Transcript Nakkushaigused - WordPress.com

Nakkushaigused
Riina Laidemäe
Mis on nakkushaigus?
• On haigused, mida põhjustavad mikroorganismid,
leidub nii õhus, vees, maapinnas
–
–
–
–
Bakterid
Viirused
Seened
Algloomad
• Nakatumine võib toimuda läbi katsumise,
söömise, joomise ja hingamise teel. Lisaks ka veel
läbi looma- ja putukahammustuste kaudu,
suudlemise ja seksuaalse kontakti kaudu.
Nakkushaigused Eestis
• Kuna nakkushaigusi on väga palju, siis
järgnevad haigused on välja valitud
Tervisekaitseinspekrsiooni lehelt ja igast
suuremast rühmast on välja toodud mõned
patoloogilised mikroorganismid
Soole nakkushaigused:
Salmonelloos
• Salmonelloos on nakkushaigus, mille tekitajaks on
bakter nimega Salmonella. Nad on looduses laialt
levinud mikroorganismid, esinevad tapaloomade
seedetraktis, sagedamini avastatakse neid
linnumunades ja –kehades ning ka pastöriseerimata
piimas ja idudes
• Haiguse tunnused on palavik, kõhulahtisus, kõhuvalu,
iiveldus ja oksendamine
• Salmonelloos levib põhiliselt toore linnuliha ja
munadega, kuid ka toorpiima või mõne muu
salmonelladega saastunud toiduainega. Nakkust võib
edasi anda ka haigestunud inimene, kui ta ise ja
temaga suhtlevad inimesed ei pea puhtust.
Salmonella enteritidis
http://www.sandoz.sk/home.php?id=90&category=4&subid=174&l2_id=178&lang=en
Shigelloos
• Shigelloosi ehk mustade käte haigust levitab
peamiselt haigestunud inimene, kelle kaudu võib
haigustekitaja (bakter) toidusse sattuda.
• Enamasti salatitesse, toore puu- ja köögivilja
peale ning vette.
• Haigustunnused ilmnevad poole päeva või mõne
päeva pärast ja need on mõõdukast kõhuvalust
kuni kõrge palaviku ja teiste üldnähtudeni.
• Shigelloosile küllaltki tüüpiline on veriroe, kuid
seda võivad tekitada ka teised
soolenakkushaigused
Shigella dysenteriae
http://www.sandoz.sk/home.php?id=90&category=4&subid=174&l2_id=178&lang=en
Escherichia coli
• E. coli naturaalne habitaat on inimeste ja loomade
seedekulglas ja seega loetakse ka seda üheks organismi
indikaatoriks, kuid ka üheks sagedaseks haiguse
põhjustajaks.
• Soolevälised infektsioonid hõlmavad endas ka kuseteede
põletikku. Soolesisesed aga tihti kõhulahtisust, eriti
imikutel. Enamus E.coli bakterid on seotud soolesiseste
haigustega, 15% neist tekitab sepsist. Ravi
antibiootikumidega.
• Ennetamine: E.coli’t saadakse joogiveest ja söögist, eriti
need, kes reisivad. 50% turistidel esineb välismaad
külastades kõhulahtisust. Seega tuleks kindlasti süüa neid
toite,eriti välismaal, mis on läbi küpsetatud ja juua puhast
vett
E.coli bakter
http://pilotspoint.net/yahoo_site_admin/assets/images/Escherichia_coli.12091120_std.jpg
Rotaviirusenteriit
• Rotaviirusenteriit kuulub viiruslike soolenakkuste hulka,
selle esinemine on sageli sesoonne – enam talvel ja
kevadel.
• Nakkusallikaks on kas juba haigestunud inimene, kuid
rotaviirused levivad ka veega ja toiduga.
• Rotaviiruslikule kõhulahtisusele on omane “plahvatuslik”
algus koos vesise kõhulahtisusega, oksendamine ja palavik.
Sümptomid ilmnevad 2–3 ööpäeva pärast nakatumist.
Haigus kestab tavaliselt alla viie ööpäeva.
• Tavaliselt haigestuvad väikelapsed, eelkõige lasteaedades ja
lastekodude, kuid täiskasvanutel on seda täheldatud nt.
sõjaväeosades ja vanadekodudes
Rotaviirused
www.iavireport.org/archives/2006/PublishingImages/figure2_10(5
[Medical Microbiology, F.H Keyser jt,2005]
Piisknakkus
• Levib eelkõige piiskadega.
Tuberkuloos
• Tuberkuloos on laialt levinud nakkushaigus, mis võib
kulgeda nii ägedalt kui ka krooniliselt. Haigus tabab
eeskätt kopse ja nende regionaalseid lümfisõlmi, kuid
võib kahjustada ka teisi organeid – luid, liigeseid,
kuseteid, suguelundeid, soolt, serooskelmeid jm.
• Tuberkuloosi tekitajad on mükobakterid, mis on
vastupidavad kuivamisele, võivad säilitada eluvõime
kuivanud eritistes pimedas ruumis kuni aasta, kuid
hävivad otsese päikesevalguse toimel (1,5 tunniga).
• Küllalt resistentsed on nad ka desinfitseerivate ainete
suhtes. Intensiivne ultraviolettkiirgus hävitab
mükobaktereid 2–3 minutiga.
Tuberkuloos
eternalremont.blogspot.com/2009/08/tuberculosis-on-rise-in-russia.html
Difteeria
• Difteeria on ülemistes hingamisteedes, peamiselt neelus
kulgev kattudega põletik. Paksud katud kõris võivad
põhjustada hingamistakistuse ja lämbumise. Kui
haigustekitaja toksiin kahjustab südant või närvisüsteemi,
lõpeb haigus enamasti surmaga.
• Difteeriat esineb tänapäeval üksikjuhtudena, arenenud
riikidesse seda nö. imporditakse mujalt. Seetõttu ei mõelda
diagnoosi otsides esmajoones difteeriale, kuid õige ravi
hilinemisel ei saa haiget enam päästa. Ligikaudu iga kümnes
difteeriasse nakatunu sureb.
• Osa difteeriatekitajaid toodavad mürkainet ehk toksiini, mis
muudab haiguse kulu tunduvalt raskemaks.
Difteeria
http://www.shrisharmadrugstore.com/ (pilt)
Tuulerõuged
• Tuulerõuged on laialt levinud iseloomuliku
nahalööbega kulgev nakkushaigus. Haiguse tekitajaks
on varicella-zoster-viirus (VZV), mis kuulub
herpesviiruste perekonda, väga nakkusohtlik kuid vähe
vastupidav väliskeskkonnas.
• Tuulerõugete tekitaja on identne vöötohatise (herpes
zoster) viirusega. Viirus elab ja paljuneb ainult
inimorganismis ning väljaspool inimorganismi säilib
viirus süljepiiskades 10-15 minutit ning hävib kiiresti
otsese päikesevalguse käes
Tuulerõuged
http://www.telliskiviarstid.ee/tuuler.html
Sugulisel teel levivad:
Süüfilis
• Süüfilise puhul eristatakse omandatud süüfilist,
siseelundite, närvisüsteemi ja kaasasündinud süüfilist.
Esmane süüfilis väljendub haavandi või haavandite
tekkes nakatumiskohale (tavaliselt suguelundile, aga
viimasel ajal üha sagedamini huultele, kurgukaartele,
päraku ümber) ja lümfisõlmede suurenemises. Süüfilise
puhul on oluline iseärasus, et tekkinud haavand on
täiesti valutu ning kõva. Haavand tekib tavaliselt 3
nädalat pärast nakatumist ja kaob mõne aja möödudes
iseenesest, jättes enamasti mõneks ajaks järele jälje.
Esmane süüfilis kestab üks kuni viis nädalat.
Süüfilis
Klamüdioos
• Klamüdioos on sagedasti esinev sugulisel teel leviv haigus,
mille tekitajaks on rakusisene parasiit- Chlamydia
trachomatis.
• Peale selle kuulub klamüüdia perekonda Chlamydia
pneumonia ja Chlamydia psittaci, mis põhjustavad
hingamisteede põletikku
• Nagu ka teiste suguhaiguste puhul, levib nakkus vaid
otsesel seksuaalsel kontaktil. Kuna haigustekitaja hävineb
kuivamisel, temperatuuri muutudes, ei ole klamüdioosi
võimalik nakatuda saunalaval, ühist tualetti kasutades jne.
Haigustekitaja pesitseb eelistatult kuse- ja sugutraktis,
kuid võib levida autoinokulatsioonil (ise kätega edasi
kandes) ka silmakonjunktiividele.
Herpesviirus
• Herpese tekitajaks on viirus, millel on kaks alaliiki –
esimene põhjustab huuleohatist ning teine valulikke
villilisi lööbeid suguelunditel ehk suguelundite ohatist.
Herpesviirused on üheks levinumaks viirusnakkuseks
inimeste seas kogu maailmas ning viirusesse
nakatunute arv kasvab. Haigus avaldub kas
huuleohatisena või suguelundite ohatisena. Kiire ning
õige raviga on tulemused head.
• Herpesviirused levivad otsese kontakti teel - üks alaliik
enamasti mittesuguliselt, teine alaliik kaitsmata tupe-,
anaal- ja suuseksi ajal partneritega, kellel on herpes.
"Tänu" suuseksile on võimalik, et huuleherpes kandub
ka suguelunditele.
HIV-AIDS
• Omandatud immuunpuudulikkuse sündroom;
Acquired Immune Deficiency Syndrom (AIDS)
(ingl.k.) AIDS on sugulisel teel ning verega leviv
viirushaigus, mille puhul inimese organism kaotab
võime võidelda nakkustega.
• HIV levib vere, sperma, tupevedelike ja
rinnapiima kaudu.
Nakatunud inimese kehavedelike sissepääs teise
inimese organismi võib toimuda tupe, päraku,
peenise või lahtiste haavade ja veenide kaudu.
• Seega võib viirus levida kaitsmata tupe-, suu- ja
anaalseksi ajal ning nõelte ja/või süstalde ühisel
kasutamisel rohtude või narkootikumide süstimiseks.
HIV võib levida ka vereülekandel või organite
siirdamisel, kuigi see on muidugi väga ebatõenäoline
võimalus, sest doonoreid kontrollitakse.
Viirusesse nakatunud ema võib oma lapsele viiruse
edasi anda juba enne sündi, sünnitusel või
rinnapiimaga toitmisel. Süljes, pisarates, ninaeritistes,
higis ja uriinis on HIV-d nii vähe, et nende kehavedelike
kaudu nakkust ei saa.