Transcript Sissejuhatus keeleajaloo uurimisse

Sissejuhatus keeleajaloo
uurimisse
Martin Ehala
Ajaloolise keeleteaduse andmed
• Faktid
– mingid konkreetsed andmed mingi keelenähtuse kohta mingil
kindlal ajal, mingis kohas, kellegi poolt kirja pandud
– faktid on puudulikud ka siis kui neid on palju
– faktid on faktid ka siis kui me ei tea, mis nad on
– ajalooline keeleteadus on empiiriline teadus
• Üldistused
–
–
–
–
on väited mingi kindla faktidehulga kohta
üldistusi ei avastata, neid mõeldakse välja
kui üldisus on kõikide poolt aktsepteeritud, siis muutub ta faktiks
mingi keeltehulga võrdlemisel võib teha üldistuse, et tegu on ühe
keelkonnaga, kui kõik sellega nõustuvad, siis on sellel üldistusel
fakti väärtus
– Üldistused kehtivad mingi konkreetse faktidehulga kohta
• Printsiibid
– Printsiibid on kõige kõrgema astme üldistused, mis kehtivad
universaalselt (näit kõik metallid paisuvad kuumutamisel)
– Keeleteaduse printsiibid on enamasti tendentsid (st eranditega)
Ajaloolise keeleteaduse
põhiaksioom
• Reeglid ja seaduspärasused, mis kehtivad
tänapäeval kehtisid ka minevikus. See
tähendab, et me kasutame olevikku, et
seletada minevikku.
• Kui me ei võtaks aluseks kaasajal
esinevaid seaduspärasusi, siis me
võiksime võtta aluseks mistahes suvalisi
printsiipe ja keegi ei saaks midagi ümber
lükata.
Häälikumuutused
•
•
Häälikumuutus on grammatiliselt pime, st
häälikumuutus toimub kõigi häälikutega, mis
muutuse tingimustele vastavad, hoolimata
sellest, kas see häälik kuulub tüvesse või on
selles positsioonis mingi morfoloogiline tunnus
või lõpp. Näide: n kadu sõna lõpust eesti
keeles.
Häälikumuutus on reeglipärane. See
tähendab, et häälikumuutus haarab kõiki
häälikuid, kõikides sõnades, mis vastavad
muutuse tingimustele.
Erandid
•
•
•
Sõna jääb muutusest puutumata, kui see
laenati keelde pärast muutuse toimumist.
Näide: tubli-tüüpi sõnades ei ole toimunud
lõpukadu (hüpoteetiline häälikuseaduslik
tubel).
Muutus võis toimumata jääda, kui antud hetkel
ei vastanud antud sõna häälikumuutuse
tingimustele, näiteks veski. Peaks olema vesk.
Häälikumuutuse tulemused on ära uhutud
analoogiamuutuse poolt. See tähendab, et
muutus toimus küll, kuid hiljem on sõna kuju
muutunud mõne teise sõna eeskujul, näiteks
oda:oda varem oda:oa.
Võrdlev-ajalooline meetod
• Tekkis 19 sajandi alguses, arenes teaduslikuks
meetodiks umbes 19. sajandi keskpaigaks.
Rajajaid: Rasmus Rask (vasakul) ja Franz Bopp.
Võrdlesid indoeuroopa keeli.
Geneetiline seos
A
B
C
D
E
F
VAMi põhimõtted
• VAM on täpselt välja töötatud
uurimisprotseduuride süsteem, mis on
oma üldist paikapidavust tõestanud ajaloo
jooksul.
• Selle rakendamine jaguneb kolmeks
alaetapiks:
– vastavuste tuvastamine
– protofoneemide tuvastamine
– protofoneemidele foneetilise väärtuse
omistamine
Vastavuste tuvastamine
• Leida ühikud, mida võrrelda.
• Ühikud mis on omavahel vastavuses,
moodustavad vastavushulga
(correspondence set).
• Vastavushulga ühikud on omavahel
geneetiliselt seotud.
• Võrrelda saab “õdesid” omavahel, aga
mitte vanemat mõne lapsega.
• Vormid, mida VAMiga võrrelda on
võimalik, on “vastavusvormid” (cognate).
• Et vastavusvorme määrata, tuleb eeldada
semantilist samasust, või vähemalt lähedust.
Võib eeldada ka foneetilist lähedust, kuigi see ei
pruugi nii olla:
kreeka
sanskrit
armeenia
duo
dva
erku
‘kaks’
• Mõeldav areng:
*dw > *tg > *tk > *rk > erk
• Rekonstrueeritud häälikumuutus on usutav, kui
sellele allub palju sõnu.
Leksikaalne difusioon
• Leksikaalne difusioon on keelemuutus, mis
algab ühest sõnast ja levib seejärel järjest
uutesse sõnadesse ja uute keelekasutajate
kõnepruuki
• Leksikaalse difusiooni teooria kohaselt on
häälikumuutus foneetiliselt järsk, kuid
leksikaalselt graduaalne
• Noorgrammatikute häälikuseadused on
väidetavalt foneetiliselt graduaalsed, kuid
leksikaalselt järsud
• Labov on esitanud hüpoteesi et osa
muutusi toimub noorgrammatikute
väidetud moel, samas kui osa toimub
leksikaalse difusiooni väidetud moel.
• Leksikaalne difusioon seletab hästi
‘poolelijäänud’ muutusi
Grammatiseerumine
• Keelemuutus, mis toimub järgmise skeemi järgi:
täistähenduslik sõna > grammatiline sõna > kliitik >
muutelõpp
*kansassa > *kanssa > *kaas > -ga
Grammatiseerumine ei ole rangelt võttes
keelemuutus vaid muutuste kaskaad:
Tähenduse laienemine > sageduse tõus >
foneetiline lühenemine > tähenduse laienemine
> sageduse tõus > foneetiline lühenemine >
grammatiline reanalüüs
Kaskaadi toimumises puudub korrapära ja sellel
pole lõpulemääratust.
Analoogia
• Analoogia on kõige universaalsem keelemuutus,
graduaalse häälikumuutuse kõrval teine
atomaarne keelemuutus
• Analoogia toimub niihästi keele vormiküljel
*oda: *oa > oda: oda
• Kui ka tähendusküljel:
Ta on täna minu asemel.
• Analoogia on mikroskoopiline, st ta võib vabalt
toimuda vaid ainult ühes sõnas
• Analoogial on kalduvus moodustada kaskaade
Kokkuvõte
• Keelemuutus on fraktaalse iseloomuga.
• Kui vaatame kaugelt, siis näeme justkui
üht suurt muutust
• Kui vaatame lähemalt, siis näeme, st see
koosneb sama muutuse väiksematest
variantidest
• Kui vaatame veel lähemalt jälle sama asi
• Umbes niimoodi: