Transcript Jari Kukkonen

Eesti Kutseõppeasutuste
Kvaliteediauhind 2010:
1. koolitus 05.04.-06.04.2010
Tiia Tammaru, Tallinna Tehnikaülikool
Jari Kukkonen, Vita Longa
Päevade sisukord
05.04.2010 kell 11.00 – 18.00
– Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind 2010
– Auhinna mudel kui organisatsiooni arendamise ja juhtimise vahend ehk
mida see organisatsioonile annab
– Kutsekoolide auhinna mudeli ja RADARi tutvustus
– Organisatsiooni täiuslikkuse põhimõtted
– Enesehindamine ja selle meetodid
– Auhinna mudeli põhjalik tutvustus kriteeriumite lõikes
06.04.2010 kell 9.00 – 16.00
– Auhinna mudeli põhjalik tutvustus kriteeriumite lõikes jätkub
– Taotlusdokumendi koostamine
Eesti Kutseõppeasutuste Kvaliteediauhind
2010
Kvaliteediauhinna konkursi eesmärgid:
• parendada koolide juhtimissüsteeme ja tõsta
seeläbi koolide töö tulemuslikkust;
• tunnustada silmapaistvaid koole;
• jagada kogemusi kutseharidusasutustes hästi
töötavatest süsteemidest;
• tõsta kutseõppeasutuste mainet.
Hindamisprotsess
Enesehindamine
(taotlusdokument auhinnakonkursile)
Välishindamine
Organisatsioonikülastused
Tagasisideraportid taotlejatele
Osalejate tunnustamine,
auhinna väljaandmine
Organisatsiooniline täiuslikkus
(excellence)
Üldine töötamise viis, mille tulemuseks on
• huvipoolte
•
•
•
•
•
kliendid,
töötajad,
partnerid,
ühiskond,
omanikud
• tasakaalustatud rahulolu,
• suurendades organisatsiooni pikaajalise edukuse
tõenäosust.
EFQM Education Vision
(European Foundation for Quality Management)
“Organisatsioonilise täiuslikkuse filosoofia,
meetodid ja tööriistad on juhtimise, õppekavade
ja kultuuri võtmeelementideks Euroopa kõikide
tasemete haridus- ja koolitusasutustes.”
“The philosophy, methods, tools and techniques of Business &
Organisational Excellence are key elements of the management,
curricula and culture at all levels of Education & Training in Europe”
Organisatsioonilise täiuslikkuse põhimõtted
Töötajate
arendamine ja
kaasamine
Eestvedamine ja
eesmärgi ühtsus
Sotsiaalne
vastutus
Tulemustele
orienteeritus
Protsessidele
ja faktidele
tuginev
juhtimine
Partnerluse
arendamine
Kliendikesksus
(õpilasekesksus)
Pidev õppimine,
innovatsioon &
parendamine
Kvaliteediauhindade ajalugu
• 1951 - Deming Prize (DP), Jaapan; www.juse.or.jp
• 1987 - Malcolm Baldrige National Quality Award (MBNQA), USA
www.quality.nist.gov
• 1991 - European Quality Award (EQA), alates 2006 EFQM
Excellence Award (EEA) www.efqm.org
• rahvuslikud kvaliteediauhinnad
• 2000/2001 - Eesti kvaliteediauhinna pilootprojekt
• 2002, 2003 – Eesti kvaliteediauhind
• 2002 alates – Tallinna haridusasutuste kvaliteediauhind
• 2003 – Eesti kutseõppeasutuste kvaliteediauhind
• 2003 – Eesti avaliku sektori kvaliteediauhinna pilootprojekt “Arenev
riigiasutus”
• 2004-2010 – Eesti Juhtimiskvaliteedi auhind
• 2004 alates – Eesti Turismiettevõtete kvaliteediprogramm
• 2009-2010 Kõrgkoolide sisemise kvaliteedikindlustamise programm
Mida annab kvaliteediauhinna
mudel?
• terviklik ja süsteemne lähenemine organisatsiooni
juhtimisele
• hea alus enesehindamiseks
• hea alus võrdlusanalüüsiks
• esindab ühtset, maailmas aktsepteeritud arusaama
‘täiuslikust’ organisatsioonist
• kaalutud kriteeriumide süsteem
• kvantitatiivselt mõõdetav ja võrreldav
• ei välista teisi lähenemisi, pigem integreerib
• paindlik ja adapteeritav
• parendamisele ja õppimisele orienteeritud
Kutseõppeasutuste kvaliteediauhind
Deming’i tsükkel:
Plan-Do-Check-Act
Lähenemisviis
(Plan)
Kokkulepitud
lähenemised ja tegevused
Rakendatus
(Do)
Kuidas kokkulepitu on
ellu viidud?
Ülevaatus (Act)
Kuidas lähenemisviiside ja
rakendatuse tulemusi üle vaadatakse ja parendatakse?
Tulemused
(Check)
Milline on toimimise
tase?
RADAR - mõõtesüsteem
Võimaldajad – 7 atribuuti
Tulemused – 5 atribuuti
RADARi loogika
• RADAR on EFQMi täiuslikkusmudeli keskpunktiks.
• Selle loogika ütleb, et organisatsioon peab:
- Poliitika ja strateegia loomise käigus eesmärgistama
tulemused (Results)
- Planeerima ja välja töötama kogumi integreeritud
lähenemisviise, mis toetavad püstitatud eesmärkide
saavutamist (Approaches)
- Süstemaatiliselt rakendama (Deploy) lähenemisviise
tagades nende täieliku rakendatuse
- Hindama ja vaatama üle (Assess and Review)
lähenemisviise.
Enesehindamine - EFQM-i määratlus
• ... s.o. kõikehõlmav, süstemaatiline ja regulaarne
organisatsiooni tegevuste ja tulemuste ülevaatus
vastavalt täiuslikkuse mudelile (excellence model)
• enesehindamise protsess võimaldab
organisatsioonil selgelt välja tuua oma tugevad
küljed ja valdkonnad, kus on võimalik teha
parendusi ning see lõpeb planeeritud
parendustegevustega, mille arengut seejärel
jälgitakse
Mida annab enesehindamine?
• Enesehindamise protsess annab
organisatsioonile võimaluse õppida:
– oma tugevustest ja parendusvaldkondadest
– kui kaugele on jõutud teel täiuslikkuse poole, kui
kaugele tuleb veel minna
– milline on organisatsioon teistega võrreldes
– kuhu tuleb keskendada oma piiratud ressursid
maksimaalse tulu saamiseks
Enesehindamise kasulikkus
• suureneb tähelepanu pidevale parendamisele
• organisatsiooni edusamme saab efektiivsemalt mõõta
• paraneb tippjuhtkonna pühendumus pidevale
parendamisele
• kogu organisatsioonis paraneb kvaliteediteadlikkus
• paranevad tegevuste planeerimise fokuseeritus ja
strateegilisus
• paraneb töötajate pühendumus ja osalus pideva
parendamise protsessis
Enesehindamise meetodid (EFQM-i liigitus)
•
•
•
•
•
Küsimustik
Maatriks
Täidetud vorm
Seminar
Auhinnaprotsessi simulatsioon
Enesehindamise võimalused
TUGINEMINE FAKTIDELE
AUHINNASIMULATSIOON
ANDMED
TÄIDETUD
VORM
TÖÖMAHUKUS
MADAL
SEMINAR
MAATRIKS
KÜSIMUSTIK
TUGINEMINE ARVAMUSTELE
KÕRGE
Organisatsiooni ‘küpsus’ ja
pingutuse suurus
Küps
organisatsioon
Sobiv
küsimustik
Seminar
Täidetud vorm,
toetatuna
juhendaja poolt
Auhinnasimulatsioon
Teelolev
organisatsioon
Küsimustik ja
seminar
Täidetud vorm
Auhinnasimulatsiooni piloot
Alustav
organisatsioon
Lihtne
küsimustik
Detailsem
küsimustik
Kohandatud
küsimustik
Väike
pingutus
Keskmine
pingutus
Suur pingutus
Enesehindamise sammud
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
Pühendumuse saavutamine ja hoidmine
Kommunikatsioonistrateegia väljatöötamine
sammude 3-8 jaoks
Enesehindamisprotsessi planeerimine
Otseselt seotud inimeste valik ja koolitus
Enesehindamise läbiviimine
Tulemuste ülevaatus ja prioriteetide määratlemine
Tegevusplaanide väljatöötamine ja elluviimine
Protsessi monitooring ja enesehindamise protsessi
ülevaatus
Enesehindamise integreerimine
planeerimisega
Visioon, missioon
väärtused
Visioon, missioon
väärtused
Enesehindamine
Tegevuste
planeerimine
Strateegiline
planeerimine
Lühiajaline
planeerimine
Teostamine ja
ülevaatus
• Eestvedamine
• Küpsus
• Pidev
parendamine
• Strateegiline
integreerimine
Integreeritud
planeerimisprotsess
Teostamine ja
ülevaatus
Praktiline töö
• Järgnevalt on hea võimalus värskelt läbivaadatud
mudelit lihtsustatud kujul oma organisatsiooni hindamisel
kasutada
• Kõigepealt viiakse läbi individuaalne hindamine, seejärel
võrreldakse meeskonnas
– Vaata täpsemalt järgmisel lehel 
Praktiline töö – maatriksi meetod
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
Loe läbi iga kriteeriumi kohta käivad väited maatriksi ridadel
Anna igale kriteeriumile hinne 10 palli süsteemis, tähistades valiku
ristiga
Korruta igale kriteeriumile antud hinne läbi maatriksi rea lõpus
oleva koefitsiendiga, mis iseloomustab kriteeriumi osakaalu
mudelis – saate kriteeriumi kaalutud skoori
Arvuta lõppskoor, liites kokku kõik kaalutud skoorid
Kanna tulemused radardiagrammile, võttes aluseks kriteeriumile
antud hinded 10-palli skaalal (koefitsiendiga korrutamata!!). Hinne
1=0,1; 2=0,2 jne
Võrrelge tulemusi omavahel. Arutlege erinevuste põhjuste üle.
Kommenteerige tekkinud kujundit – tugevad ja nõrgad
kriteeriumid, mida iseloomustab graafiku kuju ja pindala.
Eesti kutseõppeasutuste
kvaliteediauhinna kriteeriumid
Kriteeriumide struktuur: tulemused
6
6a (75%)
6b (25%)
Klientidega
seonduvad tulemused
Arvamused
Toimenäitajad
7
7a (75%)
7b (25%)
Töötajatega
seonduvad tulemused
Arvamused
Toimenäitajad
8
8
Ühiskonnaga
seonduvad tulemused
Arvamused ja
toimenäitajad
9
9a (50%)
9b (50%)
Toimivuse
võtmetulemused
Peamised
majandustulemused
Toimivuse
võtmenäitajad
6. Klientidega seonduvad tulemused
Milliseid tulemusi on organisatsioon
saavutanud seoses oma (väliste)
klientidega.
Tulemuste ja näitajate trendid ning
võrdlused eesmärkide ja
teiste organisatsioonidega on
olulised hindamispõhimõtted.
6a Klientide arvamused
Klientide arvamused võivad olla seotud:
- õpilastelt ja tööandjatelt kogutud tagasiside tulemustega
- õpilaste rahuloluga õppekorralduse, õppimis-, praktika- ja
olmetingimuste osas
- õpilaste rahuloluga õppekava ja spetsialiseerumisvõimaluste osas
- õpilaste rahuloluga õpetajate ja töötajatega suhtlemise ja
tunnustamise osas
- tööandjate rahuloluga praktilise väljaõppe (sh praktika) osas
- tööandjate rahuloluga õppekavade ja kutseõppeasutuse
lõpetajate osas
- tööandjate rahuloluga kutseõppeasutuse töö tulemuste
osas
- kutseõppeasutuse mainega õpilaste ja tööandjate seas
-...
6b Toimenäitajad
Toimenäitajad võivad olla seotud:
•
•
•
•
•
•
•
õpilaste arvu dünaamikaga
riigitellimuse (õpilaste vastuvõtu plaanide) ja konkursiga
kutseõppeasutusse astumisel
õpilaste väljalangevusega
õpilaste ja tööandjate kaebustega ja nende käsitlemise
tulemustega
õpilasomavalitsuse tegutsemise tulemustega
erinevate (tööandjate poolsete) tunnustustega
üldise imagoga, ajakirjanduses kajastatusega
7 Töötajatega seonduvad tulemused
Milliseid tulemusi on organisatsioon
saavutanud seoses oma töötajate
rahuloluga.
Tulemuste ja näitajate trendid ning
võrdlused eesmärkide ja
teiste organisatsioonidega on olulised
hindamispõhimõtted.
7a
Töötajate arvamused
Töötajate arvamused võivad olla seotud:
• töötajate rahuloluga isikliku arengu võimaluste ja töömotivatsiooni osas
• töötajate teadlikkusega kutseõppeasutuses toimuvast ja
• kutseõppeasutuse positsioonist haridusmaastikul
• töötajate rahuloluga töötingimuste ja -tasustamise osas
• töötajate rahuloluga kasutatavate motivatsiooni- ja
• tunnustussüsteemidega ning karjääri- ja koolitusvõimalustega
• töötajate rahuloluga juhtkonnaga suhtlemise võimaluste ning üldise
teabeleviku osas kutseõppeasutuses
• töötajate rahuloluga kutseõppeasutuse väärtuste, poliitika,
• eesmärkide ja strateegiate ja kaasahaaramise osas nende
kujundamisse
• töötajate rahuloluga neile võrdsete võimaluste tagamise osas
• töötajate rahuloluga administratiivpersonali töö täpsuse suhtes
• töötajate rahuloluga kutseõppeasutuse maine ja ühiskondliku rolli osas
• ...
7b Toimenäitajad
Toimenäitajad võivad olla seotud:
• töötajate osalemise määraga kutseõppeasutuse juhtimisel ja
otsustusprotsessides
• õpetajate ja töötajate poolt avaldatud publikatsioonide, osalemise ja
esinemisega konverentsidel/seminaridel/ koolitustel/konkurssidel
• kutseõppeasutuse konkurentsivõimelisusega tööturult heade
spetsialistide leidmisel
• kutseõppeasutuse vajaduste täitmise tulemustega tööjõu värbamise
osas
• tööjõu voolavuse, tööõnnetuste, töölt puudumiste (sh haiguspäevad),
töövaidluste ja kaebustega
• tööalaste arusaamatuste arvu ja kommunikatsiooni efektiivsusega
• töötajate ettepanekute arvuga
• koolituste tulemuslikkusega
• õpetajate omavahelise koostöö, sh meeskonnatöö kasutamise
määraga õppetöös
• koolitus- ja arenguplaanide täitmise tulemustega
• ...
8 Ühiskonnaga seonduvad tulemused
Milliseid asjakohaseid tulemusi on
organisatsioon saavutanud seoses
panusega ühiskonna arengusse.
Tulemuste ja näitajate trendid ning
võrdlused eesmärkide ja teiste
organisatsioonidega on olulised
hindamispõhimõtted.
8 Ühiskonnaga seonduvad tulemused
Ühiskonda puudutavad tulemused võivad olla seotud:
• kutseõppealaste vajaduste täitmisega piirkonnas
• kutseõppeasutuse oma tegutsemispiirkonnaga seotuse määraga
• kutseõppeasutuse mõjuga oma tegevuspiirkonnas ja avatusega
• kutseõppeasutuse juhtide ja töötajate piirkonna avalikus elus
osalemise tulemustega
• kajastatusega massimeedias ja mainega ühiskonnas
• säästliku majandamise, jäätmekäitluse ja muu keskkonnahoiuga
seonduva tulemustega
• õppimis- ja töötingimuste vastavusega töötervishoiu ja -ohutuse
nõuetele
• õppijate õppetöövälise tegevuse tulemustega piirkonnas
• võimaluste pakkumisega sportimiseks ja vaba aja veetmiseks
piirkonnas
• suhetega riiklike ja kohalike võimuorganitega
• kutseõppeasutuse poolt saadud auhindade ja tunnustustega
• ...
9 Toimivuse võtmetulemused
Milliseid tulemusi on organisatsioon oma
toimimisega saavutanud võrreldes planeerituga.
Tulemuste ja näitajate trendid ning võrdlused
eesmärkide ja teiste organisatsioonidega on
olulised hindamispõhimõtted.
9a Peamised majandustulemused
Tulemused võivad olla seotud:
• eelarve täitmisega, võrreldes kutseõppeasutuse strateegiliste
eesmärkidega, sealhulgas omateenitud vahendite osas
väljatöötatud finantsstrateegiate rakendamise tulemustega
kutseõppeasutuse eesmärkide suhtes
• investeeringute tõhususega õppe- ja töötingimuste
parendamisse
• kutseõppeasutuse finantseerimise tasemega (sh
omafinantseerimise osas)
• finantsriskide maandamise tulemuslikkusega
• õppeasutuse majandusliku seisuga
• ...
9b
Toimivuse võtmenäitajad
• Võtmenäitajad võivad olla seotud:
– õppetulemuste ja õppetööst osavõtu tasemega
– õpilaste toimetulekuga õppekavade osas
– kutseõppeasutuse lõpetajate tööhõivega
– õpilaste tulemustega konkurssidel ja kutsevõistlustel
– õppetöö tulemuste parendamiseks ettevõetud tegevuste
tulemustega
– õpilaste väljalangevuse vähendamiseks ettevõetud tegevuste
tulemustega
– enesehindamise tulemustega
– välishindamise, sh õppeasutuse inspekteerimiste ja
kontrollimiste, auhinnakonkurssidel osalemise tulemustega
– õpilaste kutseõppeasutuse juhtimisse (sh
parendustegevustesse) kaasamise tulemustega
– …
Tulemuste kvaliteedi hindamine
RADAR – elemendid ja
atribuudid
Trendid
•
i
Tulemus
Eesmärgid
Võrdlused
TULEMUS
Põhjuslikkus
Asjakohasus
Fookus
Segmenteeritus
Tulemuste täiuslikkus
• Mida organisatsioon on saavutanud
• Lõpphinnangu andmisel arvestatakse
•positiivsete trendide ja/või säilitatud heade
tulemuste olemasolu
•kas eesmärgid on püstitatud ja täidetud
•võrdlusi teiste organisatsioonidega, sealhulgas
‘oma klassi parimatega’
•nähtavat põhjuslikku seost lähenemisviiside ja
tulemuste vahel
Radari hindamismaatriks: tulemused
ELEMENDID
•
j
Tulemused
(Results)
OMADUSED
Score
Trendid


Positiivsed trendid JA/VÕI
Säilitatud head tulemused
Eesmärgid


Eesmärgid on saavutatud
Eesmärgid on asjakohased
Võrdlused


ELEMENDID
Positiivsed võrdlused teistega JA/VÕI
Positiivsed võrdlused ‘maailmaklassiga’
Põhjuslikkus

Ulatus
Tulemused katavad kõiki olulisi valdkondi
Tulemused on asjakohaselt segmenteeritud, näiteks klientide,
tegevusvaldkondade järgi
50%
75%
100%
Tulemused puuduvad
või anekdootlik
informatsioon
Positiivsed trendid
ja/või ligikaudu ¼
tulemustest rahuldaval
tasemel vähemalt 3
aasta jooksul
Positiivsed trendid ja/või
ligikaudu ½ tulemustest
heal tasemel vähemalt 3
aasta jooksul
Positiivsed trendid
ja/või ligikaudu ¾
tulemustest heal tasemel
vähemalt 3 aasta jooksul
Positiivsed trendid
ja/või kõik tulemused
heal tasemel vähemalt 3
aasta jooksul
Tulemused puuduvad
või anekdootlik
informatsioon
Ligikaudu ¼
eesmärkidest
asjakohased ja
saavutatud
Ligikaudu ½ eesmärkidest
asjakohased ja saavutatud
Ligikaudu ¾
eesmärkidest
asjakohased ja
saavutatud
Kõik eesmärgid
asjakohased ja
saavutatud
Tulemused puuduvad
või anekdootlik
informatsioon
Soodsad võrdlused
ligikaudu ¼ tulemuste
puhul
Soodsad võrdlused
ligikaudu ½ tulemuste
puhul
Soodsad võrdlused
ligikaudu ¾ tulemuste
puhul
Soodsad võrdlused
kõikide tulemuste puhul
Tulemused puuduvad
või anekdootlik
informatsioon
Nähtavad põhjustagajärg seosed
ligikaudu ¼ tulemuste
puhul
Nähtavad põhjus-tagajärg
seosed ligikaudu ½
tulemuste puhul
Nähtavad põhjustagajärg seosed
ligikaudu ¾ tulemuste
puhul
Nähtavad põhjustagajärg seosed
ligikaudu kõikide
tulemuste puhul
40
65
0
OMADUSED


25%
Tulemused on põhjustatud lähenemisviisist
Kokku
ELEMENDID
0%
5
10
15
20
0%
25
30
35
45
50
25%
Tulemused puuduvad
või anekdootlik
informatsioon
55
60
70
50%
Tulemused katavad
ligikaudu ¼
asjakohastest
valdkondadest ja
tegevustest
75
80
85
90
95
75%
Tulemused katavad
ligikaudu ½
asjakohastest
valdkondadest ja
tegevustest
100
100%
Tulemused katavad kõik
asjakohased valdkonnad
ja tegevused
Tulemused katavad
ligikaudu ¾
asjakohastest
valdkondadest ja
tegevustest
Kokku
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
55
60
65
70
75
80
85
90
95
100
SKOOR KOKKU
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
55
60
65
70
75
80
85
90
95
100
Tulemuste hindamine – trendid
• Trendid või saavutatud ja säilitatud hea tase
– üle 50% maksimumskoorist saab anda vaid 3 aasta
positiivsete trendide puhul paljudes tulemustes;
– üle 25% maksimumskoorist saab anda 3 aasta
positiivsete trendide puhul mõningates tulemustes;
– negatiivsed trendid peavad olema põhjendatud ja
näidatud, et põhjustest on aru saadud ja on võetud
ette tegevusi põhjuste kõrvaldamiseks
Tulemuste hindamine – võrdlused
• Võrdlused oma eesmärkidega
– tulemused, mida organisatsioon mõõdab, peavad
olema planeeritud
– eesmärgid peavad olema põhjendatud ja saavutatud
• Võrdlused teiste organisatsioonidega
– võrdlused konkurentide või oma ala parimatega,
sektori keskmistega
– kui ei ole võimalik saada konkurentide andmeid, võib
võrrelda ka teiste tegevusvaldkondade
organisatsioonidega
Tulemuste hindamine –põhjuslikkus
• Tulemuste põhjustatus lähenemisviisist
– heade tulemuste põhjuseks võivad olla välised
asjaolud või hea õnn; seepärast peab olema
näidatud, kuidas tulemused on saavutatud
– esitatud tulemusi peab saama seostada poliitika ja
strateegiaga ning valitud lähenemisviisidega
Tulemuste ulatus
Asjakohasus
• lõpphinnangu andmisel arvestatakse kuivõrd esitatud
tulemused katavad organisatsiooni kõiki asjakohaseid
valdkondi
• kui ulatuslikult on tulemusi esitatud hinnatava allkriteeriumi
seisukohalt
• kuivõrd on selge esitatud tulemuste olulisus
• esitatud tulemuste sisu peab vastama võimaldajates viidatud
lähenemisviisidele, sh langetatud strateegilistele valikutele
Segmenteeritus
• Kas esitatud tulemused on asjakohaselt segmenteeritud
(kliendigruppide, üksuste vms lõikes)
Andmekogumise allikad
• Üldine juhtimis- ja haridusalane informatsioon,
käsiraamatud
• Õppe- ja kasvatustööalane informatsioon (õppekava)
• Ankeetküsitlused, koosolekute protokollid,
presentatsioonid
• Sügavuti minevad intervjuud töötajatega, kasutades
struktureeritud või osaliselt struktureeritud vorme
• Olemasolevate andmete kasutamine, vajadusel nende
kohandamine konkreetse allkriteeriumi jaoks
• Kohapealsed hindamised spetsiifilise süsteemi või
tulemuse selgitamiseks
• Teadetetahvlid, intranet, kodulehekülg
Praktiline töö –
Tulemuste kirjeldamise plaan
1.
2.
3.
4.
Loetlege infoallikad, kust saate vajaliku informatsiooni
kriteeriumite 6 – 9 jaoks.
Määratlege, kes teie asutusest antud protsessis vastutab
andmete kogumise ja töötlemise eest tervikuna ja osade
eest (infoallikad, kriteeriumid).
Planeerige andmete presenteerimine ja arutelu teie
asutuses
Kas oskate öelda, mis on teie asutuse peamised
tugevused ja parendusvaldkonnad kriteeriumite 6-9
osas?