Transcript Õppeteksti keerukus

Õppeteksti keerukus
Jaan Mikk
2012
Milleks uurida õpikute
jõukohasust?
• Õpikute valik (USA-s loetavuse tabelid)
• Materjali esitus tunnis
• Õpimotivatsioon sõltub õpikute
keerukusest
• Liiga keerukas õppetekst
– Takistab mõtlemise arendamist
– Soodustab alaväärsustunde tekkimist
7
Keemia
Edasijõudmatute %
6
5
Eesti keel
Füüsika
4
3
Kirjandus
2
Ajalugu
Geograafia
Anatoomia
1
0
13
16
19
22
25
28
Õpiku keerukus
Seos õpikute keerukuse ja edasijõudmatute õpilaste
protsendi vahel kaheksandas klassis.
Õppeteksti keerukuse
komponendid
• Pikad laused – ei mahu töömällu
• Tundmatud sõnad (terminid, harvaesinevad
sõnad jne) – ei moodustu seoseid
• Abstraktsed sõnad – abstraktne mõtlemine
areneb samm-sammult
• Keerukas struktuur
Nimisõnade abstraktsuse skaala
• 1 – nimisõnad, mis tähistavad meeltega
vahetult tajutavaid esemeid ja olendeid
(raamat, hobune)
• 2 - nimisõnad, mis tähistavad meeltega
vahetult tajutavaid tegevusi ja nähtusi
(hüpe, valgus)
• 3 - nimisõnad, mis tähistavad meeltega
vahetult mittetajutavaid
mõttekonstruktsioone (pärilikkus,
ontogenees)
Terminoloogilisuse skaala
• 1 - igapäevakeele sõnad, mis pole
teadusterminid (talv, kaev).
• 2 - teadusterminid, millel on tavakeeles
sama tähendus (kiirus, süda).
• 3 - teadusterminid, mida ei kasutata
tavakeeles (sügoot, arhegoon).
Nimisõnade abstraktsus
1,9
1,85
1,8
1,75
1,7
1,65
1,6
0
2
4
6
Klass
8
10
Sõnade pikkus
6,9
6,8
6,7
6,6
6,5
6,4
6,3
6,2
0
2
4
6
8
10
Bioloogiatekstide teemade raskus
(Elts & Mikk 1993)
Rakk Organism Ökoloogia
Lihtsuse hinnang
1.2
1,8
1,6
Huvitavuse hinnang
1,3
1,8
1,6
Mõistetavuse hinnang 1,2
1,7
1,5
Eeltest (protsentides) 2,1
9,6
5,1
Täiendtest (%-des)
24
39
32
Lõpptest (% -des)
22
53
36
Tarkvara õpikute toimetajatele I
•
•
•
•
•
•
•
•
Teksti kirjutamise käigus joonitakse alla:
1) sõnad, mille sagedus on alla etteantud piiri,
2) abstraktsed sõnad ja teadusterminid,
3) õpikus/õpikute seerias esmakordselt esinev
termin või võõrsõna,
4) verbid umbisikulises tegumoes, eitavas vormis,
täis- ja enneminevikus,
5) seotud sõnad, mille vahel on üle 4 sõna,
6) laused pikkusega 10 (või 11 jne) sõna,
7) osalaused pikkusega 5 (6 jne) sõna.
Tarkvara õpikute toimetajatele II
• Väljastatakse ekraanile peale teksti kirjutamist
• 1) sõnade keskmine sagedus, abstraktsus,
terminilisus,
• 2) terminite, abstraktsete sõnade ja võõrsõnade
%,
• 3) lause ja iseseisva lause keskmine pikkus
sõnades ja täheruumides,
• 4) teatud pikkust ületavate lausete %,
• 5) teksti keerukus mõne keerukus-valemiga.
Lihtsa keele reeglid
•
•
•
•
•
Vältige tundmatuid sõnu!
Olge mõõdukas uute terminitega!
Eelistage konkreetsemat esitust!
Hoiduge liiga pikkadest lausetest!
Kasutage selget struktuuri!
Põhikooli õpikute mõistete
sõnastikud
• www.keeleveeb.ee
• s´õprus [s´õpruse, s´õprust, s´õprusi e
s´õpruseid] üksteist toetav suhe, mis sisaldab
üksteisega arvestamist, jagamist ja usaldamist.
● дружба
Teisejärgulised terminid
• Elektronide registreerimisel on loenduri
efektiivsus suurusjärgus 100%, gammakvantide registreerimisel aga kõigest umbes
0,1%.
• Loendur registreerib peaaegu kõik temasse
sattunud elektronid, aga ainult ühe umbes
tuhandest gamma-kvandist.
Konkreetsem esitus I
• Eespool juba mainiti, et Rutherford tegi
radioaktiivse lagunemise uurimisel katseliselt
kindlaks radioaktiivsete ainete aktiivsuse ajast
sõltuvuse iseloomu – radioaktiivse lagunemise
põhiseaduse.
Konkreetsem esitus I
• Rutherford tegi katseliselt kindlaks, et
radioaktiivsete ainet aktiivsus väheneb aja
jooksul. Nii näiteks väheneb radooni aktiivsus
iga 10 minutiga kaks korda.
Lauseehitus
• Isikuline tegumood on lihtsam kui
umbisikuline tegumood.
• Olevik on lihtsam kui enneminevik.
• Grammatiliselt seotud sõnad paigutage
lähestikku!
• Iga täiendav sõna suurendab lause keerukust.
Näide 2
• Müüa import meeste pükse
• Müüa meeste importpükse
Näide 3
• Kõrvuti asetsevate koodonitega seostunud
tRNA molekulide otste küljes asuvate
aminohapete vahele sünteesitakse ribosoomis
oleva ensüümi kaasabil peptiidside.
• ???
Näide 4
• Mõtlemine areneb kaasasündinud reflekside
baasil assimilatsiooni ja akommodatsiooni
abil.
Lause lihtsustamine
• (1) Hingetoru valendik on alati lahti ning (2)
ükskõik millises asendis meie keha ka ei
viibiks, (3) läheb õhk hingetorust vabalt läbi,
(4) kuna selle seintes asetsevad kõhrest
poolrõngad (hingetorukõhred), (5) mis on
omavahel ühendatud sidemete ja lihastega
(Anatoomia õpik, 33 sõna).
Lause lihtsustamine II
• (4) Hingetoru seintes on poolrõngakujulised
kõhred. (5) Need on omavahel ühendatud
sidemete ja lihastega. (1) Kõhred hoiavad
hingetoru avatuna. (3) Seetõttu pääseb õhk
hingetorust alati vabalt läbi.
Uute mõistete õpetamine
•
•
•
•
•
•
Vaadelge näiteid ja leidke olulised tunnused
Sõnastage definitsioon!
Analüüsige näiteid ja mittenäiteid!
Eristage uus mõiste varemõpituist!
Uurige mõiste seoseid teiste mõistetega!
Kasutage mõistet probleemide
lahendamisel
• Looge mõistete süsteem!
Teksti struktuur
• Eelorganiseerijad soodustavad omandamist.
• Loogiline struktuur soodustab.
• Kokkuvõtted teksti lõpul soodustavad
omandamist.
• Esiletõsted soodustavad vaid esiletõstetu
omandamist.
• Küsimused tekstis olgu vastava osa järel.
Kokkuvõte küsimustena.
• Üldised õpieesmärgid soodustavad
omandamist.
Tekstist
omandatakse paremini
•
•
•
•
põhiideed,
lugeja eelteadmistega seotud teave,
eksplitsiitselt väljendatud ideed,
korduvad sõnad.
• Võrdlusele või põhjus-tagajärg seosele ülesehitatud
tekst omandatakse paremini kui loetelu.
Põhjus-tagajärg seos
• Eksplitsiitne seos.
Kuna nad ei saanud aru esitatud arvest, siis
nad helistasid maksuametisse.
• Implitsiitne seos.
Nad ei saanud aru neile esitatud arvest.
Nad helistasid maksuametisse.
• Eksplitsiitne seos jääb paremini meelde kui
implitsiitne seos
Kohesioon tekstis
• Seoste liigid:
– sõnade kordumine,
– asesõnad,
– sidesõnad,
– semantilised seosed (koer - kass),
– sõnade asendamine,
– ellips.
• Kohesioon soodustab omandamist.
Teksti lihtsustamise efekt
Näitaja
Mõistmine
Efekt
protsentides
13
Omandamine
11
Teadmiste juurdekasv
13
Teadmiste säilivus
11
Teksti lihtsustamise efektide
ülevaade
Uuring
Efekt protsentides
Marks, Doctorow &
Wittrock 1974
Coleman 1962
55
Klychnikova 1973
33
Baumann, Geiling &
Nestler 1986
57
7
Teksti lihtsustamise efekti
meta-analüüs (Klare 1963)
Efekt
Tulemused paranesid
Uuringute arv
(kokku 67)
46
Tulemused ei muutunud
9
Tulemused halvenesid
12
Optimaalsuse kriteeriumid
Klass
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
Lause
pikkus
Abstraktsus
Keerukus
7
8
9
10
11
12
13
1,0
1,1
1,1
1,2
1,2
1,3
1,3
11
13
14
15
16
17
18
Kooliastujate (6 – 7 aastat)
aktiivne sõnavara
Allikas
Sõnavara suurus
Dale 1956
3000
Parkhomenko 1974
3000 - 4000
Green & Olsen 1988
5000
Karlep 1998
3000 - 5000
Chall & Dale 1995
6000
Optimaalsuse kriteeriumid II
•
•
•
•
•
•
Üks uus mõiste ühes tunnis
5 uut sõna aktiivseks omandamiseks
3,6 % uusi sõnu võõrkeele tekstis
Seotud sõnade vahel kuni 3 – 5 sõna
Ühes lauses üks mõte
Uut sõna korrata 7 korda
2. grade
Number of students
3.
0
4.
5.
7.
6.
5
10
8.
15
Number of words written in a minute
20
Eelteadmiste korrelatsioonid
teksti tunnustega
Tunnus
r
12-ne ja enamatäheliste sõnade protsent
-0,50
Iseseisva lause pikkus täheruumides
-0,49
Korduvate nimisõnade keskmine
abstraktsus
Erinevate tundmatute sõnade protsent
-0,46
-0,50
Kirjandust
• Jaan Mikk. Lihtsa keele reeglid.
http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanm/mikk2.html
• Jaan Mikk. Õppetöö motiveerimine
õppekirjanduse abil
http://lepo.it.da.ut.ee/~jaanm/mikk2.html
• Jaan Mikk. Textbook: Research and Writing.
Frankfurt et al.: Peter Lang. 2000. 423 p.