Transcript Loeng_2_rahvad_rahvused_piirid

►
Iseseisev töö aines „Kultuurigeograafia“ 2011 kevad
►
Leida iseseisvalt üks kultuurigeograafiline teaduslik uurimus
(soovitavalt artikkel andmebaasist Thomson Reuters Web of
Knowledge, aga võib ka mujalt). Teha sellest kokkuvõte ja lisada
lühidalt omapoolne hinnang uuringule (mis meeldis, mis ei
meeldinud, mis jäi artiklis segaseks, mida oleks tulnud põhjalikumalt
käsitleda jne.). Samuti selgitada mõne lausega, millist metoodikat
on antud uurimuses kasutatud (kvalitatiivne, kvantitatiivne,
ülevaateartikkel vms.) Tekst ei tohi olla pikem kui kaks A4 lk.

►
►
Uurimuse leidmisel on abiks andmebaasid
► ISI Web of Knowledge
► JSTOR (vanemad ajakirjad)
► Google Scholar
► jne
Töö esitamise tähtaeg on 1. mai 2012 aadressile [email protected] (paberil
pole vaja esitada)
Esitatud töö puhul peab olema selgelt aru saada, millist uurimust on
kasutatud.
Loeng 2
Rahvused Eestis ja mujal
Kus rahvad elavad ja
miks just seal?
►
Riik
 On ruum, millel on kindel maa- ja veeala inimesed koos neile omaste tegevuste ja
asutustega ning riigivõimuorganid. Viimased kontrollivad kogu riigi ruumi – maad,
vett ja teatud ulatuses ka õhku (riigi õhuruum) – ning suunavad riigis elavate
inimeste tegevust. Nii on riik täpselt kindlaks määratud piiridega ruum, mille
vajalikeks elementideks on valitsus ja elanikud.
►
Etnos
 Ajalooliselt kujunenud, ühise vaimse ja ainelise kultuuri tunnustega (keel, usund,
asustus) ning eneseteadvuse ja endanimetusega dünaamiline inimkooskond.
Etnosed võivad olla nii riigi rajanud rahvused ja omariiklusele püüdlevad rahvad kui
ka hõimud ning ema- ehk põhietnosest maa-alaliselt eraldatud etnilised rühmad,
samuti emaetnosest teatud kultuuritunnuste (subkultuuri) poolest erinevad
etnograafilised rühmad.
 Etniline vähemus
►
►
Rahvusvähemus
 Enamasti riigi piirivööndis ja sümpaatiad sõltuvad sageli naaberriigist
Riigita etnos
 Enamasti keeleline kooskond, kel pole kusagil maailmas oma riiklikku institutsiooni
 Etniline vähemus (ruumiliselt)
►
►
►
►
Riigi äärealadel
Saarekestena riigi sisemuses
Hajusalt rändlevana kogu riigi maa-alal
Rahvus
 On etnose arengustaadium; rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja/või muudel
teguritel põhinev etniline identiteet.
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
Eestis elavad rahvused seisuga 31.
märts 2000
Rahvused kokku 1 370 052
Eestlased
930 219
Venelased
351 178
Ukrainlased
29 012
Valgevenelased
17 241
Soomlased
11 837
Tatarlased
2 582
Lätlased
2 330
Poolakad
2 193
Juudid
2 145
Leedulased
2 116
Sakslased
1 870
Armeenlased
1 444
Aserbaidžaanid
880
Moldovlased
645
Mordvalased
562
Mustlased
542
Tšuvašid
495
Grusiinid
430
Karjalased
430
Ingerisoomlased 358
Rootslased
300
Marid
Udmurdid
Bulgaarlased
Ungarlased
Korealased
Baškiirid
Kreeklased
Komid
USA ameeriklased
Usbekid
Kasahhid
Lesgid
Osseedid
Rumeenlased
Isurid
Hindud
Inglased
Tšetšeenid
Vepslased
Taanlased
Türkmeenid
Tadžikid
Gagauusid
Avaarid
245
241
204
172
169
152
150
138
133
132
127
121
116
77
62
55
55
48
43
38
36
35
32
30
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
►
Hollandlased
Hiinlased
Itaallased
Dargid
Kirgiisid
Prantslased
Türklased
Tšehhid
Permikomid
Araablased
Norralased
Kanadalased
Austerlased
Kalmõkid
Burjaadid
Hispaanlased
Jakuudid
Kurdid
Lakid
Kabardid
Pärslased
28
27
27
26
26
26
24
21
20
19
19
18
17
17
16
16
15
15
15
14
14
•Tšerkessid
•Abhaasid
•Kumõkid
•Nogaid
•Karatšaid
•Pakistanlased
•Vadjalased
•Vietnamlased
•Iirlased
•Ingušid
•Serblased
•Šotlased
•Šveitslased
•Peruulased
•Uiguurid
•Hakassid
•Jaapanlased
•Karaiimid
•Kongod
•Talõšid
14
13
10
10
9
9
9
9
8
8
8
8
8
7
7
6
6
6
6
6
Brasiillased
Kuubalased
►
Liivlased5
►
Neenetsid
►
Austraallased
(ingliskeelsed)
►
Jugoslaavlased
►
Korjakid
►
Mongolid
►
Saamid
►
Slovakid 4
►
Taatlased
►
Valloonid
►
Altailased
►
Handid
►
Horvaadid
►
Indoneeslased
►
Jorubad
►
Mehhiklased
►
Nanaid
►
Puštud
►
Rutulid
►
Albaanlased
►
Amharid
►
Assüürlased
►
Bengalid
►
Ecuadorlased
►
Guatemalalased
►
Nepallased
►
Singalid
►
►
5
5
5
4
4
4
4
4
4
4
3
3
3
3
3
3
3
3
3
2
2
2
2
2
2
2
2
•Šoorid
•Tabassaraanid
•Uruguaylased
•Uusmeremaalased
(ingliskeelsed)
•Abasiinid
•Adõgeed
•Asteegid
•Berberid
•Boliivlased
•Bretoonid
•Eveenid
•Evengid
•Gudzaratid
•Hausad
•Honduraslased
•Ibod
•Ketšuad
•Kõmrid
•Makedoonlased
•Mansid
•Montenegrolased
•Saintvincentlased
•Suulud
•Temned
•Tšuktšid
•Tõvalased
•Ukwuanid
•Rahvus teadmata
2
2
2
2
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
1
7 919
►
Venelased
Ajalooline kokkupuude piirialadel
17.-18. sajandil vanausulised Peipsi järve läänerannikule
Alutaguse – segaasustusega ala (polovernikud)
18. sajandist hakkas kasvama venelaste hulk eelkõige läbi linnade (sõjaväelased,
kaupmehed, ametnikud).
 1782. moodustasid venelased umbes 2% Eesti ala elanikest
 19. sajand venelaste osatähtsus Eesti linnades kasvas




►
Tartu Ülikool, vene seltsid
 1897. aastal moodustasid venelased 4,5 % Eesti ala elanikkonnast
 19/20 sajandivahetus venestamine
 Iseseisvas Eestis 1922. elas 91 109 venelast (u 20 000 olid põgenikud
Venemaalt) Enim venelasi elas piiriäärsetes valdades
 1934 elas Eestis 92 656 venelast (8,2 %)
 Pärast II maailmasõda rahvusrühma kiire kasv
►
►
►
►
►
►
►
1941
1959
1970
1979
1989
2000
2012
72 848
240 227
334 620
408 778
474 834
351 178
340 750
Pühtitsa klooster
►
Ukrainlased
 Kiievi suurvürst Jaroslav Tark vallutas Tartu 1030
 Siiski pole aktiivset ja suurt ukrainlaste rahvusrühma Eestis ajalooliselt
eksisteerinud
 Praegune suur ukrainlaste arv on II maailmasõjale järgnenud
rahvastikuprotsesside tulemus
►
►
►
►
►
►
►
►
►
1897
1922
1934
1959
1970
1979
1989
2000
504
?
2
15 769
28 086
36 044
48 271 neist emakeelseid 44,2%
29 012 neist emakeelseid 41,1%
Valgevenelased
 Valgevenelaste arv Eestis samuti seotud peamiselt II maailmasõjale järgnenud
protsesseidega
►
►
►
►
►
►
►
►
1897
1922
1934
1959
1970
1979
1989
2000
272
?
?
10 930
19 086
24 461
27 711 neist emakeelseid 31,9%
17 241 neist emakeelseid 28,7%
►
Soomlased 11 837
 Ajalooliselt tihedad sidemed, kuid asustust pole olnud
(sõbrakaubandus)
 Saame jagada ingerisoomlasteks ja “tava”-soomlasteks
 Enamik Eesti soomlastest on päritolult ingerisoomlased
► Ala
kahel pool Neeva jõe suuet. Ingerimaa soomlased asustasid
selle ala 17. sajandil pms. Ida-Soomest.
► Repressioonid enne II maailmasõda. Hiljem valisid paljud
ingerisoomlased elukohaks Eesti (kultuuriline ja usuline lähedus)
► 1980. aastate lõpust paljud siirdunud Soome.
► Emakeelsus 2000. aasta rahvaloenduse järgi
 4554 soome, 3701 eesti, 3534 vene keel
Sõbrakaubandus
Mahu rannas 20.
sajandi alguses.
Tartu
Ingerisoomlaste
Seltsi maja
►
Juudid
2 145
 Eestis kujunes juudi kogukond välja 19. sajandi I poolel
 Esimesed juudid saabusid illegaalselt Vene tsaaririigi läänealadelt, kus nad võisid
elada (a-st 1791, see kehtis kuni 1865. aastani)
 Juutide põhiosa moodustasid Poola, Leedu ja Kuramaa aladelt pärit
külakaupmehed ja käsitöölised
 Juudi koguduste rajajaks said nn “Nikolai sõdurid” ehk kantonistid. Need on
1805-1856 sündinud juudist soldatite pojad, kes määrati vene sõjaväkke. Pärast
sõjaväge (reeglina teenistus 25 aastat, sõjaväkke määrati 12. aastaselt) asuti
elama ka Eesti aladele.
 Juutide kogukond tekkis kõigisse Eesti n.-ö. vanadesse linnadesse.
 Iseseisvumine eraldas Eesti juudi kogukonna juudid Venamaa ja Läti keskustest.
 1926 kultuurautonoomia
 Rängalt tabas Eesti juudi kogukonda II maailmasõda
 Praegune juudi kogukond pärineb paljuski Vene aladelt pärast II maailmasõda
siia elama asunud juutidest
 Paljud liikunud edasi Iisraeli
 Keeleline assimileerumine pigem vene keele poole
 Jidišit vallatakse vähe
 Emakeelsus 2000 rahvaloenduse järgi
►
124 jidiš, 248 eesti, 1728 vene
Juudi sünagoog
Tallinnas
Juudi sünagoog Tartus Turu
tänaval,
hävissünagoog,
1944
Tartu juudi
hävis II maailmasõjas
►
Sakslased
1 870
 Baltisakslased (Deutschbalten) – eestlaste ja lätlaste asualal elanud
sakslased, kes olid kuni 19. sajandi lõpuni kõige arvukam etniline
vähemus Eestis.
 Asustuse algus Eestis 13. sajandi algus, lõpp 1939-41.
 Oli sajandeid valitsev rahvas, kahesugune mõtteviis: kurnajad vs.
kultuuritoojad
 Arv
►
►
►
►
1881
1897
1922
1934
46
33
18
16
779
362
319
346
(5,3%)
(3,5%)
(1,7%)
(1,5%)
 1960. aastatel hakkas Eestisse saabuma ohtramalt sakslasi Venamaalt nn
volgasakslasi, kellest enamik kasutas Eestit vahepeatusena Saksamaa
LV-i ümberasumisel.
 Volgasakslased olid asunud Katariina II ajal elama Volga jõe alamjooksu
piirkonda. Väikemaid sakslaste kogukondi oli ka mujal.
 II maailmasõja ajal küüditati paljud Siberisse ja Kasahhi.
 1955 osaliselt rehabiliteeriti 1974. aastast hakati lubama Saksamaale
 Paljud sakslased räägivad emakeelena vene keelt (2000. a. 1870-st
1219)
►
Mustlased ehk romad
542
 Rahvuse esivanemad pärit tõenäoliselt Loode, kesk- ja arvatavasti ka
Kirde-Indiast
 Eesti alal esimesed mustlased tõenäoliselt Liivi sõja ajal.
 Eesti mustlased saab ajalooliselt jagada kolmeks
►
►
►
Laiuse mustlased (tulnud Rootsist ja Soomest)
Läti mustlased (peamiselt Lõuna-Eesti)
Vene mustlased (peamiselt Põhja-Eesti
 Enamik enne II maailmasõda Eestis rännelnud mustlasi pärinesid Lätist ja
Eestis räägitakse ülekaalukalt Läti mustlasmurret. Laiusel räägiti Soome
mustlasmurret (Raaduvere).
 1841 koondati kõik mustlased Laiuse kroonuvalla hingekirja
 1941 loendati 743 paikset mustlast
 II maailmasõda säästis vaid 10% mustlastest
 Pärast II maailmasõda tulid n.-ö uued mustlased kõik Venemaalt
 542-st 2000. aastal elanud mustlasest oli emakeeleks mustlaskeel 426-l
►
Rootslased 300
 Eesti mõistes räägitakse valdavalt rannarootslastest või siis
eestirootslastest
 Lääne- ja Loode-Eestis, suuremad asualad Ruhnu, Noarootsi,
Pakrid, Osmussaar, Naissaar, Vormsi, Hiiumaa
 Ilmselt asustasid Eesti ala 13.-14. sajandil
 Sajandeid eriseisuses, ei tunnistanud end pärisorjadena
► Hiiurootslased
– 1781 tüli mõisaomanikuga ja umbes tuhat rootslast
küüditati Reigi piirkonnast Lõuna-Venemaale (täna Ida-Ukraina)
 1934. aastal elas kokku 7641 rootslast
 Asustus lõppes II maailmasõjaga
► 1970
► 1979
► 1989
► 2000
435
254
297
300
Ruhnu kirikud
►
Lätlased
2 330
 Ajalooliselt olnud segaasustusega alasid ja nii on piiri jagamisel
jäänud eestlasi Läti poolele ja lätlasi Eesti poolele.
 Siiski ühtegi suuremat lätlaste asuala tänasel Eestist pole olnud
(küll räägime nt. Korneti eestlastest). Lätlaste kolooniast saame
siiski rääkida Petserimaa Laura ümbruses.
 Piiritüli 1919-20
 1897 elas Eestis 9793 lätlast, 1922 umbes 6000 (arve ei saa hästi
võrrelda)
 1989 elas Eestis 3135 lätlast (emakeelsus 57,2%)
 2000 elas Eestis 2330 lätlast, neist Läti keel oli emakeel 1242-l ja
vene keel 859-l. Eesti keel oli emakeeleks 208-l.
Jüri Viikberg, 1999. Eesti rahvaste raamat. Rahvusvähemused, rühmad ja –killud.
Tammaru, T.; Kulu, H. 2003. The ethnic minorities of Estonia:
Changing size, location, and composition. Eurasian Geography and
Economics, 44(2), 105 - 120.
► Eestlased
väljaspool Eestit
 Hill Kulu (1993) magistritöö
► 19.
sajand Venemaa
► 20. sajandi algus ka Põhja-Ameerika
► II maailmasõda
► Euroopa Liit
 ???
Eestlased
Venemaal
1897