Transcript PowerPoint Estonian

Education at a Glance 2015
Estonia
Soumaya Maghnouj
Release date:
24 November 2015
1
Education at a Glance 2015
• 25. OECD haridusülevaade „Education at a Glance“
• Usaldusväärne infoallikas hariduse olukorra kohta
maailmas
• Avalikustatakse mõned nädalad pärast säästva arengu
näitajaid (Sustainable Development Goals)
• Rahvusvaheliselt võrreldav statistika
• ISCED 2011 klassifikatsiooni rakendamine
Milline on Eesti haridus võrreldes teiste
OECD ja partnerriikidega?
Haridustee algab Eestis vara ja
haridust pakuvad peamiselt
munitsipaal- ja riigikoolid
87% 3-aastastest lastest käivad lasteaias
Chart C2.1.
Lasteaias käivate 3- ja 4-aastaste laste osakaal (2013)
Enrolment rates at age 3 in pre-primary education (ISC 02)
100
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
Enrolment rates at age 4 (ISC 02 +ISC 1)
Suur osa eelkooliealistest lastest käivad
munitsipaallasteaedades
Laste osakaal, kes käivad munitsipaallasteaedades (2013)
%
100
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
Chart C2.3.
IKT muudab õppimist…
…aga õpetajad tunnevad, et ei ole valmis
tunnis IKT-d kasutama
Eesti õpilased hakkavad internetti kasutama noorelt
Chart D8.1.
15-aastaste õpilaste esimene internetikasutus (PISA 2012)
6 years old or younger
10-12 years old
7-9 years old
13 years old or older
Netherlands
Denmark
Israel
Norway
Sweden
Hong Kong (China)
Estonia
New Zealand
Iceland
Finland
Australia
Singapore
Spain
OECD average
Belgium
Liechtenstein
Slovenia
Chile
Latvia
Korea
Chinese Taipei
Portugal
Macao (China)
Uruguay
Costa Rica
Hungary
Jordan
Switzerland
Poland
Shanghai (China)
Austria
Croatia
Italy
Germany
Czech Republic
Ireland
Japan
Mexico
Turkey
Greece
Slovak Republic
Serbia
Russian Federation
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
Eesti poisid on digilugemisoskuses paremad kui
raamatust lugemises
Chart D8.3
Keskmine punktide vahe paberi ja pliiatsiga ning arvutipõhises lugemistestis (PISA 2012). 15-aastased õpilased, soo järgi
Mean score-point
difference
50
45
40
35
30
25
20
15
10
5
0
-5
- 10
- 15
- 20
- 25
- 30
- 35
Boys
Girls
Peaaegu iga neljas õpetaja tunneb vajadust täienduskoolituse
järgi IKT kasutamiseks tunnis
Chart D8.4
Põhikooli 3. astme õpetajate osakaal, kes on teatanud suurest vajadusest end kutsealaselt täiendada õpetamiseks vajalike
IT oskuste parandamiseks.
%
50
45
40
35
30
25
20
15
10
5
0
Õpetajaid ootab ees põlvkondade
vahetus…
…mis muudab vajaduse tuua haridusse
juurde andekaid noori olulisemaks kui iial
varem
Eesti õpetajaskonnas on oodata põlvkondade vahetust
Chart D5.2
Keskhariduses töötavate õpetajate vanuseline jaotus (2013)
< 30 years
30-39 years
≥ 50 years
40-49 years
%
China
Indonesia
Brazil
Canada
Korea
Portugal
United Kingdom
Ireland
Poland
Luxembourg
Chile
Belgium
Hungary
United States
Japan
Slovenia
Spain
Israel
France
OECD average
EU21 average
Colombia
Slovak Republic
Greece
Switzerland
Austria
Sweden
Finland
New Zealand
Germany
Czech Republic
Norway
Latvia
Estonia
Netherlands
Italy
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
Eesti õpetajate palgakasv oli aastatel 2000-2013 üks
kiiremaid võrreldavate riikide hulgas
Muutuse indeks 2000-2013 (2005 = 100, püsihindades), 15-aastase töökogemusega ning tüüpilise kvalifikatsiooniga õpetajad
2013
Index of
change
2005 = 100
140
130
120
110
100
90
80
70
60
50
2000
Chart D3.3.
Eesti õpetajate palgaskaala on lühike
Chart D3.2.
Riigi- ja munitsipaalkoolide 7.-9. klasside õpetajate aastane palga alammäär konverteeritud USA dollaritesse kasutades ostujõu
pariteeti õpetaja karjääri erinevatel ajahetkedel (2013)
the gender gap decreases from 44 to 7 score points
Equivalent USD
converted
using PPPs
140 000
120 000
100 000
80 000
60 000
40 000
20 000
0
Starting salary/typical qualifications
Salary after 15 years of experience/typical qualifications
Salary at top of scale/maximum qualifications
Kuigi kulutused õpilase kohta on aja jooksul
kasvanud,
on Eestis avaliku sektori kulutuste osakaal
SKT-st haridusele läbi teinud ühe suurima
languse
Hariduskulu õppija kohta kasvas aastatel 2005-2012
Chart B1.4.
Aastane hariduskulu õppija kohta õppeasutustes 2012. aastal võrreldes hariduskulu muutusega õppija kohta aastatel 2005-2012.
Põhiharidus, keskharidus ja keskhariduse järgne kutseharidus
Annual expenditure per student
(2012, USD)
Primary, secondary, and post-secondary non-tertiary education
16,000.00
OECD average
CHE
15,000.00
NOR
14,000.00
13,000.00
USA
12,000.00
11,000.00
10,000.00
ISL
ITA
9,000.00
UKM
FRA
SWE
NLD
BEL
CAN
OECD average
ESP
SVN
POL
POR
7,000.00
6,000.00
5,000.00
KOR
AUS
JPN FIN
8,000.00
IRE
CZE
EST
HUN
4,000.00
RUS
ISR
SVK
CHL
MEX
3,000.00
TUR
R² = 0.2984
2,000.00
1,000.00
,0.00
-20
-10
0
10
20
30
40
50
60
Change in expenditure per student between 2005 and 2012 (%)
70
80
Avaliku sektori hariduskulude osakaalu muutus SKT-st Eestis
ja võrreldud riikides
Chart B2.4.
Hariduskulude muutuse indeks 2010-2012, % SKTst
Change in public expenditure on educational institutions
Index of change (2010=100)
Change in Gross Domestic Product
Change in public expenditure on educational institutions as a percentage of GDP
125
120
115
110
105
100
95
90
85
Estonia
Hungary
Portugal
Spain
Australia
Norway
Canada
Italy
United States
Poland
Slovak Republic
EU21 average
France
Germany
Slovenia
OECD average
Ireland
Mexico
Sweden
Iceland
Japan
Netherlands
Finland
Korea
Belgium
Switzerland
Brazil
Czech Republic
Russian Federation
Israel
Turkey
Chile
80
Kõrghariduse omandamise tase on Eestis
ajalooliselt kõrge
Eestis on ajalooliselt suur kõrgharidusega inimeste
osakaal
Nooremate ja vanemate kõrgharidusega inimeste osakaal (2014)
%
70
60
50
40
30
20
10
0
- 10
Proportion of the 25-34 year-old population with tertiary education
Proportion of the 55-64 year-old population with tertiary education
Chart A1.2.
Üks kahest doktorikraadist omandatud loodus- ja
täppisteadustes või inseneriteadustes
Loodus- ja täppisteaduste või inseneriteaduste valdkonnas doktorikraadi omandanud üliõpilaste osakaal (2013)
Sciences
70
60
50
40
30
20
10
0
Engineering, Manufacturing & Construction
Chart A3.4.
Eestis on ajalooliselt palju kõrghariduse
omandanuid
….kuid sellest tulenev palgavõit madal
Kõrgharitute palgavõit on madal
Kõrgharitute palga võrdlus keskharidusega inimeste palgaga (keskharidus = 100)
300
250
200
150
100
50
0
Chart A6.2.
a
Palgavõit on suurem riikides, kus on vähe kõrgharidusega inimesi
Chart A6.4.
%
60
Population with tertiary education
Canada6
50
40
30
OECD average
Kõrgharidusega töötajate sissetulek ning nende osakaal rahvastikust (2013)
Israel
Luxembourg1
Korea
United States
United
Kingdom7
Australia6 Finland6
Norway
Ireland3
Switzerland1
Sweden
Estonia1
Belgium1
Denmark
New Zealand
Spain6
Netherlands2,4
OECD average
France5
Austria
Slovenia
Greece
Japan2,6
Poland2,6
Portugal
Czech Republic
Slovak Republic
20
Italy5
OECD average
Hungary
Colombia
Chile2,5
Mexico2,6
Turkey3
Brazil
10
Relative earnings
Eestis on laste haridustase madalam kui nende vanematel
Põlvkondade haridustasemete muutus (2012)
Downward mobility (lower educational attainment than the highest level reached by parents)
Upward mobility to upper secondary or post-secondary non-tertiary education
%
Upward mobility to tertiary education
100
90
80
70
60
50
40
16
30
10
20
10
0
22
Chart A4.1.
Kõrghariduse omandamise tase on Eestis
ajalooliselt kõrge…
…aga madal on IKT-oskuste tase
Probleemilahenduse oskus tehnoloogiarikkas keskkonnas
on Eestis madal
Chart A5.5.
Täiskasvanute osakaal, kelle probleemilahendusoskused tehnoloogiarikkas keskkonnas on head, valitud sektorid (2012)
70
60
50
40
30
20
10
0
Human health and social work activities
Manufacturing
Wholesale and retail trade; repair of motor vehicles and motorcycles
Education
Kutsekeskharidus ei ole Eestis
nii populaarne kui
gümnaasiumiharidus
Kuus kümnest keskhariduse tasemel õppijast omandab
haridust gümnaasiumis
15-19aastaste keskhariduse tasemel õppijate jaotus õppe liigi järgi (2013)
General programmes
100
90
80
70
60
50
40
30
20
10
0
Vocational programmes
Chart C1.2.
Meeste ja naiste palgalõhe
Kõrgharidust omandab rohkem naisi kui mehi
25-34aastaste osakaal, kes on omandanud kõrghariduse, sooline jaotus (2014)
%
80
70
60
50
40
30
20
10
0
Men
Women
Chart A10.1
Kõrgharidusega naiste palgad on madalamad võrreldes
sama haridustasemega meeste palkadega
Chart A10.6
.
35-44aastaste kõrgharidusega naiste palga osakaal sama haridusega ja samas vanuses meeste palgast (2013 või viimase olemasoleva aasta
andmetel)
%
90
85
80
75
70
65
60
55
50
Education at a Glance 2015
http://www.oecd.org/education/education-at-a-glance-19991487.htm
www.oecd.org/edu
[email protected]
Jälgi meid:
@OECDEduSkills
@EduSkills OECD
@ EduSkills OECD