Transcript Sõnamoodustusviisid

Sõnamoodustusviisid
“Keel ja ühiskond” X klassile 17. ptk
Mare Hallop
KiNG
12.12.2012
30.10.2012
Sõnad
• hulk suur
– mahukas sõnaraamatus u 100 000 sõna
– olemasolevatest võimalus uusi luua
• tuletamine
• liitmine
• kahte tüüpi
– mis koosnevad ainult ühest tähendust kandvast elemendist
(morfeemist): n kalju
– mis koosnevad vähemalt kahest morfeemist, n kalju-ne, kaljukits (kas tuletised või liitsõnad)
Seega: tuletiste ja liitsõnade moodustamisel kaht tüüpi
ehitusmaterjal
– tüvisõnad
– tuletusliited
Tüvi + liide = tuletis
• tüvel tähendus, iseseisev sõna
• tuletusliitel üldine (abstarktne) tähendus, ei
esine omaette, vaid alati koos mõne tüvega
– käsi – raamat, käsi-lane
• on tüvesid, mis eraldi sõnana ei esine
– haja- : hajali, haja-meelne
– ürg.: ürg-ne, ürg-vana
• tüved vaid ühes sõnavormis: lau- päev, türn-puu
Sõnade ülesehitus
SÕNA
TULETIS
sõna tüvi + tuletusliide
kana-la
sarnane
morfoloogiliste
tunnuste
liitmisele
(kana-de-le)
LIITSÕNA
sõna + sõna
kalju + kits
sarnane
lausele,
moodustatud
täistähenduslikest sõnadest
TÜVISÕNA
omaette tähendusega
kalju, kana
eesti keeles vaid
20%
Sõnamoodustusviisid
tuletus
liitmine
mustsõstar
must-jas
sõna-
lühendamine
moodustus
info
(informatsioon)
tüvekordus
sigri.migri
konversioon
mustama
Sõnade liitmine
• Liitsõna
– koosneb kahest või enamast tüvisõnast
– sõnade arv pole piiratud, aga liiga pikki tuleks
vältida (allmaaraudteejaam)
– täiendsõna + põhisõna
• tähenduslik suhe ebasümmeetriline
iseloomustab
põhitähendus
täpsustab
määrab sõnaliigi
• tähenduslik suhe sümmeetriline
kahe moodustusosa tähenduste summa (ööpäev)
Tuletamine
• eesti keeles tuletusliiteid u 100 (soome k
u 200)
– eesliited (prefiksid)
• eba-, anti-, mitte-, a-
– järelliited (sufiksid)
• -ne, -lik, -us, -mine
• ühele tüvele saab liita kuni 3 liidet
– seadus-lik-us-ta-ma
Alussõna muutumine
• liited, mille abil moodustatakse uusi, alussõnast erinevaid
mõisteid
– siga + la = sigala (hoone), küla + line = külaline (inimene )
• liited, mille abil ei moodustata täiesti uusi mõisteid, täpsustatakse
alussõna tähendust
– maja + ke = majake, õpetaja + nna = õpetajanna
• liited, mis muudavad alussõna sõnaliiki
– ahne + us = ahnus, kõva + sti = kõvasti
• võrreldes Lääne-Euroopa keeltega on eesti keel rikkalik tuletusvahendite
poolest, just tegusõnade osas, aga soome-ugri ja türgi keeled on veel
rikkamad.
• omapärane on ka peenendus- e deminutiivsufiks –ke(ne)
pojakesekesekene
Muud sõnamoodustused
sõnamoodustus
lühendamine
labor, aku
lühendamise taga
ökonoomsuse taotlus
n kaitsepolitsei –
kapo, ÜRO
konversioon
mäng -mängima
sõnaliik muutub, aga
liidet ei lisata
julge - julgema
Tüvekordus
pudi-padi, risti-rästi
kordamine mingi
väikese
tüvemuutusega
Konversioon on levinud Lääne-Euroopa keeltes: saksa keeles saab
peaegu igast tegusõnast teha nimisõna: schlafen – Schlafen
Tüvekordus levinud Kagu-aasia keeltes