Transcript PowerPointi esitlus

Riigi edu sõltub
haldussüsteemi
korraldusest
Karin Jaanson
21.04.2012.
Karin Jaanson
Töökogemus:
1990-1994 Elva abilinnapea (linna rahandus, majanduse areng)
1994-2000 Tartu maavalitsus ( majandusosakonna juhataja,
arengu- ja planeerimise osakonna asejuhtaja)
2002-2005 Tartu Ülikool (teadus- ja arendusosakonna juhataja, teadusprorektori
abi)
2005-2011 Tartu abilinnapea (linna rahandus, ettevõtluse ja turismi areng)
2012Haridus- ja Teadusministeerium nõunik (kõrgharidus ja teadus)
Haridus:
1983 Tallinna Tehnikaülikool, majandusteaduskond (tööstuse juhtimine ja
planeerimine
1999- MA, Tartu Ülikool, majandusteaduskond, Magistritöö teema „ Kohalik
omavalitsus – haldussüsteemi diferentseeritud detsentraliseerimine“
2002- MPA, Georgia Ülikool, USA, avalik haldus
Riigi üldine edu, majandusedu sõltub
oluliselt tema haldussüsteemist
• Iga riigi poliitika ülesanne on sotsiaalse heaolu maksimeerimine
• Haldussüsteem on oma olemuselt riigielu korraldamise süsteem
• Oma struktuurilt on haldussüsteem hierarhiline, mis tagab süsteemi
stabiilsuse ja tasakaalustatuse
• Head haldussüsteemi puhul on seos maksude ja saadud teenuste vahel
ning alam valitsustasanditel on piisav fiskaalautonoomia
Elaniku tulu-kulu mudel
raha
keskmine kulu
elaniku kohta
keskmine tulu
elaniku kohta
KESKUS
kaugus keskusest km
Haldussüsteemi kujundamise lähtekohad
1.
Riigi haldussüsteem on terviklik, ühe või mitme tasandi reformimine
mõjutab otseselt teisi tasandeid
2.
Avaliku halduse arendamise eesmärk peab olema kodanike rahulolu
suurendamine, mis on avalike hüvede kvaliteedi mõõdupuu
3.
Demokraatia tugevdamine. Avalik võim peab olema hajutatud. See
tähendab avalik võimu detsentraliseerimist. Demokraatliku riigikorralduse
aluseks on mõistlikult detsentraliseeritud haldussüsteem valitsemise
eritasanditega
Milton Friedman: riigivõim peab olema hajutatud, kui valitsus peab rakendama
oma võimu, siis pigem kohalikes üksustes. Detsentraliseerimine aitab ära hoida
“demokraatliku despootia” tekkimist ja mitmekesistab huvigruppide
juurdepääsukanaleid ja suurendab kodanike osalemist poliitikas.
4.
Kohalik omavalitsus on poliitilise hariduse instrumendiks, luues oma
piirkonna kodanikele võimaluse aktiivselt osaleda ühiskonnaelus
Eesti haldussüsteemi kujundamise lähtekohad
1. Kuidas toime tulla rahvaarvu vähenemise ja linnastumisega
sh pealinnastumisega, et tagada vajalike avalike hüvede
olemasolu ja kvaliteet
2. Kooskõlla viimist vajab ülesannete ja tulude jaotus
eritasandite vahel
3. Erinevalt arenenud demokraatiaga riikidest on meil seos
makstavate maksude ja saadud teenuste vahel nõrk ja väga
hägune
Detsentraliseerimise eelised ja puudused
EELISED:
• kohaliku omavalitsuse võime paremini rahuldada elanike
maitse-eelistustest tingitud soove avalike hüvede või avalikult
osutatud erakaupade osas
• kohalikul tasandil on rohkem võimalusi innovaatiliseks
lähenemiseks ja eksperimenteerimiseks
• valitsuste paljusus, mis sunnib valitsusi efektiivsemalt ja
tõhusamalt töötama
PUUDUSED:
• ressursside ebaefektiivne paigutus
• ei õnnestu kasutada mastaabisäästust tulenevaid eeliseid
Tsentraliseerimisest tulenev heaolu puhaskadu
q indiviidide nõudlus
qa OV a indiviidide nõudlus
qb OV b indiviidide nõudlus
Da OV a nõudluskõver
Db OV b nõudluskõver
MC - piirkulu on kogukulu
suurenemine toodangu mahu
suurenemisel ühe ühiku võrra
HIND
1
MC
P
Da
Db
0
qb
q
qa
KOGUS
Euroopa Liit
• 27 liikmesriiki - 501 464 elanikku
• 105 osariiki 7 liikmesriigis
• 1126 teise tasandi omavalitsusüksust 17 liikmesriigis, kus elab
94,4% EL elanikkonnast ja katab 83,6% EL territooriumist
• 89 149 esimese tasandi omavalitsusüksust
• Esimese tasandi KOV keskmine suurus 5630 elanikku, Eestis 5930
elanikku; suurim Inglismaal 152 680; väiksem 1680 Tsehhis
• Avalik sektor 50,6% SKP-st; Eestis 40,6%
• SKP elaniku kohta 24 422 eurot, Eestis 10 675 eurot
• SKP
kahetasandilise KOV süsteemiga riikides 24 745 eurot,
ühetasandilise KOV süsteemiga riikides 18 959 eurot
Allikas: EU subnational governments 2010 key figures
Malta
Cyprus
Greece
Ireland
Luxembourg
Portugal
Bulgaria
Slovakia
Slovenia
France
Romania
EESTI
Latvia
Hungary
Czech Republic
Lithuania
United Kingdom
Italy
Poland
EL KOKKU
Netherlands
Austria
Finland
Belgium
Germany
Sweden
Spain
Denmark
Regionaalsete ja kohalike omavalitsuste kulude
osakaal (%) avaliku sektori kuludest
70
60
50
40
30
20
10
0
Avaliku sektori suuruse ja detsentraliseerimise vaheline seos EL
riikides
Alam tasandite osakaal (% AS
kogukulutustest)
70
DK
60
ES
50
SE
DE
BE
40
EU27
PL
30
AT
UK
HU
RO
20
NL
IT
CY
LV
LT
EE
FI
FR
SI
SK
BG
PT
LU
10
IE
EL
CZ
MT
0
35
40
45
50
55
60
AS kulud (% SKP-st)
65
70
Majandusliku jõukuse ja detsentraliseerimise
vahelised seosed EL riikides
90,000
80,000
LU
70,000
SKP pc (€)
60,000
50,000
DK
40,000
NL
AT
IE
30,000
FR
CY
EL
20,000
MT
10,000
UK
IT
EU27
PT
SE
FI
BE
DE
ES
SI
CZ
EE
HU
LV
LT
RO
BG
SK
PL
0
0
10
20
30
40
50
60
Alamtasandite osakaal kogu avaliku sektori kulutustest (%)
70
USA, Georgia Osariik
• Elanike arv 2011 9 815 210
sh 2 831 753 munitsipaliteetides ehk ca 30 %
• SKP elaniku kohta 2010 25 098 $
Munitsipaliüksuste
teedi suurus
arv
osakaal
üle 50 000
12
2,3%
25 000-49 999
16
3,0%
10 000-24 999
46
8,7%
5 000-9 999
47
8,9%
2 500-4 999
82 15,5%
1 000-2 499
90 17,0%
500-999
89 16,8%
vähem kui 500
147 27,8%
KOKKU
529 100,0%
üksuste
Maakonna suurus arv
osakaal
üle 100 000
14
8,8%
50 000 - 99 999
22 13,8%
25 000 - 49 999
25 15,7%
15 000 - 24 999
41 25,8%
10 000 - 14 999
25 15,7%
alla 10 000
32 20,1%
KOKKU
159 100,0%
KOV TASANDID
Maakond – teise tasandi kohaliku omavalitsuse üksus
Linn/vald – esimese tasandi kohaliku omavalitsuse üksus
Omavalitsuse tulud (USA, Georgia osariik)
osakaal Maakond Kokku
Linn
TULU LIIK
792 100,0%
1073 100,0%
TULUD KOKKU elaniku kohta $
394 49,7%
325 30,3%
Kinnisvara maks
176 22,2%
233 21,7%
Müügimaks
Aktsiisi - ja spetsiaalsed
4,8%
38
180 16,8%
kasutusmaksud
1,6%
13
5,2%
56
Litsentsid, load ja trahvid
115 14,5%
158 14,7%
Teenustasud ja muud tulud
Toetus osariigi ja
7,1%
56
121 11,3%
föderaalvalitsuselt
Omavalitsuse kulud (USA, Georgia osariik)
KULU LIIK
Linn
Tegevuskulud elaniku kohta
kokku $
Valitsemine
Turvalisus
Kohtud
Tervishoiu- ja sotsiaalteenused
Kommunaalteenused
Teede ja tänavate korrashoid
Vaba-aja teenused
Haridus
Kogukonna areng
Muud kulud
osakaal Maakond osakaal Kokku
788 100,0%
180 22,8%
342 43,4%
15
1,9%
13
1,6%
11
1,4%
82 10,4%
49
6,2%
12
1,5%
54
6,9%
30
3,8%
600 100,0%
126 21,0%
220 36,7%
63 10,5%
56
9,3%
6
1,0%
45
7,5%
35
5,8%
1
0,2%
19
3,2%
29
4,8%
1388
306
562
78
69
17
127
84
13
73
59
Kokkuvõtteks:
• Iga riigi haldussüsteem on terviklik ja ühe või mitme tasandi
reformimine mõjutab otseselt teisi tasandeid. Haldusreformi
on vaja kogu riigi haldussüsteemi efektiivsema toimimise
saavutamiseks
• Kahel kolmandikul meie riigi territooriumil elab vaid 12,6
protsenti rahvastikust. Maapiirkondades ei ole kunagi
võimalik ja ka vajalik samas mahus teenuseid osutada, mis
linnades.
• Vaja on kokku leppida avaliku sektori ülesannete selges
jaotuses riigi ja omavalitsuste vahel (optimaalne tööjaotus)
ning kujundada sellele vastav maksusüsteem ning
maksutulude jagunemine, nii et oleks võimalikult selge seos
makstud maksude ja saadud teenuste vahel.
Eesti üks võimalik haldusmudel
I TASANDI KOV LINN/VALD
II TASANDI KOV MAAKOND
SUUR LINN TÄIDAB
KAHE TASANDI ÜLESANDEID
L
I
N
N
RIIK
V
A
L
D
V
A
L
D
L
I
N
N
VALD
V
AL
D
RAHVAS
TERRITOORIUM
Avalikus sektoris töötab 158 600 inimest e 23 % tööjõust
Avalikus teenistuses
28 632
e 18% avaliku sektori töötajatest e 4,5% tööjõust
sh KOV
5 325
e 19% avaliku teenistuse töötajatest
TÄNAN!