Transcript Praktika arendamine kutsehariduses

PRAKTIKA ARENDAMINE
KUTSEHARIDUSES
HELLE NOORVÄLI, PhD
14.05.2010
Kutseharidus ja praktika
• Viimaste aastate arengute tulemusena on
kutsehariduse seisund ja maine Eestis muutunud
paremuse suunas.
• Kutsehariduse nõrgemaid lülisid on siiski
ettevõtetes korraldatav praktika, mis on kulgenud
isevoolu kuni viimaste aastateni, mil võib
täheldada mitmeid positiivseid nihkeid
(korrastatud seadusandlik pool, koostöö ettevõtete
ja koolide vahel).
Praktikaga seotud probleemid (1)
Koostöö praktika osapoolte vahel on
raskendatud, sest:
– osapooled mõtestavad erinevalt praktika
funktsioone, eesmärke ja korraldust,
– näevad erinevalt osapoolte kohustusi, vastutust
praktika õnnestumise eest,
– pole ülevaadet, milline on praktikal õppimise
keskkond ettevõtetes ja ühist seisukohta,
milline see peaks olema,
Praktikaga seotud probleemid (2)
– puudub jagatud arusaam sellest, millistel
eesmärkidel, mida ja kuidas õpilane praktikal
õpib ning millist õppimist on erineva töö jaoks
vaja,
– kuidas õpilane kasutab koolis õpitud teoreetilisi
teadmisi, kas õpitut reflekteeritakse jne.
Praktika kohta puudub kontseptuaalne selgus ja
ühine mõistestik ning ühtmoodi mõistetud
sõnavara praktikast kõnelemiseks.
Praktika käsitus (1)
Eestis mõistetakse praktika all õppekava raames
töökeskkonnas juhendaja juhendamisel kindlate
õpieesmärkidega tehtavat praktilist tööd.
Praktikat kontseptualiseeritakse kui õppimist
(individuaalne ja kollektiivne).
Praktika kujutab endast erinevate subjektide ja
tegevussüsteemide kokkupuuteala ja
lõikumiskohta, paiknedes samas kutsehariduse
terviksüsteemis ja ühiskonnatervikus.
Praktika käsitus (2)
Praktika kollektiivsed subjektid on kool ja ettevõte
(mõlemad oma väljakujunenud
tegevussüsteemidega), individuaalseteks
subjektideks on praktikant, koolipoolne ja
ettevõttepoolne juhendaja (joonis 1).
ÜHISKONNA OOTUSED, NÕUDMISED JA VAJADUSED
regulatsioonid, standardid jne
KUTSEHARIDUSSÜSTEEM
PRAKTIKA –
TEGEVUSSÜSTEEMIDE LÕIKUMISKOHT
Praktikant
KUTSEÕPPEASUTUSE
TEGEVUSSÜSTEEM
ETTEVÕTTE
TEGEVUSSÜSTEEM
Õpetaja
Juhendaja
PRAKTIKA PROTSESS
PRAKTIKA TULEMUSLIKKUS
Praktikamudelid (1)
• Kutsehariduse iseloom kujundab
praktikamudeleid.
• Parim ülevaade reaalselt kasutatavatest
praktikamudelitest pärineb aastast 2001, kui
Guile ja Griffiths lõid praktikamudelite
tüpoloogia.
Praktikamudelid (2)
Eristuvad järgmised mudelid:
1) traditsiooniline mudel,
2) kogemuslik mudel,
3) standardipõhine e geneeriline mudel,
4) tööprotsessi mudel,
5) konnektiivne e ühendav mudel.
Praktikamudelid ei ole üksteist välistavad.
Praktikamudelid (3)
Eestile soovitava mudeli valimiseks:
– põhjendasin oma seisukohta hariduse ja sh ka praktika
alusväärtuste kohta;
– analüüsisin professionalismi kaasaegseid arengutrende
ja
jõudsin
järeldusele,
et
traditsioonilise
professionalismi ümberkujunemist avatud ning
dünaamiliselt
arenevaks
“uusprofessionalismiks”
soodustab konnektiivse mudeli rakendamine;
– analüüsisin Eesti säästva arengu riikliku strateegia
"Säästev
Eesti
21“
ja
Eesti
majanduse
tulevikustsenaariumide seisukohti.
Konnektiivne praktikamudel (1)
• Kõiki argumente arvesse võttes andsin eelistuse
konnektiivsele mudelile.
• Konnektiivse praktikamudeli teoreetilise aluse
loojaks on Y. Engeström, kes, toetudes Võgotski
kultuur-ajaloolisele tegevusteooriale, konstrueeris
kontseptuaalse skeemi inimtegevuse sisemisest
struktuurist, eristades selles järgmisi komponente:
subjekt, objekt, tööriistad ja märgid, reeglid,
ühiskond ja tööjaotus.
Konnektiivne praktikamudel (2)
Areng kulgeb tegevussüsteemide interaktsiooni
teel ja kujutab endast teadmuse arengulist
ülekannet, mis leiab aset, kui:
– viiakse ellu ühist arendusprojekti, millesse kõik
osapooled annavad oma panuse;
– õppimisprotsessi käigus konstrueeritakse mingi üks või
mitu teoreetilist mõistet, mis võimaldab paremini
mõista ühise tegevuse objekti, ja selle arusaama alusel
konstrueerida uus tööobjekt;
– kui vastloodud mõiste(d) võetakse laiemale kasutusele
kui mudeltegevused või kui vahendid uute lahenduste
leidmiseks.
Konnektiivne praktikamudel (2)
Teadmuse arengulise ülekande puhul on tegemist
ekspansiivse õppimisega (praktika
küsimärgistamine, analüüs, soovitava
(tuleviku)praktika modelleerimine, mudeli
testimine ja rakendamine, levimine erinevatesse
organisatsioonidesse ja hindamine).
Toimub piiriobjekti konstrueerimine, teadmuse
ülekanne erinevate tegevussüsteemide vahel,
uute praktikate, mõistete ja teooriate
konstrueerimine.
Konnektiivne praktikamudel (3)
Ekspansiivne õppimine hõlmab ka kogemuslikku,
refleksiivset, situatiivset, sotsiaalset ja
transformatiivset õppimist.
Kollektiivsed tegevussüsteemid (kool ja ettevõte)
on omavahelises interaktsioonis, kujutades
endast paljude erinevate traditsioonide ja
huvide kooslust, mis loob soodsa pinnase
innovatsiooniks.
Konnektiivne praktikamudel (4)
Soovitava praktikamudeli konstrueerimisel olen
mõnevõrra täiendanud Engeströmi teooriat:
– arengulise teadmusülekande mõistet laiendasin
kollektiivilt ka indiviidile, seades tingimuseks, et
ülekanne toimub indiviidi lähima arengu tsoonis,
– teadmuse arenguliseks ülekandeks loetakse ka juhud,
kui toimub õppija liikumine mööda “vertikaali”, mille
tulemuseks on vajaliku asjatundlikkuse omandamine.
Konnektiivne praktikamudel (5)
• Praktika soovitavasse mudelisse on sisestatud teadmuse
ülekande ja õppimise nii kollektiivsed kui ka
individuaalsed arengulised mallid, nii vertikaalne kui
horisontaalne õppimine, nii koolilik “äraõppimine” ja
praktikal toimuv situatiivne õppimine kui ka ekspansiivne
õppimine.
• Praktika on üles ehitatud protsessina, kusjuures praktika
tulemuslikkuse saavutamiseks lepitakse osapoolte vahel
kokku praktika alusväärtustes ja eesmärkides.
• Praktika protsess peaks ehituma ekspansiivse õppimise
tsüklina.
• Praktika käigus toimub olemasolevate tegevussüsteemide
problematiseerimine ja piiriobjektide konstrueerimine ning
tulemuste hindamine.
ÜHISKONNA OOTUSED JA NÕUDMISED
regulatsioonid, standardid jne
KUTSEHARIDUSSÜSTEEM
PRAKTIKA –
TEGEVUSSÜSTEEMIDE LÕIKUMISKOHT
PRAKTIKANT
KUTSEÕPPEASUTUSE
TEGEVUSSÜSTEEM
ETTEVÕTTE
TEGEVUSSÜSTEEM
Teadmuse
arenguline ülekanne
ekspansiivne õppimine
ÕPETAJA
JUHENDAJA
PRAKTIKA PROTSESS
kokkuleppimine alusväärtustes ja praktika eesmärkides
olemasolevate tegevussüsteemide problematiseerimine, piiriobjektide konstrueerimine
praktikategevuste kavandamine, käivitamine, sooritamine
tulemuste hindamine kõigi osapoolte tegevussüsteemide täiustamise seisukohalt
PRAKTIKA TULEMUSLIKKUS
Konnektiivne praktikamudel (6)
• Praktika tulemuslikkuse näitajateks on selle
mudeli kohaselt see, et
– praktika käigus on ühiselt loodud mingi
produkt (teenus, toode, disain,
organisatsiooniline uuendus vm), mis erineb
endisest või mida enne olemaski polnud;
– praktikast on saanud kasu kõik osapooled:
praktikant, mõlemad juhendajad, kool ja
ettevõte, teised praktikasüsteemid.
Konnektiivne praktikamudel (7)
• Selle mudeli aktsepteerimine tähendaks ka
praktika juhendamise, selle korraldusliku külje (sh
praktikakohtade valiku ning sobivuse hindamise)
ja tulemuste hindamise süsteemi uuesti
mõtestamist ning tõenäoliselt ka korrigeerimist,
mis oleks kollektiivne töö.
• Ühiskonna/riigi tasandil vastuvõetavad
regulatsioonid, standardid, hindamisinstrumendid
jms peavad omalt poolt toetama teadmuse
ülekande arengulisi malle/ekspansiivset õppimist
praktikasüsteemides. Eriti oluline on see
ühiskonna innovatsioonivõimekuse
Empiirilise uuringu tulemused
(1)
Läbiviidud empiirilises uuringus esitasin
küsimuse selle kohta, milline on Eesti
kutseõppes läbiviidava praktika tegelik
olukord, et saada teada, kas tänases
praktikas on võimalik leida märke soovitava
mudeli rakendumise võimalikkusest, ja
milliseid erinevusi on ses suhtes erialati.
Empiirilise uuringu tulemused
(2)
Valimis oli neli kutseõppeasutust, kus õpetati
põllumajanduse-, ehituse-, arvutiteeninduse ja
laomajanduse erialasid, mis esindasid majanduse primaar-,
sekundaar- ja tertsiaarsektorit.
Praktikaettevõtteid oli neli, valikul lähtuti kutseõppeasutuste
soovitustest (parim koostööpartner).
Õpilasi oli valimis 155, neist õppis põllumajandust 36, ehitust
56, laomajandust 30 ja arvutiteenindust 33 õpilast.
Koolide direktori asetäitjatega, ettevõttepoolsete
praktikajuhendajatega ja koolide praktikajuhendajatega
(kõiki 4) viisin läbi intervjuud.
Analüüsisin ka praktikaalaseid dokumente.
Empiirilise uuringu tulemused
(3)
• Praktika korraldamisel võis kohata teatavat segu
praktika traditsioonilisest, kogemuslikust ja ka
geneerilisest mudelist.
• Geneerilise mudeli aktsepteerimine võimaldab
korrastada ning viia võrreldavatele alustele
erinevates koolides läbiviidava praktika.
• Eestis on olemas institutsionaalne raamistik
praktika
korraldamiseks,
kuid
praktika
tulemuslikkuse tagamiseks ei piisa ainuüksi
korralduslike küsimustega tegelemisest.
Empiirilise uuringu tulemused
(4)
• Koolide direktori asetäitjate ja koolipoolsete
praktikajuhendajate intervjuude põhjal võib väita,
et on võimalik täheldada mõningaid eeldusi
konnektiivse praktikamudeli rakendumiseks (on
mõistetud praktika tähtsust õppija arengule,
praktika eesmärgistatuse vajalikkust, tihenenud on
koostöö erinevate tegevussüsteemide esindajate –
st koolide ja ettevõtete vahel).
• Ettevõttepoolsete praktikajuhendajate valmisolek
praktika ühiseks kavandamiseks, mõtestamiseks ja
arendamiseks oli tagasihoidlik.
Empiirilise uuringu tulemused
(5)
• Õpilaste arusaamad praktika funktsioonidest on
kõigiti adekvaatsed ja prosotsiaalsed: esikohale
seatakse ühiskonna, seejärel ettevõtte vajadused ja
iseenda kui tulevase töötaja arenguvajadused.
• Positiivse üllatusena seostusid õpilaste ootused
praktika suhtes võimalusega teha ettepanekuid töö
paremaks muutmiseks, praktika täiustamiseks,
iseenda võimekusega õppida nägema ja lahendama
tööalaseid probleeme.
• Õpilaste tahe olla loov, arutleda praktikal saadud
töökogemuse üle, ja jagada koolis õpitud
teoreetilisi teadmisi praktikutega.
Empiirilise uuringu tulemused
(6)
•
•
•
•
Õpilastel on valmisolek konnektiivse praktikamudeli
aktsepteerimiseks.
Ootused praktika suhtes täitusid kõige paremini
teeninduseriala praktikantidel, kõige vähem
põllumajanduseriala õpilastel, ehituse eriala jäi nende
vahepeale.
Kirjeldades praktikal õppimist, tõusis esikohale
ekspansiivne õppimine.
Biheivioristlik ja sotsiaalne õppimine on iseloomulik
ehituse eriala õpilastele, refleksiivset õppimist võis
täheldada teeninduse erialadel, ekspansiivne õppimine
iseloomustab kõige enam tulevasi põllumehi.
Empiirilise uuringu tulemused
(7)
•
•
Praktika nõrgimaks lüliks näib olevat
hindamine, ent palju on veel vaja ära teha ka
praktika kavandamisel ja ettevalmistamisel,
praktikakohtade leidmisel ning praktika
juhendamisel.
Seega võib järeldada, et praktika korralduslikul
küljel on praktika subjektiivse tulemuslikkuse
ennustamisel väiksem kaal kui praktika sisulistel
teguritel.
Empiirilise uuringu tulemused
(8)
• Õpilased hindasid praktikaga rahulolu suhteliselt
kõrgeks: väga rahule jäid praktikaga 57,8%
vastanutest, 34,4% jäid pigem rahule.
• Praktika korralduslikus pooles on toimunud kiire
areng ja see on vähemalt üldjoontes vastavuses
kehtivate formaalsete regulatsioonidega.
• Enamik koolipoolseid juhendajaid on loobunud
praktikaettevõtte külastamisest.
Empiirilise uuringu tulemused
(9)
•
Järeldavalt võib tõdeda, et kuigi praktika pole
Eestis veel teadvustatud mudelina ja kindlasti
veel mitte konnektiivse/soovitava mudelina,
mille
alusel
erinevad
tegevussüsteemid
võiksid/saaksid toimida, võib öelda, Eestis on
kujunenud mitmed eeldused selle mudeli
aktsepteerimiseks. Eriti on see valmisolek
täheldatav õpilaste puhul.
Ettepanekud praktika
arendamiseks (1)
• Vajalik on praktikapoliitikate kujundamine ja praktika
probleemistiku selgepiiriline esitamine kutsehariduse
arengustrateegias.
• Vajalik asjaosaliste mõtteviisi muutus ja omavaheline
kommunikatsioon - nii vertikaalne suhtlus kui ka
horisontaalne suhtlus, nii individuaalsete kui ka
kollektiivsete subjektide vahel kõigil võimutasandeil.
• Eksperimentide korraldamine, tegevusuuringud, parimate
praktikate ülestähendamine ja sellekohased andmepangad.
• Toetavad organisatsioonide- koolide ja ettevõtete – juhid
jm.
Ettepanekud praktika
arendamiseks (2)
• praktika ühiste alusväärtuste väljatöötamine ja
nende propageerimine, ühise keelekasutuse ja
ühiste arusaamade kujundamine;
• ühised arutelud, kommunikatsioon Kutsekojaga,
EKEÜ-ga, tööandjate liitudega, kohalike
omavalitsustega;
• töökohal õppimise ja õpipartnerluse võrgustike
loomine;
• juhendajate koolitus ja tasustamise korra
väljatöötamine;
Ettepanekud praktika
arendamiseks (3)
• praktika ühine ettevalmistamine, ettevõtete
soovide arvestamine praktika kavandamisel,
praktika eesmärkide ja hindamiskriteeriumide
väljatöötamine ja nende selgitamine;
• praktikaprogrammide täiendamine (suure
õpipotentsiaaliga ja loovust võimaldavad,
praktikaülesanded, õpetamismeetodite
mitmekesisus, enesehindamise, refleksiooni ja
ekspansiivse õppimise toetamine praktikal);
Ettepanekud praktika
arendamiseks (4)
• koolide ja ettevõtete ühise andmepanga loomine praktika
tulemuslikkuse kohta, andmed praktikantide toimetulekust
tööle asumisel, võimalusel ka andmed nende edasisest
karjäärist;
• osapoolte koostöö (ümarlauad, ühised koolitused,
kutseeksamiks ettevalmistus juba praktikal, õpetajate
stažeerimine praktikaettevõttes, ühisfoorumite
läbiviimine);
• pidev infovahetus erinevate osaliste vahel; praktika käigus
ühiste piiriobjektide loomine, õpilaste horisontaalse ja
vertikaalse arengu toetamine ja sidustamine;
Ettepanekud praktika
arendamiseks (5)
• koostöö- ja innovatsioonikultuuri arendamine,
õpikogukondade väljakujunemise soodustamine ja nende
arendamine nii koolis kui praktikaettevõttes;
• praktikabaaside juhtimis- ja arendustegevuse
ümberkujundamine praktikat tähtsustavaks;
• praktika kvaliteedikindlustamise süsteemi väljatöötamine,
tagasiside praktikantidelt, uuringud praktikantide
töökäitumise ja tööga toimetuleku kohta;
• portfooliode ja näidistööde kasutuselevõtmine õpilaste
praktika hindamisel; õpilaste enesehinnangu lülitamine
praktikaaruannetesse oma õppimisprotsessi ja selle
tulemuslikkuse kohta.
• Tänan tähelepanu eest!