevee kasutusest on põllumajanduse osakaal
70% (OECD riikides keskmiselt üle 40%-i)
– kasutatava põllumajandusmaa hulga suurendamine võimalik
(kuid sellega kaasnevad probleemid, sh bioloogilise
mitmekesisuse kadu, süsiniku emissioonid, erosioon) –
tõenäoliselt saab toidu tootmise kasv tulla peamiselt läbi
saagikuse suurendamise
• tõusev probleem – “maade haaramine”
Slide 13
Iisraelis
Ca 40% toiduainetest toodetakse niisutatud pindadel
Slide 14
Slide 15
Tarbijate ootused
• Linnarahvastiku osakaal kasvab
• Toitumine paraneb
•
- Uued nõuded toidu ohutusele
•
- Uued ootused seotud tervisega
•
- Uued ootused seoses funktsionaalsusega
• Kõrgema lisandväärtusega, aga odavamad tooted
Slide 16
Trendid tarbijate ootuses
• Mugavus = lihtsus (pakendamisel,
märgistamisel, valmistamisel)
• Eelistatud on naturaalne ja lisaainete
vaba toit
• Hinnatakse lihtsust, arusaadavust,
autentsust ja puhtust
Slide 17
Ketipõhine lähenemine
laudast lauale
• Tuluosa jaotus ketis (tekk endale)
• Panus kvaliteeti kogu keti ulatuses (madal
tünnilaud)
• Kommunikatsioon ketis (väljakul või
ümarlauas)
• Majanduslik transparentsus
(monitooring)
Slide 18
Riiklik sekkumine
toidutöötlemisse
•
•
•
•
•
•
•
•
Investeeringutoetus koos tingimustega
Tarbija-info
Nõuded ohutusele
Toetus teadus-arendustegevusele
Oma toidu kvaliteet ja selle promo
Väiketootjate erimeetmed
Avaliku sektori ostud
(Ekspordimeetmed)
Slide 19
Eesti liitumine OECDga
• Organisation for Economic Co-operation and Development
- Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon
• Eesti liitub käesoleva aasta lõpus
• Peamine kasu meile:
– OECD on tunnustatud analüüsikeskus – 2009. viisid organisatsiooni
eksperdid läbi Eesti kalanduse ja kalakasvatuse uuringu, mille
soovitusi juba rakendame (kalandusvaldkonna viimine ühe
administratsiooni alla)
– OECD oluline informatsiooni vahetamise paik ekspertidele
– OECD on mitmes valdkonnas suunanäitajaks
– OECD on üks parimaid statistilise informatsiooni allikaid - Eesti
statistika lisandub OECD andmebaasidesse ja publikatsioonidesse
Slide 20
• Tänan!