Transcript File - Maarja e

Inimese papilloomiviirus e. HPV
Maarja Toomlaid
Stom. IV kursus
2. rühm
Mis on inimese papilloomiviirus?
• HPV kuulub papilloomiviiruste sugukonda.
• Nagu kõik papilloomiviirused, on ka HPV-d kõrge
koespetsiifilisusega, põhjustades viirusinfektsioone:
▫ epidermises (naha papilloomiviirused),
▫ limaskestades (limaskestade papilloomiviirused).
• HPV võib põhjustada:
▫
▫
▫
▫
emakakaela epiteelimuutusi,
emakakaelavähki,
kondüloome ja nahatüükaid,
teisi häireid.
Kui levinud on HPV?
• HPV on sageliesinev viirus, millesse nakatuvad
nii naised kui mehed.
• Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangu
kohaselt oli 2001. aastal maailmas umbes 630
miljonit HPVga nakatunud inimest.
Kuidas HPV levib?
• Viirus kandub inimeselt inimesele edasi puutekontakti
kaudu.
▫ Suguelundeid nakatavate HPV-dega nakatutakse
seksuaalvahekorras olles.
• Nakatunud inimene võib haigestuda või saada viiruse
edasikandjaks.
▫ Edasikandja ise ei haigestu, kuid ta võib nakatada oma partnerit.
• Vastuvõtlikkus nakkusele sõltub väikeste nahatraumade
olemasolust, aga ka inimese organismi kaitsevõime
tugevusest.
• Enamasti suudab inimese immuunsüsteem viiruse mõne kuu
või aasta jooksul hävitada. Mõnedel juhtudel jääb viirus aga
organismi aastateks.
• Enamus inimesi nakatub vähemalt kord elus mõne
papilloomiviirusega.
HPV tüübid
• On tuvastatud üle 100 HPV tüübi.
▫ Enamus HPV tüüpe ei põhjusta häireid ega
haigusnähte ja taanduvad ilma ravita.
• Ligikaudu 30 HPV tüüpi põhjustavad
genitaalpiirkonna nakkusi ja neid nimetatakse
seetõttu suguelundite HPVks.
▫ Mõned viiruse tüübid põhjustavad emakakaela
epiteelrakkude muutusi. Ravimata jätmise korral võib
muutunud rakkudest areneda kasvaja.
▫ Teised HPV tüübid võivad põhjustada kondüloome ja
emakakaela healoomulisi muutusi.
HPV: hea- või pahaloomuline?
• HPV tüübid jagunevad kõrge riski (18 tüüpi) ja
madala riski HPV-deks vastavalt sellele, kas
nad on seotud vähitekkega või mitte.
• Kõiki inimese papilloomiviiruse tüüpe, sh. neid
mida seostatakse hea- ning pahaloomuliste
kasvajatega, leidub inimestel sagedasti täiesti
tervetel limaskestadel ja epidermisel.
• Üksnes vähestel viiruse tüüpidel on kalduvus
hea- ja või pahaloomulisteks kasvajateks
kujuneda.
Madala riski HPV-d
• Peetakse epiteeli normaalse mikrofloora üheks
osaks, tekitades:
▫ healoomulisi epidermise kasvajaid (tavaliselt
soolatüükaid),
▫ limaskesta vohandeid ehk kondüloome.
• Nende arenemist vähiks pole kirjeldatud ning
immuunsüsteemi toimel kaovad nad mingi aja
pärast.
Kõrge riski HPV-d
• Nende poolt põhjustatud epiteelkoe nakkused
võivad edasi areneda pahaloomulisteks
kasvajateks.
▫ Enamik düsplaasiatest siiski taanduvad.
▫ Nende areng vähkkasvajateks on seotud tavaliselt
teiste riskifaktoritega, nagu nõrgenenud
immuunsüsteem, suitsetamine, kauaaegne
rasestumisvastaste tablettide kasutamine.
Pahaloomulised kasvajad
• Lisaks emakakaelavähi põhjustamisele on HPV-sid
seostatud veel:
▫ tupe, päraku ja häbeme düsplaasiate ning kasvajate
tekkega.
• Meestel võivad nad tekitada päraku- ja
peenisevähki.
• 99% emakakaelavähi juhtudest on põhjustatud
papilloomiviiruste poolt.
• Mõned HPV tüübid võivad põhjustada ka suu- ja
kõrivähki.
Emakakaelavähk
• On tõsine haigus, mis võib osutuda eluohtlikuks.
• Kui naine nakatub HPV teatud tüüpidega, ja
organism viirusest võitu ei saa, võivad emakakaela
epiteelrakkude kasvus tekkida muutused.
• Kui muutusi ei avastata ega ravita õigeaegselt,
võivad need edasi areneda vähieelseks seisundiks ja
seejärel muutuda kasvajaks.
▫ See protsess võib võtta mitmeid aastaid, kuid mõnel
juhul võib toimuda ka ühe aastaga.
• Emakakaelavähk on naistel esinemissageduselt
(pärast rinnavähki) teisel kohal maailmas.
Emakakaelavähi diagnoosimine
• Emakakaela epiteelkoe muutuste ja vähieelsete
seisundite avastamiseks kasutatakse Pap-testi, mis
analüüsib koe tsütoloogilisi muutusi.
• Pap-testil põhinevad sõeluuringud muudab oluliseks
asjaolu, et emakakaelavähi sümptomid ei avaldu
haiguse varajastes staadiumides, vaid alles järgus,
kus kasvaja on jõudnud levida ümbritsevatesse
kudedesse ning tõenäosus terveneda väheneb.
• Testi käigus kogutakse günekoloogilisel läbivaatlusel
emakakaela pinnalt ja kaelakanalist epiteelrakke
kasutades spetsiaalset harja ja spaatlit. Rakke
uuritakse mikroskoobi abil.
Pap-test: HPV-negatiivsed epiteelirakud
vasakul ning HPV-positiivsed rakud paremal
Emakakaelavähi ravi
• Kolm peamist emakakaelavähi raviviisi on
operatsioon, kiirgusravi ja keemiaravi.
▫ Ravi võib koosneda kahest või kõigist nimetatud
raviviisidest.
• Praegusel hetkel on turul kaks vaktsiini, mis
vähendavad HPVpoolt põhjustatud emakakaela
kartsinoomide teket: Gradasil ja Cervarix.
▫ Mõlemad vaktsiinid tekitavad immuunsuse HPV
tüüpide 16 ja 18 suhtes, mis on vastutavad enam kui
70% emakakaelavähi juhtude eest. Gradasil kaitseb ka
HPV tüüpide 6 ja 11 eest, mis põhjustavad 90%
kondüloomidest.
Kondüloomid
• Kondüloomid on valged või nahavärvi näsad, mida
kõige sagedamini põhjustavad inimese
papilloomiviiruse (HPV) teatud tüübid.
• Kondüloomid esinevad kõige sagedamini välistel
suguelunditel või pärakupiirkonnas ning ka
suulimaskestadel.
▫ Harvem esinevad kondüloomid tupes või emakakaelal.
• Aeg-ajalt võivad kondüloomid põhjustada selliseid
haigusnähte nagu kipitus, sügelus või valu.
Kondüloomide diagnoosimine
• Kondüloomid võivad ilmuda nädalate või kuude
möödudes pärast seksuaalkontakti nakatunud
partneriga.
• Arst tunneb välistel suguelunditel asuvad
kondüloomid tavaliselt ära lihtsalt vaatamisel.
▫ Raskemini nähtavate kondüloomide korral
kasutab arst lähemalt kontrollimiseks
suurendusklaasi.
Kondüloomid
Kondüloomide ravi
• Papilloomiviirusevastane ravi puudub.
• Kondüloomid võivad taanduda ilma ravita iseenesest.
▫ Nende esmakordsel avastamisel ei saa aga kuidagi
ennustada, kas nad taanduvad või kasvavad suuremaks.
• Olenevalt kondüloomide suurusest ja asukohast võib
valida mitme ravivõimaluse vahel:
▫ kondüloomidele määritav spetsiaalne kreem või lahus,
▫ külmutamine, põletamine või laserravi,
▫ kirurgiline eemaldamine (kui ei allu eelnevale ravile).
• On olemas võimalus, et kondüloomid tulevad pärast ravi
tagasi, kuna neid põhjustavad HPV tüübid on ikka
organismis.
Soolatüükad
• Pappilloomiviirused on ka nn. soolatüügaste
põhjustajaks inimestel.
• Esinevad enamasti jäsemetel (eriti taldadel,
varvastel, sõrmedel), kuid ka huultel, näol ja
limaskestadel.
• Oma arengult on soolatüükad infektsioossed
healoomulised epitelioomid (pealisnaha
kasvajad), mis tekivad viiruse poolt põhjustatud
epiteeli vohamisest.
Soolatüügaste avaldumine
• Peiteperiood kestab tavaliselt 4-12nädalat.
• Tekivad kas üksikult või arvukalt
roosakaspunased sõlmekesed,mille pind muutub
hallikaks, kõvaks, ebatasaseks, võib lõheneda ja
sisaldada isegi verd.
• Võivad kasvada >1cm suurusteks.
• Olenevalt asukohast võivad soolatüükad
erinevad välja näha.
Soolatüügaste diagnoosimine
• Diagnoosimine on enamasti lihtne ning see
põhineb tüügaste tüüpilisel välimusel ning
paiknemisel.
• Harvadel juhtudel osutub vajalikuks koetüki ehk
biopsia võtmine mikroskoopiliseks uuringuks, et
eristada tüükaid muudest haigustest.
Soolatüügaste ravi
• Tüükad võivad iseeneslikult paraneda nädalate, kuude või
aastate jooksul.
• Ravimeetodeid on erinevaid ning need sõltuvad tüügaste
asukohast, inimese vanusest, haiguse kestvusest ja ulatusest.
• Raviks võib kasutada:
▫ Kooriva-söövitava toimega ravimeid (salitsüülhape).
▫ Krüoteraapiat - külmutamine vedela lämmastikuga (haigestunud
rakud hävivad ning irduvad).
▫ Diatermokauter - elektroodi abil tekitatakse koldes hetkeks kõrge
temperatuur.
▫ CO2-laser - vähem levinud meetod, kasutatakse juhtudel, kui
teised ravimeetodid on jäänud soovitud efektita.
▫ Omal kohal on ka rahvameditsiinis tuntud vahendid, näiteks
vereurmarohu mahl.
Vereurmarohi
HPV avaldumine suus
• Viiruse ülekanne toimub otsesel kontaktil
nakatunud naha või limaskestadega.
• HPV võib kanduda ka orogenitaalse kontakti tõttu
huultele, kurgumandlitele või suulaele.
• Võib põhjustada:
▫ limaskesta kondüloome suus ja kurgus,
▫ suu- ja neeluvähki,
▫ kõri-, mandli- ja keelepõhja-kasvajaid.
• Umbes pooled tänapäeval diagnoositud suu- ja
neeluvähkidest paistavad olevat põhjustatud HPVnakkusest.
Kuidas vähendada HPVga nakatumise
ohtu?
• Hoidu juhuslikest vahekordadest. Mida suurem on
seksuaalpartnerit hulk, seda suurem on tõenäosus nakatuda
HPV-ga.
• Kondoomi kasutamine võib vähendada HPVga nakatumise
ohtu. Kuna kondoom ei kata kogu suguelundite piirkonda, ei
hoia see nakatumist täielikult ära.
• Hoidu kehalisest kontaktist inimesega, kellel on näha
haigustunnused ning soovitada tal pöörduda arsti poole.
• Vaktsineeri ennast.
• Kontrolli regulaarselt oma tervist.
• Ära suitseta. Suitsetamine nõrgendab keha kaitsevõimet ja
soodustab erinevate vähkkasvajate teket.
• Ühiskasutatavates pesemisruumides kasuta jalanõusid.
Kasutatud kirjandus
• www.hpv.ee
• http://et.wikipedia.org/wiki/Inimese_papilloomiviirus
• http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/6a/Symian_vi
rus.png
• http://skincarebylouisa.com/wp-content/gallery/warts/warts4.jpg
• http://eyepathologist.com/images/BD162G01.jpg
• http://www.terviseagentuur.ee/HPV-ehk-inimese-papiloomviirus
• https://www.arst.ee/et/Valdkonnad/d/11148/hpv/t/77
• http://www.vita.ee/dyna/site/133est.html
• http://inimene.ee/s/soolatuukad
• http://forte.delfi.ee/news/teadus/suuseks-pohjustabkorivahki.d?id=24910859
• http://oralrx.files.wordpress.com/2013/07/oralcancer_exam.jpg
Aitähh tähelepanu eest!