Transcript Üldpädevustest ja nende hindamisest

Üldpädevustest ja nende
hindamisest
Eve Kikas
Konverents “Õpetajate professionaalse arengu
toetamine uute õppekavade rakendamise
kontekstis”
24. oktoobril Tartus Dorpati konverentsikeskus
Projekt „Üldpädevused ja nende
hindamine“
• Eesmärgid:
• täpsustada põhikooli riiklikus õppekavas
kirjeldatud üldpädevusi
– analüüsida kirjandust
– teooriale toetudes defineerida
– konkretiseerida neid mõõdetavates terminites
• välja töötada mõõtvahendid nende hindamiseks
• uurida 7.-9.klassi õpilasite erinevate näiajate
arengut
– analüüsida üldpädevuste arengut ja selle arenguga
seotud tegureid
Teoreetiline alus
• Sotsiaalkultuuriline ja konstruktivistlik lähenemine
(Võgotski, Bronfenbrenner, Nelson, Pianta, Toomela,…..)
• Indiviidi areng kultuurikontekstis + keskkonna mõtestamine
igal indiviidil (teadmiste konstrueerimine)
– Indiviidi-kesksed tegurid: lapse võimed, motivatsioon,
uskumused, …..
– Keskkondlikud tegurid: vanemate, õpetajate, kaaslaste,
kultuuriga seotud
– Indiviid-keskkond interaktsioon: keskkonna interpretatsioon
• Arengut saab mõista kui
– hinnata erinevaid tegureid erinevates keskkondades
– läbi viia longituudseid uuringuid
– kasutades erinevaid meetodeid
KLASS
KODU
(KOOL)
Õpetajad
•Uskumused
• Ootused
Vanemad
•Uskumused
•Ootused
• Kasvatustegevused
•Teadmised
• Klassitegevused
• Seotus kooliga
•(Haridustase)
•…….
•Kaaslased
LAPS
Kognitiivsed võimed
Sotsiaalsed, akadeemilised oskused
Motivatsioonilised näitajad
Õpikäitumine
Probleemne käitumine
Õpetaja
Lapsed
Klassi
keskmine
Vanemad
Klassi
keskmine
Õpetaja
Lapsed
Klassi
keskmine
Vanemad
Klassi
keskmine
Õpetaja
Lapsed
Klassi
keskmine
Vanemad
Klassi
keskmine
Klassi tase
Indiviidi tase
Laps
Vanemad
Laps
Vanemad
Laps
Vanemad
Grupi- ja indiviidi tasandi meetodid
•
•
•
•
Üldised arengutendentsid
Kuidas arenevad erinevad laste grupid?
Minna indiviidi tasandile lähemale
Otsida laste gruppe, kes mingis mõttes
sarnanevad ja uurida nende arengut
– Latentsete profiilide analüüs
– Konfiguraalne sagedusanalüüs
Üldpädevused
• Põhikooli riiklikus õppekavas on üldpädevused määratletud kui
„aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised
inimeseks ja kodanikuks kasvamisel“ (Vabariigi Valitsus,
2011).
• Seitse üldpädevust: väärtus-, sotsiaalne, enesemääratlus-, õpi, suhtlus-, matemaatika- ja ettevõtlikkuspädevus
• Lisaks eristatakse läbivaid teemasid, mis on samavõrra olulised
inimesena hilisemal elus toimetulekuks kui üldpädevused.
• Osalt kattuvad:
–
–
–
–
–
elukestev õpe ja õpipädevus
karjääri planeerimine ja ettevõtlikkuspädevusega
kodanikualgatus ja sotsiaalne pädevus
kultuuriline identiteet, väärtused ja kõlblus ja väärtuspädevusega
tervis ja ohutus ja enesemääratluspädevus.
• Teiste läbivate teemade kaudu toetatakse looduspädevuse
(teema „keskkond ja jätkusuutlik areng“), infotehnoloogilise
(tehnoloogia ja innovatsioon) ning
kommunikatsioonipädevuse (teabekeskkond) arendamist.
Üldpädevused
• Erineval tasemel seotud kogu inimese
tunnetuse ja tegutsemisega ning mõjutavad
seeläbi erinevalt ka inimese toimetulekut
erinevates valdkondades
– Väärtuspädevus
– Enesemääratluspädevus
– Õpipädevus
– Sotsiaalne pädevus: toimetulek lähikeskkonnas ja
ühiskonnas
– Suhtlemispädevus
– Matemaatiline pädevus
– Ettevõtlikkuspädevus
Metoodika
•
•
•
•
•
•
•
•
2011-2013; 7-9.klass
27 eestikeelse, 6 venekeelse õppega kooli
Erinevatest Eesti piirkondadest
Vanemate informeeritud nõusolek (91%, 75%
eesti- ja venekeelsetes koolides)
Maksimaalselt üle 1200 õpilase
Vanemate ja õpetajate küsitlemine
Erinevat tüüpi mõõtvahendid (küsimustikud
Likert-tüüpi skaalaga ja avatud küsimustega,
eksperimentaalsed ülesanded, osa laste
intervjueerimine….)
Erinevad analüüsi meetodid
Näide.
Õpipädevuse uurimine.
Kaks meetodit. Grupitasemel
analüüsid
Õpipädevus
• Oskuste, hoiakute ja uskumuste kogum, mis
soodustab uute teadmiste, oskuste ja hoiakute
omandamist ja olemasolevate
ümberstruktureerimist (st õppimist)
• Neli valdkonda:
–
–
–
–
Emotsioonid, motivatsioon ja uskumused
Keskkonna ja tegevuse käitumuslik reguleerimine
Meeldejätmine ja meenutamine ehk õpistrateegiad
Metakognitiivsed õpioskused ehk õpiprotsessi
jälgimine ja suunamine ning otsused info
vastuvõtmise ja töötlemise strateegiate osas.
• Õpipädevus on vajalik koolis kõigi ainete
õppimisel, aga ka hilisemas elus kui
väärtustatakse elukestvat õpet.
Efektiivsed õpistrateegiad ja nende
hindamine
• Õpistrateegiad: mehaaniline ja mõtestatud
kordamine, teadmiste organiseerimine,
märkmete ja jooniste tegemine, abi küsimine,
spikerdamine
• Mälu võtted, meeldejätmise strateegiad
• Hindamine
– Küsimustikud
– Eksperimendid
Õpistrateegiate uurimine
• Maksimaalselt 773 7.klassi ja 825 8.klassi õpilast
• Küsimused strateegiate kasutamise kohta
– Kohandatud üliõpilaste õpistrateegiate küsimustikust Motivated
Strategies for Learning Questionnaire (MSLQ; Pintrich jt, 1993)
– 4-palline Likert-tüüpi skaala, 3 väidet igal skaalal
– Kordamine
– Teadmiste organiseerimine
– Teadmiste seostamine
• Katseline uurimine: sõnade päheõppimine, vabad vastused
strateegia kasutamise kohta
• Katseline uurimine: teksti õppimine, osal lastel võimalus
koostada spikker
• Seotud näitajad
–
–
–
–
Võimed
Matemaatika teadmised
Teksti meeldejätmine
Sõnade meeldejätmine
Õpikäitumise katseline uurimine
• Õpilastel paluti kahe minuti jooksul meelde jätta 21 esitatud
sõna.
• Sõnad kolmes üldkategoorias: taimed, loomad ja
mööbliesemed.
• Seejärel paluti sõnu meenutada ning kõige lõpus küsiti,
kuidas nad sõnu meelde jätsid.
• Vabad vastused kodeeriti nelja kategooriasse:
• 1) Ei teinud mitte midagi või „ei tea“
• 2) Läbilugemine, pealevaatamine („lasin silmadega üle“,
„vaatasin peale“, „lugesin läbi“)
• 3) Kordamine, tuupimine („kordasin mõttes“, „jätsin need
sõnad meelde“, „tuupisin“, „õppisin pähe“)
• 4) sügavate strateegiate kasutamine (grupeerimine,
seostamine, visualiseerimine „seostasin sõnad omavahel
paiknemise järgi“, „tegin selle jaoks rütmi“, „seostasin sama
algustähega sõnad“, „lahterdasin sõnad tähenduse järgi“ ).
Õpistrategiate kasutamine: küsimustikud
Õpistrateegiate kasutamine: katse
Mitte midagi, ei tea
Lugemine ja
pealevaatamine
Mehaaniline kordamine
Grupeerimine
(sügavad strateegiad)
Arv
40
Protsent
6
275
40
202
29
172
25
Õpistrateegiate seosed õpitulemustega
KÜSIMUSTIK
Sõnade õppimine 7kl
Sõnade õppimine 8kl
Teksti õppimine 8kl
Matemaatika 7kl
Matemaatika 8kl
KATSE
Sõnade õppimine 7kl
Sõnade õppimine 8kl
Teksti õppimine 8kl
Matemaatika 7kl
Matemaatika 8kl
Kordamine Seosta- Organiseemine
rimine
0,06
0,08
-0,01
-0,02
0,04
-0,01
-0,04
0,03
-0,07
-0,12
-0,03
-0,14
-0,12
-0,02
-0,13
F
77,56
17,15
9,62
16,86
7,23
p
<0,001
<0,001
<0,001
<0,001
<0,001
12,5
19
12,0
18
11,5
M a te m a a tik a 8 k l
M a te m a a tika 7 kl
17
16
15
14
11,0
10,5
10,0
9,5
9,0
13
8,5
12
8,0
11
7,5
1
2
3
S t ra t e e g ia d
4
1
2
3
S tra te e g ia d
4
8
Tek s t i õppim ine
7
6
Sinine – ilma spikrita
Punane – spikriga
5
4
3
2
1
0
1
2
3
4
6,5
6, 5
6,0
6, 0
5,5
5, 5
T e k s ti õ p p im in e
T e k s ti õ p p im in e
S t rat eegiad
5,0
4,5
4,0
5, 0
4, 5
4, 0
3,5
3, 5
3,0
3, 0
2, 5
2,5
1
2
1
3
T e a d m is te o rg a n is e e rim in e
Ilm a
S pik riga
2
K o rd a m in e
3
I lm a
0
endof spikker
1
Edasimõtlemiseks
• Kuidas uurida pädevusi?
• Mida saab järeldada õpioskuste uuringu
erinevatest tulemustest?
• Kas õpetajad saavad õpioskusi hinnata ja
arendada?
• Kas nad peaksid seda tegema?
• Töötuba: Õpioskuste hindamine ja arengu
toetamine (Anna-Liisa Jõgi, Kati Aus, Elina
Malleus, TLÜ)
Aitäh!