Transcript GRUPIPROTSESSID

Õppimine täiskasvanueas
GRUPIPROTSESSID. ÕPPIMINE
GRUPIS.
Kadri Koha
2013
MEESKOND JA KOOSTÖÖ
• Mida on vaja teha selleks, et meeskond
töötaks?
GRUPI OLEMUS
Organisatsiooni seisukohalt
• Grupp hõlbustab org.- s ülesannete lahendamist.
Samas võib grupp org. eesmärkidele
vastanduda..
• Organisatsioonis palju erinevaid gruppe,
lõpptulemus oleneb gruppidevahelisest koostööst.
Grupid ja nendevahelised suhted seovad org.
tervikuks.
GRUPP
• …koosneb inimestest, kes on regulaarses
koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses
ühe või enama eesmärgi saavutamiseks
teatud perioodil.
• Iga inimkooslus pole grupp
• Peetakse silmas väikest gruppi, kus vahetu
suhtlemine on võimalik
GRUPPIDE RAKENDUSVALDKONNAD
ORGANISATSIOONIS
Grupid võimaldavad organisatsioonis:
• Ühendada inimeste jõupingutusi
• Enesest lugu pidada
• Saada turvalisust
• Realiseerida ühiseid huve
• Vähendada org suurenemisest tulenevaid
negatiivseid tagajärgi
• Mõjutada grupiliikmete distsipliini ja tegevust
• Teha paremaid otsuseid kui üksikisikud
• Edendada loomingulisust
GRUPI TUNNUSED
• Ametlikud grupid
–
–
–
–
–
tööülesannete täitmise grupid
nõukogud
otsustusgrupid
probleemilahendusgrupid
kvaliteediringid
• Mitteametlikud grupid
– huvigrupid
– sõprusgrupid
Organisatsiooni seisukohalt on oluline, kuidas ametlikud
ja mitteametlikud grupid omavahel sobivad. Kui
normid on vastuolus, on takistatud org. eesmärkide
täitmine.
GRUPI, MEESKONNA SUURUS
• Töögrupp –pidev kontakt liikmete vahel. Hea
töövõimega on 8- 16 liikmeline grupp (ka väidetud,
et 12 inimest, sest siis pidev kontakt)
– Liiga väikesed –palju suhtlemist, kuid uusi ideid ei teki
– Liiga suured – tekivad alagrupid, mõned domineerivad.
Suhelda , koordineerida keeruline. Ressursse rohkem
7+ - 2
Paaritu – või paarisarv?
Ideaalne grupp?
MEESKONNATÖÖ EELISED
• Liikmetel kokku rohkem teadmisi,
kogemusi
• Suudetakse genereerida rohkem ideid
• võimeline alternatiive kriitilisemalt hindama
• Rahuldab kuulumise, lugupeetavuse,
eneseteostuse, tunnustuse vajadusi
MEESKONNATÖÖ PUUDUSED
• Liikmetel erinevad eesmärgid – konflikti oht
• Nõuab rohkem aega ja energiat
• Oht grupimõtlemisele – langetada
äärmuslikemaid otsuseid kui seda ükski
meekonnaliige eraldi teeks
• Koos tegutsemine annab võimaluse tööst ja
vastutusest “kõrvale hiilida”
• Kehv töökorraldus, sattumine üksikliikme
domineerimise alla
Meeskond tervikuna areneb oma
tegevuse käigus
• Meeskonnatöö ei tähenda mitte seda, et
kõike tuleb teha koos, vaid pigem
asjatundlikku tööjaotust
• Ühiselt on kasulik:
– Käsitleda probleeme, mis nõuavad põhjalikku arutelu,
uusi ideid, kriitikat
– Langetada tervet meeskonda puudutavaid otsuseid,
panna paika tööjaotus
MEESKONNA LOOMINE
SARNANE
ÜHINE
VAJADUSED
EESMÄRK
HUVID
RUUM
MEESKOND
KULTUUR
Teichmani järgi
MEESKONDADE MOODUSTUMINE
1. Mittearenenud meeskond – moodustumine e
kujunemine
2. Eksperimenteeriv meeskond – tormlemine,
ründamine
3. Ühinev meeskond – normaliseerumine
4. Arenenud koostöötav meeskond – toimimine
Moodustumine
• Algstaadium, ei tunta üksteis hästi, hoitakse
distantsi, õpitakse üksteist tundma, kuid
töötatakse omaette, koordineerimata tegevused,
puudub “meie “ tunne, ei kuula teisi, ei räägita
palju…
Tormlemine
• Konfliktide staadium, vaidlused,
enesekehtestamine, tülid, ei kuulata teisi, ei
põhjendata oma seisukohti, emotsioonid,
süüdistused, solvumised
Normaliseerumine
• Püüd üksteisega hakkama saada, eelistatakse
enam koostööd kui individuaalset tööd, aeg
kulub grupinormide välja töötamisele, sõbralikud
suhted, usaldus, toetus
Toimimine
• Olemas konkreetsed eesmärgid, täiendatakse
üksteist, täidetakse erinevaid rolle,
koordineeritakse tegevust, abistamine, meeskonna
eesmärgi saavutamine on muutunud tähtsamaks
kui isiklikud eesmärgid. “Meie “ tunne, ollakse
loovad, edukad
OHUD
Grupisisesed
mõjumehhanismid
• Kuulekus – allutatakse ennast autoriteedile
• Sotsiaalne hõlbustamine e publikuefekt- indiviidi
sooritust grupis mõjutab teiste inimeste kohalolek
• Sotsiaalne looderdamine – gr liikmete ühine panus on
väiksem kui üksikliikmete panuste summa (taval. lihtsate
ülesannete sooritamisel)
• Konformsus e mugandumine – ilma sunnita kohandub
inimene grupi arvamusega. Kõik teevad seda, mida otsus
nõuab
• Grupimõtlemine (siis, kui gr. normid muutuvad nii
tugevaks, et piiravad väljastpoolt tulevat infot) –
reaalsustaju kadumine sisemise üksmeele tõttu, võidakse
langetada ohtlikke, rumalaid otsuseid. Muututakse olulisele
infole suletuks.
SÜNERGIA
• On meeskonna samasuunaline ja ühise
eesmärgi saavutamiseks koostoimimine,
kusjuures grupi tulemus on parem, kui igal
grupiliikmel eraldi
1+1+1=5
GRUPI NORMID
NORMIDE KEHTESTAMISE KAUDU SAAB ÜHTLUSTADA
KÄITUMIST
• Koostegevuse normid –Reeglid, milline on sobiv käitumine teatud olukorras
(kuidas käitun mina ja kuidas grupiliige)
• Situatsiooninormid –gr liikmed panevad reeglid, kuidas teatud olukorras
käituda (sellises situatsioonis käitume niimoodi)
• Rolliootused- normid, mille täitmist oodatakse teatud rolli täitjalt (teenindaja
peab naeratama)
• Jaotamise normid – palgaeeskiri ja selged tulemuspalga osad. Karistamine.
• Üldised koostegevuse normid - üldised tõekspidamised, mitte niivõrd seotud
konkreetse grupiga (inimesed peavad aktsepteerima privaatsust)
• Sotsiaalset reaalsust väljendavad normid- üldised hinnangud ja hoiakud,
arvamused tegelikkusest (mis on hea ja mis on halb)
• Riietusnormid - kui vaja siis kehtestada
Norme on vaja grupi eluliste huvide kaitseks, ebamugavate
olukordade vältimiseks, et väljendada tõekspidamisi ja rõhutada
gruppi kuulumist.
NORMIDE KUJUNEMINE
• Juht või grupiliige teeb selgesõnalise avalduse, ütleb välja
milline on soovitav või ebasoovitav käitumine
• Kriitilised sündmused grupi tegevuses sunnivad gruppi
otsustama, millist käitumist aktsepteeritakse. Norm
luuakse selleks, et analoogseid situatsioone edaspidi
vältida
• Kui situatsioon ilmneb esmakordselt, siis käitumine selles
situatsioonis võidakse muuta normiks. Esimene sündmus
võib toimida etalonina a´la eelmisel korral me tegime nii…
• Eelnevalt eksisteerinud normid, mis võetakse üle mõnelt
teiselt grupilt või mõnest muust allikast ning tuuakse oma
gruppi sisse.
(A. Reino 2004)
STAATUS JA ROLLIDE SÜSTEEM
Staatus näitab grupiliikme asendit grupis sõltuvalt
grupi hinnangutest. Hinnanguid antakse selle põhjal, mida
peetakse antud grupis olulisteks tunnusteks
(töökogemused, vanus, haridus)
Igal inimesel on olemas mingi staatus grupis ja iga staatus
eeldab teatud käitumist. Mida kõrgem staatus, seda rohkem
õigusi.
Roll – inimese staatusele kohane käitumine.
Rollid tagavad selle, et terviklik ülesanne on
grupiliikmete vahel jagatud.
MEESKONNALIIKMETE ROLLID
Suhetele orienteeritud rollid – gr alalhoidmine,
sotsiaalsed suhted gr liikmete vahel
•
•
•
•
•
Julgustaja, toetaja
Värava lahtihoidja
Harmoonia säilitaja
Kompromissisobitaja
Kaasatulija
Igal meeskonnaliikmel on erinev mõtteviis, me kõik oleme
erinevad
MEESKONNALIIKMETE ROLLID
Ülesandele suunatud rollid- on
•
•
•
•
•
•
kommunikatsioonirollid, mis aitavad saavutada grupil
eesmärki:
Ideede ja tegevuse algataja
Info ja arvamuste otsija
Info andja
Probleemide selgitajad
Konsensuse mõõtjad
Protseduuri jälgija
MEESKONNALIIKMETE ROLLID
• Enesele suunatud rollid- toetavad isiklikke
eesmärke, ei pruugi kokku langeda grupi
eesmärkidega – grupi “kulutajad”:
• Blokeerijad
• Domineerijad
• Ründajad
• Tunnustuseotsijad
• Eemalseisjad
• Elumehe- etendajad
• Hädalised
KUIDAS TOIME TULLA?
• Krooniline lobiseja ja enesedemonstreerija- ei too uut
teadmist, räägib liiga palju
– Küsimus teemakohasusest
– Anda sõna ja määratle aeg
– Konkreetne ülesanne
• Negativistlik liige – kaebleb, pole millegagi nõus
– Uurida gr töö väliselt, milles on probleem
– Piirata esinemisvõimalusi
– Küsimuste esitamisel väldi silmsidet
• Vaikivad liikmed – kui see on igavlemine
• Vastupuiklejad – sattunud gruppi vastutahtmist
– neljasilmavestlus
• Üksteist vihkavad
– Analüüsida, kus on vihkamise põhjus
– Gr ümberformeerimine
MEESKONNA EFEKTIIVSUSE
SUURENDAMINE
Efektiivse meeskonna tunnused:
Liikmetel on vajalikud teadmised ja oskused ühise eesmärgi
saavutamiseks
Professionaalsete oskuste pidev arendamine teiste liikmete
toetusel, sisesõltuvus töös st kellelgi ei laste enam
“uinuda”. Teiste tulemus sõltub kõigist.
Avatud suhtlemine – ise otsin võimalusi oma tulemuste
parendamiseks
Oskus ja tahe konfliktidega toime tulla
Kõrge loovus
KOKKUVÕTE
Meeskonnatöö võimaldab:
• Arendad horisontaalset suhtlust
• Suurendada organisatsiooni paindlikkust
• Arendad loovust
• Õpetada teisi ja õppida teistelt
• Arendada osalejate ring küpse koostöö faasi
jõudvaks
(Kidron 2002)