Transcript “Rootsi laud”, “fourchette

Sõnade “buffet”, “Rootsi laud”,
“fourchette-laud” ehk “furšettlaud” ja
“selvelaud” kasutuseelistustest
Marju Randmer
Emakeelepäev, märts 2011
Miks just need sõnad?
• viimastel aastatel on saanud populaarseks serveerimisviis,
mille puhul toidud ja joogid ning lauanõud pannakse
lauale, kust iga sööja valib endale soovitu ise,
• uuritud sõnade kasutamisega pöördub Keelenõuande
poole pidevalt keelekasutajaid, kes tunnevad end nende
sõnade kirjutamisel ebakindlalt ning ootavad
keelekorraldajatelt selgeid juhiseid,
• Merike Mägedi uuringust on selgunud, et keelekasutajad
tunnevad ennast ebakindlalt just erinevate menüüde ja
toodete nimetuste kirjutamisel ning pöörduvad just
seetõttu Keelenõuande poole.
Töö eesmärk
Selgitada välja ning anda ülevaade sellest:
•missugused on eesti keele kõnelejate eelistused sõnade
“buffet”, “Rootsi laud”, “fourchette-laud” ehk “furšettlaud” ja
“selvelaud” kasutamisel: kas eelistatakse ülekaalukalt
tsitaatsõnalisi variante või mugandeid,
•missugused on erinevate eelistuste põhjused: kas
valdkonnaga enam kokku puutuvatel inimestel on mingid
selged kindlaks kujunenud eelistused või ei,
•kuidas eesti keele kõnelejad vaadeldavate sõnade sisu
mõistavad.
Kuidas eesmärk täideti?
• Viidi läbi veebipõhine küsitlus, millele vastas 108
inimest
• Küsitluse abil kaardistati vaadeldavate sõnade
kasutamist ja mõistmist ning püüti teha järeldusi
vastustes eri näitajate (vanus, sugu, elukoht,
valdkonnaalane kokkupuude, huvi valdkonna vastu,
väljas söömise harjumused) lõikes.
Mida võis järeldada?
• peamised erinevused eelistustes esinevad valdkonnas tegutsevate ja
valdkonnaga mitte kokku puutuvate vastajate vahel,
• valdkonnas tegutsevad inimesed eelistavad kas muganenud kujusid
või harjumuspäraseid kujusid, mis on tihti ebakorrektsed (nt
“buffee”, “rootsi laud”), valdkonnaga mitte kokkupuutuvad
inimesed eelistavad aga selgelt tsitaatsõnalisi kujusid (nt “buffet”,
“fourchette-laud”),
• kui sõna on sisult kasutajale võõras, eelistatakse tsitaatsõnalist
kuju (nt fourchette-laud), kui sõna on saanud juba tuttavamaks,
hakatakse eelistama mugandeid (nt furšettlaud).
Sõna “buffet” kasutuseelistused
Kõige enam eelistati ebakorrektset
mugandit “buffee”.
Eelistusi põhjendati peamiselt
sisetundega, mugavusega ja ka
sellega, et sellist varianti oldi varem
kuskil nähtud.
Viidati ka sellele, et teadvustatakse,
et korrektne kirjapilt oleks justkui
“buffet”, kuid sellele eelistatakse
eestipärasemat ja mugavamat
valikuvarianti.
Sõna “fourchette-laud” ehk
“furšettlaud” kasutuseelistused
Eelistustes domineeris
tsitaatsõna “fourchette-laud”,
kuigi tulemusi analüüsides võis
järeldada, et need vastajad, kes
teadsid sõna tähendust,
eelistasid pigem muganenud
kuju “furšettlaud”.
Võimalikeks
paralleelvariantideks pakuti
“suupistete laud” ja
“suupistelaud”.
Sõnaühendi “Rootsi laud”
kasutuseelistused
Enam kui pooled vastajad
eelistasid selgelt väiketäheliselt
kirjutusvarianti “rootsi laud”.
Sellist kuju eelistanud vastajad
olid suures osas vanusegrupist,
kes õppisid koolis 1998. aastal,
mil mindi üle ühelt kohanimelise
täiendiga ühendit puudutavalt
reeglilt teisele: kohanimi
kirjutatakse suure algustähega ka
kohanimelise täiendiga ühendites.
Sõna “selvelaud”
kasutuseelistused
Eelistati ülekaalukalt varianti
“selvelaud”.
Valdkonnas töötavad vastajad
pidasid oluliseks märkida, et selle
sõna asemel eelistaksid nad
kasutada hoopis muid sõnu:
näiteks “bufee”, “buffee”,
“buffeelaud”, “buffetlaud” või
“toidulaud”.
Sõnade defineerimine
Vaadelvaid sõnu nende tähendusega kokku viies selgus, et:
• sõnadele “Rootsi laud”, “fourchette-laud” ehk “furšettlaud” ja
“puhvet” leidis ligi 50% või enam vastanutest sõnale ühe sobiva ja
kindla definitsiooni.
•sõnade “buffet” ja “selvelaud” definitsioonides nii ülekaalukat
eelistust välja ei tulnud – sõnade tähendus ei ole ehk piisavalt selge
või ei leidunud sobivat sõnaseletust pakutud variantides.
•sõna “puhvet” ei pea vastajad “buffet” ja “Rootsi laua” sünonüümiks,
vaid eristavad seda siiski selgelt mingi asutuse juures töötava väikese
kohvikulaadse söögikoha või joogi ja kergema söögi müügiletiga.
Kokkuvõtteks
• Eelistused sõnade kirjutamisel sõltuvad kõige rohkem sellest, kas
inimene on toitlustus- ja/või kokandusvaldkonnaga seotud või
mitte.
• Valdkonnas tegutsevad inimesed eelistavad kas muganenud
kujusid või harjumuspäraseid kujusid, mis on tihti ebakorrektsed
(nt “buffee”, “rootsi laud”), valdkonnaga mitte kokkupuutuvad
inimesed eelistavad aga selgelt tsitaatsõnalisi kujusid (nt “buffet”,
“fourchette-laud”).
• Kui sõna on sisult kasutajale võõras, eelistatakse tsitaatsõnalist
kuju (nt fourchette-laud), kui sõna on saanud juba tuttavamaks,
hakatakse eelistama mugandeid (nt furšettlaud).