Transcript File

VIIRUSED
• Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi.
• 1796 esimene vaktsineerimine.
• Louis Pasteur avastas, et marutaudi põhjustab viirus.
• Inimeste vaktsineerimine marutõve
vastu 1885.
VAKTSINEERIMINE
Organism toodab viiruste vastu antikehi.
Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse - EI OLE
VÕIMALIK RAVIDA ANTIBIOOTIKUMIDEGA!
Vaktsiin – surmatud või nõrgestatud viirused.
Kas viirused on elus või eluta?
ELUS ORGANISMID
ELUTA OBJEKTID
Ehituses on valgud ja
nukleiinhapped
Puudub ainevahetus
Evolutsioneeruvad
Ei paljune ilma
peremeesrakuta
Muteeruvad
Puudub rakuline ehitus
Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk
virioonina.
Tal puuduvad elutunnused.
Viirused on eluta ja elusa looduse
piirimail olevad rakulise ehituseta
ainult elusrakkudes paljunevad
bioloogilised objektid.
Viroloogia – teadus, mis uurib viirusi.
Viiruste suurus jääb vahemikku 0,01 ... 0,3 m.
Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk,
bakteriofaag).
gripiviirus
tubaka mosaiikviirus
bakteriofaag
VIIRUSTE EHITUS
genoom (DNA
või RNA)
kapsiid
(valguline kate)
ümbris
valgud
Genoom – nukleiinhapped säilitavad pärilikku infot.
Kapsiid – kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja
aitab viiruse genoomi peremeesrakku.
Miks peab puuvilju
pesema kuuma veega?
 Kapsiid denatureerub
tavaliselt 60 – 75° C
juures.
Ümbris – tavaliselt peremeesraku membraanist.
GEENIDE ÜLESANDED
Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene.
 Replikatsioonigeenid - Kindlustavad viiruse genoomi
paljunemise
 Regulaatorgeenid - Mõjutavad peremeesraku
ainevahetust (endale soodsamaks)
 Struktuurgeenid - Kindlustavad viirusvalkude sünteesi
Viiruseid jaotatakse nukleiinhappe alusel:
 DNA-viirused (herpes, adeno, papilloom jt)
 RNA-viirused (punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus jt)
 DNA- ja RNA-viirused (HI, B-hepatiit jt)
 sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid
(satelliitviirused, viroidid, prionid)
Viirus – bioloogiline objekt
Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus
VIIRUSTE ESINEMINE
Taimeviirus (TMV, 1886 Mayer)
Loomaviirus
Inimeseviirus
Putukaviirus
Seeneviirus
Bakteriviirus
Haruldastel ja ohustatud liikidel
viiruseid tavaliselt ei ole!
VIIRUSTE PALJUNEMINE
1. Viirusosake kinnitub fibrillidega rakumembraanile;
2. Viirusosake vabaneb ümbrisest ja lagundab
rakumembraani;
3. Viirusosakese nukleiinhape koos kapsiidiga siseneb
rakku;
4. Viirusosake vabaneb kapsiidist;
Edasi jaotatakse lüütiliseks ja lüsogeenseks elutsükliks.
LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL
5. Viiruse nukleiinhape replitseerub rakutuumas või
tsütoplasmas;
6. Moodustuvad uued viirusosakesed, sünteesitakse ümber
kapsiidid;
7. Rakumembraan laguneb, rakk hukkub ja viirused
väljuvad;
8. Peremeesraku membraanist võetakse osake kaasa
ümbriseks.
LÜÜTILINE ELUTSÜKKEL
1. Bakteriofaagi
kinnitumine
5. Viirusosakesed
väljuvad, rakk hukub
2. Nukleiinhappe
sisenemine rakku
4. Uute viirusosakeste
moodustumine
3. Nukleiinhappe
replitseerumine
LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL
5. Viiruse nukleiinhape seostub bakteriraku kromosoomi;
6. Viiruse nukleiinhape on mõni aeg inaktiivses olekus;
7. Bakterirakk paljuneb;
8. Järgneb lüütiline tsükkel.
Selliseid haigusi nimetatakse kroonilisteks haigusteks!
LÜSOGEENNE ELUTSÜKKEL
1. Bakteriofaagi
kinnitumine
2. Nukleiinhappe
sisenemine rakku
3. Nukleiinhappe
seostumine kromosoomi
4. Bakteriraku
paljunemine
GENEETIKA
Geneetika mõisted
Pärilikkus – organismide võime anda endasarnaseid
järglasi.
Geneetika –
muutlikkust.
teadusharu,
mis
uurib
pärilikkust
ja
Geen – DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi
(ja ka tavaliselt ühe tunnuse).
Alleel – Geeni üks esinemisvorm. Nad asuvad alati
homoloogiliste kromosoomide kindlas piirkonnas –
lookuses.
Geneetika mõisted
Dominantne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus
alati avaldub (tähistatakse suurtähega nt. A).
Retsessiivne alleel – alleel, mille poolt määratud tunnus
avaldub vaid dominantse alleeli puudumisel (tähistatakse
väiketähega nt. a).
Homosügoot – identsed alleelid, mis määravad ära kindlad
tunnused (alleelid on kas dominantsed või retsessiivsed).
Nt. AA või aa
Heterosügoot – ühe geeni erinevad
dominantne teine retsessiivne). Nt. Aa
alleelid
(üks
Geneetika mõisted
Geenifond – liigi või populatsiooni geenide kogum
Genotüüp – organismi geenide kogum
Fenotüüp – organismi avaldunud tunnuste kogum
Polüalleelsus – alleele on rohkem kui kahe variandina,
iseloomustab populatsiooni
Polügeensus – ühte tunnust määrab palju geene
Intermediaarsus – domineerimisnähtus puudub, tunnuste
vahepealne avaldumine
Kodominantsus – avalduvad mõlemad tunnused
Gregor Johann Mendel (1822-1884)
Austria munk, kes pani aluse
geneetikale.
Ta tegi katseid hernestega, et
selgitada tunnuste pärandumist.
Valides hoolikalt, milliseid taimi
omavahel ristata, avastas ta, et
tunnused päranduvad paari kaupa.
Ta leidis ka, et tavaliselt avaldub
fenotüübis ainult üks tunnus igast
paarist.
Geneetikaülesannete sümbolid
Mendel võttis kasutusele geneetika ülesannete ja skeemide
sümbolid (kasutusel tänapäevani).
P – parentes(vanemad)
F – filia, filialis (tütar ja poeg)
X – ristamine
F1, F2, F3 – põlvkonnad.
Monohübriidne ristamine
Monohübriidse ristamise korral vanemad erinevad ühe
tunnusepaari poolest.
- vaadeldakse ühe tunnuse kujunemist järglastel.
P
AA X
aa
(homosügoodid)
A
a
(sugurakud)
F1
Aa Aa Aa Aa
(heterosügoodid)
Mendeli esimene seadus
Homosügootide omavahelisel ristamisel on moodustunud
esimene järglaspõlvkond on genotüübilt heterosügootne ja
fenotüübiliselt sarnased dominantsete vanematega.
Fenotüüp:
sile
krobeline
Genotüüp:
F1:
siledad
Mendeli teine e. lahknemisseadus
Heterosügootide omavahelisel ristamisel toimub
järglaspõlvkonnas F2 lahknemine. Fenotüübiliselt suhtes
3:1 ja genotüübilises suhtes 2:1
Järglastest genotüübilt 1
osa on dominantseid
homosügoote (AA), 2 osa
heterosügoote (Aa) ja üks
osa retsessiivseid
homosügoote (aa).
Mendeli monohübriidne ristamine:
Analüüsiv meetod
Taimede või loomade heterosügootsuse määramiseks.
• Dominantse tunnusega isend ristatakse retsessiivse
tunnusega isendiga.
• Kui järglased on kõik dominantse tunnusega on uuritav
dominantse tunnusega isend homosügoot – sellisel juhul on
tegemist tõu- või sordipuhta liigiga.
• Kui järglaskonnas toimub lahknemine ja saadakse
erinevate tunnustega organismid siis järelikult on uuritav
dominantse tunnusega organism selle tunnuse suhtes
heterosügoot – sellisel juhul ei ole tegemist tõu- või
sordipuhta liigiga
Genealoogiline meetod
Inimese sugupuu abil tema genotüübi väljaselgitamine.
• Selgitatakse kas inimene on selle tunnuse suhtes
homosügoot või heterosügoot.
• Peamiselt kasutatakse pärilike haiguste ennetamiseks.
• Inimese puhul analüüsivat ristamist kasutada ei saa.
Morgani seadus
Tunnused, mida määravad geenid asuvad
ühes kromosoomis, päranduvad
edasiaheldunult.
Koospärandumine on seda tõenäolisem,
mida lähemal geenid kromosoomis
üksteisele asuvad.
Morgan seostas osalise aheldatuse
ristsiirdega, mis toimub meioosi I
profaasis
Thomas Hunt
Morgan (1866-1945)
Vererühmade geneetika
vererühm
Määratakse alleeliga
A
IA
B
IB
AB
IAIB
0
ii
Alleelid IA ja IB domineerivad alleeli i üle!
Kasutatud materjal:
http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Mendel_Gregor_18221884.jpg
http://www.caradebiologia.com.br/laboratorio/aula7/mendel.gif
http://www.fathom.com/feature/122612/mendel.jpg
http://www.blc.arizona.edu/courses/181summer/11.html
http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Dihybrid_cross.png
http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Mendel_seven_characters.
svg
http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Cuadro_punnet.jpg
Kasutatud materjal
• http://www.vcbio.science.ru.nl/en/virtuallessons/cellcycle/trans/
• http://www.biologie.unierlangen.de/pharmbiol/tut_allgemein/Genetik.htm
•
•
•
•
http://web.wtez.net/n/s/ns54007/gene/replication_e.html
http://www.johnkyrk.com/DNAreplication.html
http://www.dnai.org/text/mediashowcase/index2.html?i=584
http://www.msu.edu/course/isb/202/ebertmay/drivers/cell_to_dn
a_sm.jpg
• http://www.nature.com/nature/journal/v437/n7062/images/natur
e04088-f1.0.jpg
• http://www.time.com/time/time100/scientist/profile/watsoncrick.h
tml
• Vaata lisaks: