Transcript ANTHRAX Tegemist on rohusööjate loomade haigusega, mis kandub ka inimestele

ANTHRAX
Tegemist on rohusööjate loomade
haigusega, mis kandub ka inimestele
ANTHRAX



Haiguse esmakirjeldus esineb juba Piiblis
Moosese 2. raamatus
19-sajandil keskel täheldasid mitmed uurijad,
sealhulgas Tartus A. Brauell (1856a.),
antraksihaigete veres pulgakujulisi mikroobe
1877a. R. Koch indifitseeris ja kirjeldas
mikroobi omadusi
epidemioloogia



Ülemailmselt levinud nakkushaigus, mis
esineb loomadel sporaadiliselt, mõnikord ka
puhangutena
Eestis registreeriti viimane haigestumine
inimese hulgas 1968a.
Eesti territooriumil on teada piirkond ehk nn.
“loomade kalmistud”, kuhu on maetud
atraksihaigeid loomi ja kust on võimalik leida
B. anthracis`e eoseid
epidemioloogia
Nakkusallikas – haigestuvad rohusööjad
loomad, kes nakatuvad endeemilistes kolletes
eostega, infitseeritud rohuga (söödaga)
epidemioloogia
Ülekanne:
- kontakt haigete loomadega
- toiduga, kui süüakse haige looma liha või
sellest valmistatud toitu
- õhuga (ehk tolmuga) esineb harva
etioloogia





Antraksi tekitaja – Bacillus anthracis
Bacillus anthracis 1,0 – 1,3 x 3,0 -10,0 µm
G – positiivne, liikumatu, aeroobne batsill,
väliskeskonnas moodustavad eoseid
Bacillus anthracis tänu eostele väga resistentne
väliskeskonna tegurite suhtes
Laipade luudes säilivad mikroobid umbes 1
nädala ja nahas 2 nädalat
etioloogia






EOSED – paiknevad tsentraalselt, on
ovaalsed ja ei ületa mikroobi läbimõõtu
Pikaajaliselt säilivad mullas , õhus
Kuivas pinnas säilivad üle 60a.
Säilivad hästi külmas
Kuumus hävitab need 150 C juures 60
minutiga
Keetmine hävitab eosed umbes 10 minutiga
Antraksi kliinik
Ikubatsiooni periood 2-3 päeva (mõnest
tunnist kuni 8 päeva)
KLIINILISED VORMID
I. Lokaalne ehk nahavorm
II. Generaliseerunud ehk septiline:
- Kopsuvorm
- Soolevorm
III. Harva esinevad kliinilised vormid:
- meningiaalne
- orofarüngeaalne
Nahavorm




Nahavorm esineb 95-99% juhtudest
Spoorid satuvad organismi läbi kahjustatud
naha või limaskesta
Lokaliseerib tavaliselt kätte-, näo-, ja kaela
piirkonnas
Peiteperiood - 2-3 päeva (mõnest tunnist
kuni 8 päevani)
NAHAVORM
Nahavormi erivormid:
-
-
karbunkuloosne
ödematoosne
bulloosne
erisipelooidne
Nahavorm





Pustula maligna tekib ainult inimese nahal
sissetungiväratisse
Sissetungi kohal tekib maakul, paapul ja vesiikul
Vesiikul haavandub ja katub musta koorikuga, mis
meenutab sütt (anthrax = süsi)
Pustuli ümber tekib väga laialdane turse, infiltraat,
mis on valutu ja punetuseta
Lümfadenopaatia
Nahavorm




2-l haiguse päeval tekivad
üldintoksikatsiooninähud:nõrkus, tahhükardia,
iiveldus, oksendamine, anoreksia
febriilne palavik (kuni 40 C) püsib 5-7 päeva ja
seejärel järsult langeb
samaaegselt taanduvad lokaalsed muutused:
väheneb turse ümber haavandi, toimub haava
kooriku äratõuke
lümfadenopaatia taandumine
NAHAVORM





Ödematoosne vorm esineb harva
Haiguse algul areneb valutu turse ilma
nähtava pustulita
Hiljem tekib nekroos
Haiguse kulg on raskem, kui eelmise vormi
korral
Väljendunud üldintoksikatsiooni nähud
NAHAVORM
Bulloosne
-
pustulid hemorraagilise sisaldisega
5-10 päeval tekivad laialdased erosioonid
esineb kõrge palavik ja üldintoksikatsiooni
nähud
NAHAVORM
Erüsipelooidne
- esineb väga harva
- kerge kuluga
- tekivad hulgalised valkjad villid, mis on
täidetud läbipaistva vedelikuga
- haavandid
KOPSUVORM


Alveolaarjuhadesse ja alveoolidesse
sattunud spoorid fagotsüteeritakse alveolarmakrofaagide poolt ja transporditakse
keskseinandi-, bronhide- ja trahhea
lümfisõlmedesse, kus areneb hemorraagiline
nekroos ja turse mediastiinumis
Sealt nekrootiline protsess läheb
pleuraõõnde
KOPSUVORM
Esimese kolme päeva jooksul esinevad
sümptomid:
- kõrge palavik
- lihasvalu
- köha
- pigistustunne rinnus
KOPSUVORM
Järgmise kahe päeva jooksul seisund muutub
raskeks:
- areneb septiline šokk
- hingamispuudulikkus
- verine köha
- võib välja areneda delirioosne seisund või kooma
- tüsistuseks meningiit
- surm ravimata juhtudel esineb tavaliselt 2-3
higuspäeval
SOOLEVORM


Gastrointestinaaltrakti intaktse limaskesta
puhul nakatumist reeglina ei teki
Kui aga esinevad limaskesta defektid siis
makrofaagid fagotsüteerivad spoore ja
transpordivad neid mesenteriaalsetesse
lümfisõlmedesse, kus toimub bakterite
paljunemine, mille järgneb septitseemia teke
SOOLEVORM
Soolevormi puhul esineb:
- mesenteriaalne adenopaatia
- astsiit
- kõhupuhitus
- kõhukelme ärritusnähud
- verine diarröa
- oksendamine
- surm ravimata juhtudel 2-3 haiguspäeval
OROFARÜNGEAALNE VORM





Inkubatsiooni periood 1–7 päeva
Kaela turse
Tugev kurguvalu
Düsfaagia
Hüpereemilised ja turselised haavandid
keelel
Antraksi diagnostika
Epidemioloogiline anamnees ja kliinik
 Laboratoorne:
- bakterioskoopia (äigepreparaadis Gramposit. jämedad kepikesed pikade ahelatena)
- bakterioloogia ( puhaskultuuri isoleerimine)
- bioloogiline (valgete hiirte nakatamine)
- seroloogiline

Antraksi ravi
Etioloogiline:
- penicillin
- erythromycin
- tetracyclin
- ciprofloxacin
Septilise šoki ravi raskete vormide korral
ANTRAKSI PROFÜLAKTIKA





Neljanda generatsiooni vaktsiin
Elus nõrgestatud vaktsiin
Sisaldab toksigeenset mitte kapsuleerunud
bakteri tüve
Sisaldab kõik kolm toksiini (LF, EF ja PA)
Manustatakse 0,5 ml s/c
MARUTÕBI.
RABIES. LYSSA.
HYDROPHOBIA.
Svetlana Proškina
TÜK Sisekliinik
Nakkusosakond
MARUTÕBI.
RABIES. LYSSA. HYDROPHOBIA.
Marutõbi ehk raabies ehk hüdrofoobia on viiruslik,
letaalse lõppega entsefalomüeliit.
ETIOLOOGIA
• Marutaudi viirus – RNA-viirus (180x7nm)
• Viiruse genoomis on 5 proteiini:
- nukleoproteiin
- fosfoproteiin
- matriks-proteiin
- glükoproteiin
- polümeraas
ETIOLOOGIA
• Rabiese viirus omab 2 suurt strukturaalset
komponenti:
- viiruse tuum (ribonukleoproteiin RNP)
- viiruse ümbris (glükoproteiin)
• RNA – tugevasti pakitud RNP-s
• Fosfoproteiini ja polümeraasi
assotsieeritakse RNP-ga
• Matriksi-proteiini (assotsieeritakse viiruse
ümbrisega ja RNP-ga)
ETIOLOOGIA
Marutaudi viirus
ETIOLOOGIA
Marutaudi viirus kuulub :
Rhabdoviridae sugukonda
Lyssa viiruste perekonda.
Sugukonnas on kolm perekonda:
• Lyssaviirus
• Vesikuloviirus ( põhjustab:
– vesikuloosset stomatiiti,
– primaatidel ja lindudel põhjustab neuroloogilisi häireid,
– harvadel juhtudel põhjustab inimestel psühhoose.
• Efemeroviirus (mitteinimpatogeenne, infitseerib taimi ).
ETIOLOOGIA
• Lyssaviiruse perekonnas on 7 serotüüpe
• Serotüüp 1 põhjustab inimesel klassikalist marutõbe, mis on levinud
Euroopa riikides
• ABLV – Austraalia nahkhiirte marutaudi viirus avastatud
1997a.(1996 ja 1998aa. Austraalias kirjeldatud kaks surmajuhtumit)
• EBLV – Euroopa nahkhiirte marutaudi viirus on esitatud kahe
serotüübiga (2002a. Šotimaal surnud marutõppe üks mees)
• Teised serotüübid: Mokala-, Duvenhage-, Obodhiang-,
Rochambeau-viirused
PATOGENEES
• Haige looma süljega sattub viirus läbi
naha musklisse ja nahaalauskoesse
• Prodromaal perioodis siirdub viirus
lihasrakkudesse või kohe tungib
närvilõpmetesse ja retrograadselt liigub
mööda neuroneid kogu organismi kaasa
arvatud KNS kiirusega 50 – 100 mm
päevas
PATOGENEES
• KNS-s toimub massiivne viiruse
replikatsioon
• Viirust leidub ka teistes kudedes:
-skelettlihastes ja müokardis
-neerudes
-neerupealistes
-retinas
-korneas
-pankreases
-süljenäärmetes
PATOLOOGIA
• Entsefaliit ja müeliit
• Esineb perevaskulaarne lümfotsütaarne
infiltratsioon
• Tekkib polümorfonukleaarne leukotsütoos
ja plasmarakkude tungimine
närvirakkudesse
PATOLOOGIA
• KNS närvirakkudes leitakse
tsütoplasmaatilised eosinofiilsed
“kehakesed”, mis paiknevad
- püramidaal p.k.-s hüpokampuses
- cerebellumis
• Kehakeste olemas olu näitab aktiivset
viiruse replitseerumist ja aitab viiruse
antigeeni identifitseerimist
MARUTÕVE VÄLJAKUJUNEMIST
SOODUSTAVAD FAKTORID
•
•
•
•
•
Viiruse serotüüp
Viiruse doos
Vigastuse lokalisatsioon
Patsiendi vanus
Patsiendi immuunstaatus
EPIDEMIOLOOGIA
Levinud ülemaailmselt, kõige enam Aasias ja Aafrikas
Ülemaailmselt 50 000 – 100 000 haigusjuhtu aastas (inimestel)
Esimene teade Eestis marutõppe surnud inimese kohta pärineb
Luteri usu kirikuraamatust sissekandega 1713 aastast Kullamaalt,
viimane juht 1986 aastast.
2003a. augusti alguses suri Lätis koera käest pureda saanud mees.
2004a. märtsis suri Leedus 6 aastane poiss.
EPIDEMIOLOOGIA
Marutaud Eestis
1999a. -120 marutaudi juhtu
2000a. -122
2001a. -167
2002a. - 422
2003a. - 814
2004a. - 314
2005a. - 339
2006a. – 114(neist 101 korral oli tegemist
metsloomadega ja 13 juhul – koduloomadega)
EPIDEMIOLOOGIA
Loomahammustused inimestel aastate kaupa
2001a. - 3670 juhtu
2002a. - 3933 juhtu
2003a. - 4436 juhtu
2004a. - 3743 juhtu
2005a. - 3334 juhtu
2006a - 2948 juhtu
EPIDEMIOLOOGIA
Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu aastate kaupa
2001a. – 851 inimest
2002a. – 1308 inimest
2003a. - 2228 inimest
2004a. – 1157 inimest (6 patsiendi on saanud ka antiraabilist
immunoglobuliini). Vaktsineerimise peale kulutati 1 270 000 EEK.
2005a. – antiraabilise vaktsineerimisele kulutatud –
834 645 EEK
Viie doosiga vaktsineerimine maksab – 600EEK, koos immunoglobuliini
manustamisega – 5000EEK
EPIDEMIOLOOGIA
NAKKUSALLIKAS :
1. Urbaanse ehk asulamarutaudi korral ( 90% ):
- koerad
- kassid
2. Metsa ehk silvaatilise marutaudi korral (70%):
- rebased
- kährikkoerad
ÜLEKANNE
1. Otsene kontakt (haige looma süljega)
- hammustus
- kriimustus
- lakkumine
2. Aerogeenne levik (piisktuumade
vahendusel)
KLIINIK
Haiguse kulus on kolm staadiumi:
1. Inkubatsiooni periood
2. Prodromaalne periood
3. Ägedate neuroloogiliste ilmingute staadium
KLIINIK
Inkubatsiooni periood
Kestab 14-60 päeva ( 10 päeva - 20 aastat).
Inkubatsiooni ajal paljuneb viirus hammustuskohas ja
päevade-kuude-aastate möödumisel siirdub neuronite
aksonitesse.
KLIINIK
Prodroom ehk erutusstaadium
Esineb 50%-l haigetest, kestab 2-10 päeva.
Viirus levib kesknärvisüsteemi ja edasi mööda neuroneid kogu organismi.
Võivad esineda järgmised sümptomid:
- peavalu
- palavik
- nõrkus
- väsimus
- iiveldus
- oksendamine
- hüperrefleksia
- suurenenud sülje produktsioon samaaegse januga
- valud hammustuse kohal
- agressiivsus
KLIINIK
Ägedate neuroloogiliste ilmingute staadium
Ägeda neuroloogilise staadiumi tekkimisel on viirus juba
süljenäärmetes.
Avaldub entsefaliidina: (kestab 2-7 päeva, kuni 80
päeva).
Sümptomid:
- hallutsinatsioonid
- ebaadekvaatne käitumine
- segasus
- rahutus
- valulikud neelu spasmid neelamisel (hüdrofoobia)
- aerofoobia.
KLIINIK
Ägedate neuroloogiliste ilmingute staadium
Avaldub paralüüsina
Kestab 2-7 päeva, kuni 20 päeva, esineb 20%-l patsientidel.
Sümptomid:
- astsendeeruv paralüüs
- sümmeetriline kvadroparees.
- tekivad jäsemete-, näo-, neelamis- ja hingamislihaste
halvatused.
Esmaselt tekib puretud jäseme halvatus, millele järgnevad
kraniaalnärvide halvatused.
DIAGNOOS
• Anamnees ja kliinik.
• Postmortaalne aju histoloogiline uurimine
NEGRI kehakestele.
• Viiruse uurimine immunofluorestsentsmeetodil ajubiopsiast,
kaelapiirkonna nahabiopsiast või sarvkestalt, süljes ja liikvoris.
• IgM - klassi antikehade määramine.
DIAGNOOS
Immunofluorestsentsmeetod ajubiopsiast
Positiivne
Negatiivne
Fluorestsentsvärviga märgistatud antikehad viiruse pinnaantigeeni vastu
DIAGNOOS
Negri kehakesed
Värving Sellers’i järgi
DIAGNOOS
Negri kehakesed
Immuunohistokeemiline värving
DIAGNOOS
Rabies’e viirus
Elektronmikroskoopia
PROFÜLAKTIKA
1. Hävitada marutõbised loomad.
2. Antiraabiline vaktsinatsioon.
• Vaktsinatsiooni tavaline skeem on marutõve vaktsiini manustamine 0, 3, 7,
14, 28 ja 90 päeval.
• Vaktsineerimisel kiirkuuri järgi manustatakse kaks doosi
0 – päeval (bilateraalselt kahte kohta aa 1 doos), seejärel jätkatakse
vaktsinatsiooni 7 – päeval ( 1 doos ) ja
21 – päeval ( 1 doos ).
• Hilinenud pöördumise korral tuleb manustada ka antiraabilist
immunoglobuliini ( “Imogam” ) annuses 20 IU/kg kohta.
PROFÜLAKTIKA
Profülaktiline vaktsineerimine
Erirühmad: veterinaarid, uurijad, loomade talitajad,
marutõveviirusega kokku puutuvad labori töötajad.
Turistid: kui reisiga kaasneb rohkem kui kuuajaline viibimine piirkonnas,
kus koeraraabies on endeemiline ja vaktsiinteraapia kättesaadavus
raskendatud.
Annustamine: antiraabilist vaktsiini 0., 7. ja 28.
päeval.Kordusvaktsineerimine vastavalt antikehade analüüsidele
laboritöötajale 6 kuu, teistele 3 aasta järel.