Slide 1

Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov

Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
 Kõnetehnoloogia seisukoht


Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
 Üldsõnade suur kasutussagedus


Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
 Kuidas neid sõnu hääldatakse?
 Missugused hääldusvariandid esinevad?
 Millest need hääldusvariandid on tingitud?


Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
 Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
 Tarkvaraprogramm Praat


Tulemused


Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.

Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall

Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus

Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.

Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi

Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.

Tulemused


Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]

Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
 Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi


Kokkuvõtteks


Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus

Tänan kuulamast!


Slide 2

Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov

Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
 Kõnetehnoloogia seisukoht


Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
 Üldsõnade suur kasutussagedus


Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
 Kuidas neid sõnu hääldatakse?
 Missugused hääldusvariandid esinevad?
 Millest need hääldusvariandid on tingitud?


Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
 Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
 Tarkvaraprogramm Praat


Tulemused


Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.

Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall

Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus

Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.

Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi

Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.

Tulemused


Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]

Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
 Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi


Kokkuvõtteks


Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus

Tänan kuulamast!


Slide 3

Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov

Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
 Kõnetehnoloogia seisukoht


Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
 Üldsõnade suur kasutussagedus


Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
 Kuidas neid sõnu hääldatakse?
 Missugused hääldusvariandid esinevad?
 Millest need hääldusvariandid on tingitud?


Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
 Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
 Tarkvaraprogramm Praat


Tulemused


Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.

Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall

Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus

Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.

Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi

Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.

Tulemused


Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]

Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
 Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi


Kokkuvõtteks


Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus

Tänan kuulamast!


Slide 4

Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov

Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
 Kõnetehnoloogia seisukoht


Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
 Üldsõnade suur kasutussagedus


Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
 Kuidas neid sõnu hääldatakse?
 Missugused hääldusvariandid esinevad?
 Millest need hääldusvariandid on tingitud?


Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
 Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
 Tarkvaraprogramm Praat


Tulemused


Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.

Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall

Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus

Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.

Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi

Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.

Tulemused


Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]

Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
 Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi


Kokkuvõtteks


Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus

Tänan kuulamast!


Slide 5

Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov

Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
 Kõnetehnoloogia seisukoht


Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
 Üldsõnade suur kasutussagedus


Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
 Kuidas neid sõnu hääldatakse?
 Missugused hääldusvariandid esinevad?
 Millest need hääldusvariandid on tingitud?


Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
 Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
 Tarkvaraprogramm Praat


Tulemused


Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.

Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall

Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus

Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.

Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi

Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.

Tulemused


Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]

Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
 Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi


Kokkuvõtteks


Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus

Tänan kuulamast!


Slide 6

Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov

Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
 Kõnetehnoloogia seisukoht


Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
 Üldsõnade suur kasutussagedus


Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
 Kuidas neid sõnu hääldatakse?
 Missugused hääldusvariandid esinevad?
 Millest need hääldusvariandid on tingitud?


Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
 Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
 Tarkvaraprogramm Praat


Tulemused


Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.

Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall

Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus

Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.

Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi

Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.

Tulemused


Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]

Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
 Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi


Kokkuvõtteks


Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus

Tänan kuulamast!


Slide 7

Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov

Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
 Kõnetehnoloogia seisukoht


Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
 Üldsõnade suur kasutussagedus


Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
 Kuidas neid sõnu hääldatakse?
 Missugused hääldusvariandid esinevad?
 Millest need hääldusvariandid on tingitud?


Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
 Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
 Tarkvaraprogramm Praat


Tulemused


Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.

Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall

Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus

Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.

Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi

Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.

Tulemused


Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]

Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
 Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi


Kokkuvõtteks


Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus

Tänan kuulamast!


Slide 8

Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov

Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
 Kõnetehnoloogia seisukoht


Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
 Üldsõnade suur kasutussagedus


Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
 Kuidas neid sõnu hääldatakse?
 Missugused hääldusvariandid esinevad?
 Millest need hääldusvariandid on tingitud?


Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
 Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
 Tarkvaraprogramm Praat


Tulemused


Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.

Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall

Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus

Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.

Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi

Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.

Tulemused


Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]

Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
 Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi


Kokkuvõtteks


Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus

Tänan kuulamast!


Slide 9

Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov

Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
 Kõnetehnoloogia seisukoht


Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
 Üldsõnade suur kasutussagedus


Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
 Kuidas neid sõnu hääldatakse?
 Missugused hääldusvariandid esinevad?
 Millest need hääldusvariandid on tingitud?


Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
 Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
 Tarkvaraprogramm Praat


Tulemused


Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.

Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall

Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus

Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.

Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi

Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.

Tulemused


Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]

Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
 Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi


Kokkuvõtteks


Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus

Tänan kuulamast!


Slide 10

Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov

Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
 Kõnetehnoloogia seisukoht


Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
 Üldsõnade suur kasutussagedus


Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
 Kuidas neid sõnu hääldatakse?
 Missugused hääldusvariandid esinevad?
 Millest need hääldusvariandid on tingitud?


Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
 Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
 Tarkvaraprogramm Praat


Tulemused


Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.

Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall

Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus

Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.

Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi

Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.

Tulemused


Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]

Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
 Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi


Kokkuvõtteks


Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus

Tänan kuulamast!


Slide 11

Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov

Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
 Kõnetehnoloogia seisukoht


Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
 Üldsõnade suur kasutussagedus


Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
 Kuidas neid sõnu hääldatakse?
 Missugused hääldusvariandid esinevad?
 Millest need hääldusvariandid on tingitud?


Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
 Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
 Tarkvaraprogramm Praat


Tulemused


Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.

Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall

Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus

Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.

Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi

Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.

Tulemused


Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]

Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
 Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi


Kokkuvõtteks


Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus

Tänan kuulamast!


Slide 12

Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov

Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
 Kõnetehnoloogia seisukoht


Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
 Üldsõnade suur kasutussagedus


Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
 Kuidas neid sõnu hääldatakse?
 Missugused hääldusvariandid esinevad?
 Millest need hääldusvariandid on tingitud?


Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
 Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
 Tarkvaraprogramm Praat


Tulemused


Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.

Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall

Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus

Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.

Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi

Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.

Tulemused


Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]

Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
 Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi


Kokkuvõtteks


Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus

Tänan kuulamast!


Slide 13

Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov

Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
 Kõnetehnoloogia seisukoht


Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
 Üldsõnade suur kasutussagedus


Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
 Kuidas neid sõnu hääldatakse?
 Missugused hääldusvariandid esinevad?
 Millest need hääldusvariandid on tingitud?


Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
 Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
 Tarkvaraprogramm Praat


Tulemused


Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.

Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall

Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus

Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.

Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi

Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.

Tulemused


Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]

Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
 Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi


Kokkuvõtteks


Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus

Tänan kuulamast!


Slide 14

Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov

Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
 Kõnetehnoloogia seisukoht


Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
 Üldsõnade suur kasutussagedus


Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
 Kuidas neid sõnu hääldatakse?
 Missugused hääldusvariandid esinevad?
 Millest need hääldusvariandid on tingitud?


Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
 Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
 Tarkvaraprogramm Praat


Tulemused


Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.

Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall

Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus

Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.

Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi

Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.

Tulemused


Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]

Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
 Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi


Kokkuvõtteks


Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus

Tänan kuulamast!


Slide 15

Sagedasti esinevate sõnade
hääldus spontaankõnes
Maia Bubnov

Teema olulisus
Eesti keele õpetamise seisukoht
 Kõnetehnoloogia seisukoht


Spontaanne kõne
Suuline suhtlus, mida kasutame
igapäevastes situatsioonide
 Üldsõnade suur kasutussagedus


Töö eesmärgid ja uurimisküsimused
Missugused on spontaankõne sagedaimad
sõnad?
 Kuidas neid sõnu hääldatakse?
 Missugused hääldusvariandid esinevad?
 Millest need hääldusvariandid on tingitud?


Metoodika
Pikemad kui ühesilbilised sagedased sõnad
aga, nagu, seda, selle, mingi, selline, väga, ikka,
midagi, oma
 Hääldusvariant, rõhulisus ning positsioon
lausungis
 Tarkvaraprogramm Praat


Tulemused


Aga, nagu, seda, mingi ja väga puhul esines
võrdselt helilise ja helitu klusiiliga
hääldusvariant.

Joonis 1. Nagu erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selle, ikka ja oma puhul oli ülekaalus
ühiskeelne hääldusmall

Joonis 2. Selle erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Midagi puhul oli sagedaim läbivalt heliliste
häälikutega hääldus

Joonis 3. Midagi erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Selline puhul oli valdav kõnekeelne hääldus, kus
geminaatkonsonant oli palataliseerimata.

Joonis 4. Selline erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Vältemuutus
◦ Ikka
◦ Selline, selle
◦ Mingi

Joonis 5. Ikka erinevad hääldusvariandid ja nende osakaal protsenditi.

Tulemused


Rõhulises positsioonis esines alati
ühiskeelne hääldusvariant, välja arvatud
sõna midagi puhul, kus ka rõhulisena
võisid kõik häälikud olla helilised.

Tulemused


Häälikumuutused
◦ Konsonandi redutseerumine: [nɑu], [seɑ], [væɑ]
◦ Vokaali redutseerumine: [mŋki], [stɑ], [ŋku]
◦ Häälikukadu sõna alguses või lõpus: [mɑ] (oma),
[kɑ] (aga), [ikːk] (ikka), [set] (seda)
◦ Silbi redutseerumine [se] (seda), [və] (väga),
[s̬ene] (selline)
◦ Üksiku hääliku säilimine: [ɑ] (aga), [u] (nagu), [o]
(oma)
◦ Hääliku lisandumine või asendumine: [ɑŋkɑ],
[set̬ e]

Tulemused
Sagedasti esinevad sõnad on üldise
tähendusega grammatilised sõnad, mis on
kõneldes valdavalt rõhutud
 Üheksa sõna kümnest esines kõnevooru
sees, välja arvatud aga, mis esines
sagedamini peale pausi


Kokkuvõtteks


Varieerumise põhjused
◦ Kiire kõnetempo
◦ Grammatiline ja üldine tähendus

Tänan kuulamast!