Transcript modelleerimine_4_yv

MUDELID,
MODELLEERIMINE
JA
MUDELITE KASUTAMINE
Ülo Vooglaid
1
Sisukord
•
•
•
•
Mudel – mis see on?
Milleks ja kellel võiks mudeleid vaja olla?
Millistel eeldustel saab mudeleid koostada?
Mudelite kasutamine õppes, uurimises,
konstrueerimises, juhtimises-valitsemises jm.
• Probleem kui mudel.
• Mudelite kasutamine õppeprotsessi efektiivsuse,
otstarbekuse ja intensiivsuse suurendamiseks.
• Mudelite valmistamine.
2
Mis on mudel?
Mudel on objekt, mis iseloomustab (esindab) teist
(keerukamat) objekti (on kindlas vastavuses
mingi teise objektiga).
Mudeliks on (võib olla)
•
•
•
•
•
•
•
•
ASI, ESE,
SÕNA,
VÄIDE,
FORMALISEERITUD KEEL,
MÕTTEKONSTRUKTSIOON, sh
TEOORIA,
HÜPOTEES,
PROBLEEM...
3
Modelleerimine - mis see on?
Modelleerimine on olemasolevate või
kujutletavate esemete, nähtuste ja
protsesside, seoste ja sõltuvuste
tunnetamise, fikseerimise, talletamise ja
vahendamise meetod.
Modelleerimine seisneb mudelite
konstrueerimises ja kasutamises.
4
Modelleerimine on nüüdisaegne...
•
•
•
•
•
•
•
•
uurimismeetod,
loomemeetod,
õppemeetod (õpetamise ja õppimise meetod),
konsulteerimismeetod,
mängimismeetod,
töömeetod,
juhtimismeetod,
meetod haldamise, sidustamise, valitsemise jt
eesmärgistatud protsesside korraldamiseks. 5
Kes vajavad mudeleid?
Mudeleid vajavad need, kellel on
• ehe ja tõrjumatu tunnetushuvi,
• selgeks õpetamise ja/või õppimise soov,
• arusaamise või mõistmise vajadus,
• (administratiivne ja/või moraalne, NB! tegelik,
mitte mänguline) kohustus vastutada selle eest,
mida nad teevad ja mis kokkuvõttes välja tuleb
(kui tegevus ja selle tulemused ei saa rahuldada ja
ei rahulda enam mitte kedagi).
Profaanid ja diletandid ei vaja mudeleid.
6
Miks kasutatakse uuringutes mudeleid?
Mudeleid kasutatakse siis, kui
originaali vahetu uurimine on
•
•
•
•
•
kõlbeliselt lubamatu,
liiga kulukas,
liiga palju aega nõudev,
liiga suur, raske, kauge…,
liiga keeruline,
• liiga………..
7
Mida mudel esindab?
Mudel võib esindada
• mõttesisu ja -vormi või nende ühtsust;
• asja, nähtust, protsessi,
• mudeli loojat, kasutajat ja hindajat,
• keskkonda,
• võimalusi, piiranguid ja alternatiive...
Formaalne osa mudelist hõlmab selles seoses käsitletava
nähtuse, protsessi, eseme vm, vormi ja struktuuri, samuti
uurimise, õppimise või muu tegevuse operatsioone,
reegleid, printsiipe ja meetodeid, mis on iseseisvad ja
suhteliselt lahus käsitletavast sisust - mõttest ja
tähendusest, mis kujuneb kontekstis.
8
Kuidas mudeleid liigitatakse?
• Kui liigitada mudeleid tunnetusteoreetilise laadi
põhjal, siis eristuvad
HEURISTILISED JA DIDAKTILISED mudelid.
• Kui liigitada mudeleid mudeli ja originaali
vahekorra järgi, siis eristuvad
ANALOOGMUDELID,
MATEMAATILISED, GEOMEETRILISED
jmt mudelid.
9
Ühiskondlike nähtuste ja protsesside
kohta koostatud mudelid võivad
iseloomustada
•
•
•
•
•
•
olusid, olukorda ja situatsiooni, so keskkonda, milles
inimesed end leiavad, normiks või ideaaliks peavad;
oma ajas toimuvaid (nii neutraalseid, ahvatlevaid
kui ka ohtlikke) sündmusi,
reklaami ja propagandat, igaliiki tõlgendusi ja
hinnanguid, poliitilisi, ideoloogilisi, majanduslikke
jm illusioone;
koostajaid ennast; koostajate arengutaset, huve ja
taotlusi, lootusi ja hirme, vabadusastet, ambitsioone,
mõtlemisviisi jpm,
prognoose,
10
alternatiive...
Õpetajad loovad ja kasutavad mudeleid
selleks, et
1. tulemuslikumalt ja paremini edastada oma
õpilastele mõeldud õppeaine sõlmküsimusi,
2. ajendada õpilasi juurdlema ja avastama
süsteemi ja metasüsteeme, seoseid ja
sõltuvusi, põhjuseid ja tagajärgi,
3. äratada huvi,
4. saavutada rahulolu: võtta vastutus selle eest,
et õpilased saaksid õppe objektist aru, et
oleksid rahul nii nemad kui ka õpetaja ise.
11
5. lihtsustada keerukate terminite, reeglite, seaduste ja
seaduspärasuste, valemite ja muude
mõttekonstruktsioonide tekkest ning tähendusest
aru saamist ja meelde jätmist.
6. tuvastada sündmuste otsesed ja kaudsed, nähtavad
ning enam-vähem varjatud seosed, sh põhjused;
7. põimida tulemused ja tagajärjed üheks süsteemiks;
8. vältida paljude õpilaste puhul kiiresti tekkivat
käegalöömist, mis ilmneb väga tihti alguses
võimatult raskena tunduva materjali esitamisel,
12
9. Tekitada (süvendada) õpihuvi
(formaliseeritud keel pakub vaheldust,
mõttepinget),
10. luua võistlusmomente ja võrdlust,
11. soodustada analüüsi ja sünteesi;
12. pakkuda meelelahutust, vaheldust...
13. ................................................................
14. ................................................................
15. ?
13
Mudelid sobivad
selleks, et
toetada iseseisvust mõtlemises
ning
omandada ja meelde jätta tuletusloogika.
•
Seda kõike, mida võib elus kunagi
kuskil vaja minna,
on võimatu ära õppida.
.
14
Õppes on mudeleid väga vaja selleks,
et aidata õpilasi aru saama, et
• teadmisest enamasti ei piisa; vaja on teada,
osata ja aru saada,
• väärtuslikud on vaid süsteemsed ja
usaldatavad teadmised.
15
Iga õppeks koostatud mudel
peaks võimaldama õppijale saada
kujutluse sellest, mida õpetaja tahab
selle mudeliga ütelda
ja mida ta peab vajalikuks läbi selle
mudeli ka edaspidi nõuda.
Õppuril on tarvis jõuda taipama,
milleks antud mudel on tehtud.
16
Neile, kellel on suur tunnetushuvi ja keda
huvitab aine ehe omandamine, meeldib
• õpe läbi mitme regulatsioonitasandi,
• juba teadaolevate ja uute teadmiste
seostamine,
• iseseisvalt omandatud kogemuse (teadmiseoskuse-arusaama ühtsuse) paigutamine oma
mällu oma tunnetuse järgi,
• uute mõttekonstruktsioonide kasutamine
järgnevas tegevuses, sh otsingutes.
17
Paljudel õpilastel on
nägemismälu.
Läbi mudelite on paljude
reeglite, erandite, seoste,
käändelõppude jne
meeldejätmine efektiivsem ja
õppejälg püsivam.
18
Mudeli abil omandab
abstraktne arutlus silmaga
nähtava ja sageli ka käega
katsutava oleku.
19
Mudeli väärtuseks on lihtsus.
Mudel ei saa olla identne selle objektiga,
mille kohta on mudel koostatud.
Mudelis on esile toodud need
karakteristikud, seosed ja sõltuvused,
mida mudeli koostaja meelest oleks vaja
teistel ka märgata, ära tunda tähendus ja
aru saada mõttest, osata oluliseks pidada
süsteemi, alasüsteeme, osi ja elemente,
sõnastada, seostada, põhjendada jne.
20
Kellel ei ole olnud õnne ja tahtmist mudeleid
luua ja omandada, väidavad, et nad on
“praktikud” ja arvavad, et kuna neilt ei või
eeldada asjatundlikkust, võivad nemad
rääkida ükskõik, mille kohta seda, mis
parajasti pähe tuleb.
Teooriad kui mõttemudelid on vajalikud
igaliiki tunnetustegevuses, aga praktikas
muutuvad nad väärtuseks koos
metodoloogia ja metoodikaga.
21
NB!
Kui mudeleid ei ole, siis ei saa rahuldavaks
kujuneda ei õpe ega uurimine, ei analüüs ega
süntees, ei prognoosimine ega planeerimine,
ei koostöö korraldamine ega tulemuste
hindamine...
Kujuneda saab üldise udujutu ajamine a’la
“mina tegin kunagi nii ja tema tegi naa”, ning
“keegi olevat kuskil rääkinud ja kirjutanud
veel seda-teist ja kolmandat”.
Argumentide asemel esitavad “praktikud”
tsitaate ja kontekstita näiteid.
22
Kuidas mudeleid valmistada?
ESIMENE SAMM: sõnastada, kellele ja milleks on
seda mudelit (neid mudeleid) vaja.
TRINE SAMM: leida vaatepunktid tähelepanu
objekti(de) nägemiseks.
KOLMAS SAMM: leida teooriad, mille raames
osutuks võimalikuks leida käsitluse objektide
kõik olulised karakteristikud.
23
NELJAS SAMM: leida (või luua) meetod karakteristikute
mõõtmiseks, hindamiseks või loendamiseks ja
kirjeldamiseks.
VIIES SAMM: sõnastada printsiibid, mida tuleks mudeli(te)
loomisel, tutvustamisel ja kasutamisel arvestada.
Nüüd on vaja veel:
1) MUDEL(ID) VALMIS TEHA,
2) KATSETADA JA VEENDUDA, ET TEGU ÕNNESTUS,
3) ASUDA RAKENDAMA JA TUTVUSTADA KA
TEISTELE.
24
Milliseid põhimõtteid oleks vaja
järgida mudelite koostamisel?
Hinnatakse mudelite
• adekvaatsust,
• süsteemsust,
• selgust objekti ja subjekti suhtes,
• lakoonilisust,
• kaasaegsust,
• tähendust loovaid seoseid metastruktuuriks
olevate süsteemidega.
25
NB! Püüdke võtta arvesse, et
Sotsiaalsed süsteemid on
•
•
•
•
•
•
•
Tõenäosuslikud,
Kompensatoorsed,
Labiilsed,
Adaptiivsed,
Integreeruvad,
Assimileeruvad,
sotsialiseeruvad
SOTSIAALSETES
SÜSTEEMIDES TOIMIVAD
HUVID JA TAHE,
ARMASTUS JA VIHKAMINE,
VAJADUSED JA
EELARVAMUSED,
KAVALDAMINE,
VALETAMINE,
USK, USALDUS...
26
Tänan neid, kes kaasa mõtlesid ja
kavatsevad edasi mõtelda.
NÜÜD TEHKE ISE EDASI !
Kui ei oska, siis otsige kirjandust või võtke ühendust:
[email protected]
56 66 01 22 või 48 33 410
79815 Raplamaa, Kohila vald, Pukamäe küla, Raja talu
27