Multikultuursus ja integratsioon multikultuurne töökeskkond ja sotsiaalne elu

SILLAMÄE LASTEKAITSE ÜHING KOOSTÖÖS PEACE CHILD EESTIGA Projekti rahastab Hasartmängumaksu Nõukogu

Mida tähendab kultuur?

  Mõistel ´kultuur` on erinevaid tähendusi sõltuvalt kontekstist ja distsipliinist.

Kultuurilised faktorid: väärtused, kogemused, sümbolid, institutsioonid, suhted jne.

  Kultuur määrab ära edu sotsiaalses ja majanduslikus arengus ja poliitilises demokratiseerumises.

Kultuurialased uurimistööd sotsiaalteadustes olid populaarsed 1940-1950 ja on saavutanud uut tähelepanu viimase 15 aasta jooksul.

Etnilisus   Kaks peamist lähenemist: 1.PRIMORDIALISM – geneetiline lähenemine. Fookuses päritavad karakterid.

 2.INSTRUMENTALISM – poliitiliste eesmärkide sümbolid. Sotsiaalselt konstrueeritud etnilisus.

 Kuidas peaks demokraatlik riik käsitlema kultuurilist mitmekesisust?

Etnilisus vs riik  1. Liberaalne riik seisab kõrgemal kõigist etnilistest ja muudest gruppidest riigis.

 2.Etnokultuuriline neutraalsus on müüt. Valitsuse poliitikatega on võimalik arendada ja toetada rohkem kui ühte ühiskondlikku kultuuri ühes riigis.

Vähemus  Mitte domineeriv grupp.

 Liikmed omavad etnilisi, religioosseid ja lingvistilisi karaktereid mis eristavad neid ülejäänud populatsioonist.

 Rahvuslikud vähemused vs immigrandid

Akulturatsioon    Kaksikprotsess, mis hõlmab kultuurilist ja psühholoogilist muutust.

Grupitasand: muutused sotsiaalsetes struktuurides, institutsioonides ja kultuurilistes praktikates.

Indiviidi tasand: muutused käitumuslikus repertuaaris.

 Pikaajaline protsess, mis võtab aastaid või lausa sajandeid.

Neli akulturatsiooni strateegiat (John Berry)  Mitte kõik grupid ja indiviidid ei läbi antud protsessi ühtemoodi.

 Strateegiad koosnevad:  A) hoiakud – indiviidi eelistused akulturatsiooni suhtes  B) käitumised – indiviidi tegelikud tegevused.

Neli akulturatsiooni strateegiat II  Kaks põhiprobleemi:  A) eelistus alles hoida oma kultuuri ja identiteeti  B) eelistus suhelda teiste gruppidega ja olla laiema ühiskonna aktiivne osa.

 Positiivsed või negatiivsed orientatsioonid kahe põhiprobleemi suhtes dominantse grupi või mittedominantse grupi vaatenurgast.

Mittedominantse grupi vaatenurgast     ASSIMILATSIOON – Indiviidid eelistavad oma pärimuskultuurist loobuda ja sulanduda dominantsesse ühiskonda.

SEPARATSIOON – Indiviidid eralduvad teistest ja sulguvad oma kultuuri.

INTEGRATSIOON – Indiviidid on huvitatud nii oma kultuuri säilitamisest kui laiemas ühiskonnas osalemises.

MARGINALISATSIOON – Puudub huvi oma identiteedi säilitamiseks kui teistega kontakteerumiseks.

Dominantse grupi vaatenurk  “MELTING POT” – dominantse grupi poolt edendatud assimilatsioon.

 SEGREGATSIOON – dominantse grupi poolt peale sunnitud separatsioon  VÄLJA JÄTMINE – marginalisatsioon, mis on dominantse grupi poolt teostatud.

 MULTIKULTURALISM – mitmekesisus on ühiskonna aktsepteeritud osa.

Assimilatsioon vs integratsioon    

Assimilatsioon ja integratsioon on kaks eri kontseptsiooni ja sisaldavad erinevaidn tegevusi ja hoiakuid!

Integratsiooni saab vabalt valida vaid kui dominantne ühiskond on avatud ja kaasav ning orienteeritud kultuurilisele mitmekesisusele.

Mõlemapoolne kohenemine on vajalik.

Mittedominantsed grupid võtavad omaks ühiskonna põhiväärtused ja dominantne grupp on valmis kohandama rahvuslike institutsioone.

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

  Kultuuridevahelise suhtluse põhimõtted juhendavad kasuliku ja üheselt mõistetava info liikumist kultuuride vahel, seda teel, mis tunnustab austust osapoolte vastu ja vähendab vastuolusid.

Käesolevas kontekstis on kultuur sümbolite, uskumuste, suhtumiste, väärtuste, eelduste ja käitumisnormide jagatud süsteem.

Mis võib minna valesti?

 Erinevatest kultuuridest inimesed kodeerivad ja dekodeerivad sõnumeid erinevalt, see suurendab arusaamatuste tekkimise võimalikkust.  Seega, esmane abinõu kultuuriliste erinevuste tunnustamisel peaks olema eeldus, et kõik ei mõtle ja käitu nii nagu meie.

Arusaamatuste tüübid



Keelelised



Õiguste, väärtustel ja vajadustel põhinevad



Eeldustel põhinevad



Olukorrast sõltuvad

   

Kultuuridevahelise kommunikatsiooni parandamine

Väldi slängi ja idioome, valides sõnu, mis omavad võimalikult ühetähenduslikku arusaamist; Kuula hoolikalt ja kui kahtled, küsi kinnitust (eriti oluline kui kohalikud murrakud ja hääldus on probleemiks); Tunnusta, et erinevad hääldused ja intonatsioon võivad tähendust märgatavalt muuta; ja Austa kohalikke suhtlemise erisusi ja stiile ning jälgi kehakeele muutusi.

Kultuuridevaheline kompetents