Transcript Merle Kodu slaidid

SUPERVISIOONI KOGEMUSEST
Tallinna Vaimse Tervise Keskuses
Triin Vana
 TVTK on Tallinna linna sotsiaalhoolekande asutus
 Asutuse põhieesmärk on pakkuda ja arendada kvaliteetseid
vaimse tervise teenuseid täiskasvanud psüühilise
erivajadusega inimestele
(erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenused – toetatud töö,
igapäevaelu toetamine (päevakeskuses ja inimese kodus),
toetatud elamine, perede koolitus ja nõustamine,
esmahaigestunute toetus, kogemusnõustamine jm)
 Asutuses töötab u 50 põhikohaga töötajat,
7-s struktuurüksuses.
 Multidistsiplinaarne meeskond (sotsiaaltöötajad, õed,
tegevusterapeudid, psühholoogid, pedagoogid, arstid)
 Supervisiooni praktika asutuses alates 2002
2
Tallinna Vaimse Tervise Keskuse struktuur
3
Individuaalse supervisiooni praktika
(ei ole regulaarne, toimub vastavalt vajadusele,
kokkuleppel otsese juhi ja personalijuhiga)
 Klienditöötajad
- juhtumite analüüsiks - emotsionaalselt rasked juhtumid ja
läbielamised
- tõsise väsimuse ja läbipõlemise ohu korral
 Juhid - kõikidel tasanditel juhi töö ja arengu soodustamiseks
-
-
noore juhi toetamine
kriis meeskonnas (paralleelselt meeskonna
supervisiooniga)
raskused koostöös
motivatsiooni ja jõu taastamine
organisatsiooni olukorra, suhete ja koostöö hindamiseks
prioriteetide seadmiseks
4
Rühmasupervisiooni praktika 1
(regulaarne, planeeritakse aasta alguses
sõltuvalt eesmärkidest ja vajadustest)
Üksused ehk meeskonnad - võimalus kasutada regulaarset
supervisiooni (arvestusega 9 x 2h/aastas) – iga meeskond/ juht
otsustab superv. protsessi eesmärgi, viisi, superviisori
 Juhtumite analüüsiks


töö sisu ja protsessi peegeldamine- analüüs mida tehti, mis
on tagajärjed, teised võimalused, võrdlus teiste juhtumitega,
tagasiside tööle ja tunnustus
kliendi ja iseenda parem mõistmine, oma reaktsioonide,
kliendisuhte mõjude teadvustamine, toimetulek oma
emotsioonide ja reaktsioonidega, läbipõlemise ennetamine
 Üksuse meeskonnatöö ja töökorralduse edendamiseks,
sh töösuhted, töökorraldus, rollid ja vastutus, klienditöö ja
meeskonna eesmärgid jmt.
Meeskonna kriisi puhul toetus kriisist väljatulekuks
5
Rühmasupervisiooni praktika 2
Juhid ja juhtkond - planeeritakse vastavalt vajadusele ja asutuse
eesmärkidele
 meeskonna supervisioon -
– juhtide toetus – loovate meetodite kaudu üksteise toetamine
- juhtide vahetusel - ühiste eesmärkide, väärtuste, ootuste
selgitamiseks; rollid meeskonnas; koostöö ja avatud töökultuuri
edendamine; juhile vajalikud kompetentsid- tugevused ja
arenguvajadus, töö alluvatega jne
 organisatsiooni supervisioon
- (kõik juhid) muutuste protsessi soodustamine – ühine hinnang
olukorrale, muutuste juhtimise plaan ja prioriteedid, igaühe roll
- (juhtkond) struktuuri muudatus, juhtkonna loomine – vastutus ja
rollid, kommunikatsioon, ootused juhtkonna tööle(-kultuurile)
 meeskonna juhtide kovisioon – üksteise toetamiseks- töökoormus,
palgad ja motivatsioon, töötajate toetamine ja motiveerimine,
keeruliste töötajatega toimetulek jms
6
Miks supervisioon on aitajatele/
teenindajatele oluline?
 Töötaja on ise “tööriist” ja osa protsessist - kui terve või
rikkis see tööriist on, milline on vastikune mõju protsessis?
 Aitaja fenomen
 Sotsiaaltöötajad mängivad paroodiat üksteise probleemide
ja stressiga. Tegemist on teatud salajase kokkuleppega
sellest mitte rääkida” (Fineman, 1985)
7
Supervisioon üksi ei ole võluvits,
sama olulised on ka teised töötajate
toetamise, juhendamise ja kaasamise viisid
 Asutusesisene tööjuhendamine
 Klienditöö lähenemise meetodid - koolitus ja juhendamine
 Koolitused
 Arenduspäevad, töörühmad, projektid jm töötajate




kaasamise viisid
Motivatsiooni ja tunnustusüsteem
Juhtimisalane konsultatsioon ja nõustamine väljast
Asutuse töökultuur ja õhkkond, sisekommunikatsioon
Jne jne
8
Supervisiooni ??? tulu
 Klienditöö ja juhtimise kvaliteet
 Okt 2011 EQUASS Assurance
(Euroopa Sotsiaalteenuste
Kvaliteedi märk)
 Tagasiside klientidelt, rahastajatelt, koostööpartneritelt
 Stabiilne personal, liikuvus peamiselt





lapsehoolduspuhkusega soses
Kriisidest kiirem väljatulek – sellest õppimine
Töötajate pühendumus, motiveeritus, kaasarääkimine
Töötajate pädevus ja teadlikkus
Avatud õhkkond, probleemidest ja ootustest rääkimine
Koostöö ja sünergia üksuste vahel
9